0012 Üks hingamise päew on see

Selle pikema laulu puhul selgus kohe, et juba üsna lähedane 1882EMRLR sisaldas palju pikema variandi, 17 salmi. Parema pildina ja vaid väikeste muutustega võrreldes 1882EMRLR-ga olgu siin 1847EMRLR (1847KWL) väljavõte.

Mõtteid on palju rohkem ja ka muudatusi salmides.

Viisidest leidus 1864TTMKLR:

Leidus ka teine viis, mille lisan, 1859LWRTTMK:

Ülal 1864TTMKLR viidati ka tartumaa-keelsele variandile, mis on samuti pikk ja sisu poolest sama, aga mitmete variatsioonidega, 1864TMKLR:

Siin 'koan'='kojas', 'minkistke'='millestki', 'tusiwa'='tunsiwa'?='tundsid' (all 1783TMKWL viidatakse sellele), 'tõssemissest'=(võro 'nõsõmisõst'=)'tõusmisest'.

1842WPWWL oma variandiga (õnnestus leida alles hiljem saksakeelse teksti otsinguga):

Sellest laulust oli mitmete erisustega olemas ka varasem 1783TMKWL:

Hymnary.org: Heut' ist des Herren Ruhetag.

Kõikide piltide allikas peale esimese: digitaalarhiiv DIGAR.

0011 Taewa selgus, püha sära

1894KKWL ehk Martin Lipu originaaltekst on veidi erinev:

Seda laulu ei leidnud ühestki muust lauluraamatust.

Hymnary.org: Gottesstille, Sonntagsfrühe.

Teise pildi allikas: digitaalarhiiv DIGAR.

0010 Õnnista ja hoia

1916ELR:

1872SKK sisaldas isegi viisi, mujalt (ühehäälsetest) viisi ei leidnud:

Sellest laulust leidus ka tartumaa-keelne variant, 1864TMKLR, nt. 445 (444 järel numbrita viimane laul):

Sisu poolest on teema sama, konkreetsed mõtted aga erinevad. Siin 'mannu'='juurde', 'Eddimätses'='esimeseks'.

1991KLPR: nr. 206. Selle järgi on laulu autor hoopis Johannes Gossner ja tõlkijaks on Emil Sokolowski. Alloleva hymnary.org viite järgi on autoriks Johann Franck, keda võrreldakse Paul Gerhardtiga ja kelle kohta on mõned vanemas saksakeelses lauluraamatus kirjas, et pärit Liivimaalt (seal hymnary.org veebilehel on küll palju rohkem infot lisaks).

Oleviste oreliviis koos eeslauljaga: Õnnista ja hoia.

Hymnary.org: Segne und behüte uns durch deine Güte

Kõikide piltide allikas peale esimese: digitaalarhiiv DIGAR.