See laul oli tartumaa-keelsete sõnavariantidega lisaks olemas vaid 1909TTKLR nr. 503, aga sisu poolest sama, rohkem mujalt seda laulu ei leidnud.
esmaspäev, 11. jaanuar 2021
laupäev, 2. jaanuar 2021
0019 Ma hüüan, Jeesus, appi sind
1916ELR:
Selles laulikus on antud, et (sõnade) autoriks on hoopis Johann Agricola:
Teise alguses nimetatud autori kohta on seal samuti info, kuigi seoses teise lauluga:
1847EMRLR:
1693EMLR lk. 307 annab eelmise variandi sellest laulust:
Kõige varasem variant on samuti olemas, 1637Stahl lk. 105:
Viisidest 1872SKK:
1864TTMKLR oli veidi erinev viis:
Tartumaa-keelsed variandid, esiteks 1864TMKLR:
Salme on vähem! Nagu näha, on võrreldes 1938ULR-ga ära jäetud 4. salm.
Ilus ja veidi erinev variant on jällegi 1842WPWWL:
Tuli välja, et veelgi varasemalt oli ka tartumaa-keelne variant ikkagi 5 salmiga, mis läks sisuliselt muutmata kõige varasemani välja, siin konkreetselt hiliseim selline, 1783TMKLR:
Kõikide piltide allikas peale esimese: digitaalarhiiv DIGAR.
pühapäev, 29. november 2020
0018 Ma armastan, oh Jumal, sind
0017 Ligidal on Jumal!
Sellest laulust leidus varasem variant ainult 1916ELR-s, milles sisulisi erinevusi pole peale ühe koha 2. salmis, kus on väikese erinevusena kirjas "Kuule sa", mitte "Kuule ka":
Kõikide piltide allikas peale esimese: digitaalarhiiv DIGAR.
teisipäev, 24. november 2020
0016 Kes on, kes tohib ligi tulla
Selle laulu tartumaa-keelne variant 1864TMKLR:
Nagu näha, on siin lisaks salmid 3 ja 8 ning mitmed erinevused. Mõne väikese erinevusega on sama numbriga laul ka 1909TTKLR-s.
Sellest variandist omajagu erinev ning väga sisukas ja hoogne laul leidus 1842WPWWL-s:
Kõikide piltide allikas peale esimese: digitaalarhiiv DIGAR.
0015 Issand, keda kummardawad
esmaspäev, 9. november 2020
0014 Litania (Issand, halasta)
Selle pika palve minevik on huvitav, nimelt oli see minevikus veelgi pikem ja sisaldas seega rohkem palveid. Samuti on sedasorti tekstis muudatused vastavalt ajastule ja isegi poliitilisele olukorrale. Näiteks sama lauluraamatu 1899. a. variandis ei olnud mainitud "hoia meie piiskoppi" ja samas oli seal lisaks ülaltoodule 4. palvesektsiooni juures algus teisiti: "Anna kõigile kuningatele ja würstidele rahu ja ühtmeelt, Juhata ja kaitse meie maa-isandat, keisrit ja tema koda, ja kõiki tema nõuumehi. Jaga meie ülematele tugevust ja tarkust, Õnnista ja hoia meie kogudusi, Hoia koolides jumalakartlikkusid koolmeistrid ja kristlikku lastekaswatamist..." Siit on näha, et riigivalitsejate osas on 1938. versioonis üldisemalt, aga huvitav on ka see, et koolide osas on juba märgatav nõrgenemine palvesõnumis. Muidugi on minevikku minnes see osa hoopis tugevam ja viitab sellele, kuidas minevikus asjad olid.
1773EMRLR:
Nagu näha, on siin juba varasem ladinakeelne algusosa ja lisaks mitmeid muid väiksemaid erinevusi ja ühtlasi on siin asju, mis jäid 1847EMRLR-st välja, aga 1938ULR-s uuesti sees on. Lisaks on tulnud näiteks palve koduloomade järelkasvu eest ning kuradi jalge alla tallamise pärast (Lk 10:19). Eriti huvitav muutus on palve seoses Türgi rahvaga (selge, keda mõeldakse) ja paavstiga, kusjuures Türgi-viide on olnud sees algusest peale. Lõpuosa on siiski küsitava väärtusega, kui mõista "kurja tööd" tänapäeva mõttes: soov kuriteo (või mis iganes muu patu) eest mitte karistust saada tähendab tõelist meeleparandust.
1673Luther, lk. 42:
Viisidest leidus selline: 1864TTMKLR:
Kogemata selgus, et litaaniast on olemas ka variant laulu kujul!
1693EMLR, lk. 47:
Eks ka saksakeelne tekst viita litaaniale riimi kujul. Sellisest laulust on olemas ka varasemad variandid. Siin on mitmeid anakronisme näha, näiteks 'kahs'='ka', saksa eritähega 'laß'='lass'='las', 'ehs'='eest', 'leikatussel'='lõikusele'. Sõna 'hendaset' pole aga endiselt päris selge. Sama laul oli ka 1673Luther lk. 46 ehk ülaltoodud 1673Luther variandi järel.
1637Stahl, lk. 195:
Lõpuks selle litaania tartumaa-keelsed variandid.
1909TTKLR:
See paistab olevat 1899. a. variandi otsetõlge, kus valitsejate ja koolide osas oli veel kirjas vanem variant.
1783TMKLR, 300:
Vanemates variantides oli sisuliselt sama tekst. Üsna omapärase lisandina on siin lausa nelja inimese nimed ära toodud, kelle eest palutakse. Nii selle kui 1773EMRLR järgi tähendab mujal tundmatu sõna 'hendaset' ilmselt 'imetajaid'. Nagu mujalgi, on ka siin näha, et varasem tartumaa keel on rohkem võro keele moodi.
Kõikide piltide allikas peale esimese ja eelviimase 1909TTKLR: digitaalarhiiv DIGAR.