20 juuni 2021

0064 Mu hing, oh anna südamest

 


2. salmi teine pool on kummaline. Võimalik, et tahetakse väljendada sama, mida salmi esimeses pooles, st. mitte 'ei wõi', vaid sisu mõttes 'ei suuda' või 'ei jõua'.

1899EMRLR ja 1882EMRLR sisaldasid mitmeid muutusi, nt. kaks lisasalmi peale ülalolevat 6. salmi, ja 1847EMRLR omas veel mõned väiksemad muutused neile lisaks:


1899EMRLR-s oli 2. lisasalmi ehk 8. salmi 4. rida puudu, 1882EMRLR-s oli see kirjas selliselt: "Ja joda omma hawadest Wee, werrega mo hingekest."

Vanemaid põhjaeestikeelseid variante sellest laulust ei leidnud.

Viisiga variant on olemas 1883WNL:


Täiesti erineva viisiga on 1859LWRTTMK:


Tartumaa-keelne 1864TMKLR:


8. salmi viimane sõna on 1909TTKLR-s 'rohkusest'.

Sellest eelnev on 1783TMKWL variant mitmete muudatustega:


Hymnary.org: Auf Seel, und danke deinem Herrn.

Kõikide piltide allikas peale esimese: digitaalarhiiv DIGAR.

10 juuni 2021

0063 Ma tänan sind, et oled mind

 


See laul paelus mind juba ammusest ajast, esmalt küll imeilusa rahvaliku viisi pärast. Aga ka sõnad on väga väljendusrikkad.

1916ELR:



1847EMRLR:

See variant on va. mõne sõna erinevusega sama, mis oli 1899EMRLR ja 1882EMRLR (ning samuti allpool 1883WNL, nagu tavaliselt).

1796ULR-s oli kuradi ja vaenlase osa, nagu ikka, asendatud nii: 4. salmis 'Et waenlase Keik kawwal tö' asemel 'Et minno peäl Mo kurre meel' ja 7. salmis 'Se kurrat teäl' asemel 'Üks tigge meel'.

Samm mineviku poole jällegi 1694MKLR lk. 171:


Järgmine samm mineviku poole on 1693EMLR lk. 78:


Veel sellestki versioonist on tänapäevane variant äratuntav!

Ning kõige varasem tõlge 1637Stahl lk. 175, aga mis oma proosalise tõlkega enam äratundmist ei tekita:


Esimene viisiga variant on selline, mida mina ei teagi, 1883WNL:


Sisuliselt sama, kuid teises helistikus ja minoorselt on 1872SKK viis, lisaks on siin ka tekst üsna erinev ja teises järjekorras kui ülal olevast 1637Stahl variandist näha:


Nendest vanadest lauluraamatutest ei leidnudki seda hilisemat eesti rahvaviisi, mida ise tean. See rahvaviis on palju keerulisem ja raskem laulda, aga ka palju ilusam. Skännisin sisse kunagi ammu kopeeritud vaimulike rahvaviisidega noodid raamatust "Vaimulikud laulud" (1997VL, EKB Liit), et saaks ka need noodid siia


Tartumaa-keelne 1864TMKLR on samuti äratuntav ja mitte palju muudetud võrreldes põhjaeestikeelse variandiga:


Mitme erinevusega on mineviku suunas 1766TMKLR, isegi lisatud 8. salmiga:


Siit edasi kuni 1685WTMKLR-ni välja oli tekst praktiliselt muutumatu ja ka lisasalmiga. Mõlemad eelnenud saksakeelsed tekstid viitavad viimases salmis Isale, Pojale ja Pühale Vaimule, aga enamus eestikeelsetest viitavad kolmanda puhul kirjeldavale nimele Trööstija.

Vaadates allolevat Hymnary.org teksti, on seal lausa 10 salmi: võrreldes 1637Stahliga, on lisasalm peale 7. ja 8. salmi, aga see lisatud salm tartumaa-keelsetes variantides pole sisu poolest kumbki neist, seega ilmselt kohalik lisandus, mitte võetud originaalist.

Hymnary.org: Ich dank' dir schon durch deinen Sohn.

Kõikide piltide allikas peale esimese ja 1997VL: digitaalarhiiv DIGAR.

07 juuni 2021

0062 Ma tänan, Jumal, sind

 


1899EMRLR-s oli 1. salmis 'Mind oma warju all' (st. ei muutunud), 5. salmis 'Mind elu teele saata' (ei muutunud) ja 7. salmis 'Oh! kanna ise muret', aga muud muudatused on samad, mis järgnevas 1847EMRLR-s:


Tõenäoliselt oleks 1796ULR-s taaskord 2. salmi 'kurrat' asemel midagi muud olnud, aga paistis, et see laul on sealt üldse kogemata välja jäänud, kuigi lisaregistris ta olemas oli korrektse seosega varasema lauluraamatu (nt. 1787EMRLR või 1773EMRLR) numbriga, mis on muuseas täpselt samad, mis 1847EMRLR numbrid.

Mitme muutusega on 1694MKLR:


Kaugemalt seda laulu enam ei leidnud. Samuti ei leidnud viise ega tartumaa-keelseid variante.

Kõikide piltide allikas peale esimese: digitaalarhiiv DIGAR.

06 juuni 2021

0061 Ma tänan, armas Jumal

 


1847EMRLR:


Nagu näha, on siin üks salm rohkem, nimelt 8. salm, ja üldse on palju erinevusi. 14 salmiga oli kohe eelnev 1899EMRLR ja sellest vanemad; veidi uuema keelega ja mõne väikese erinevusega oli nt. 1882EMRLR, aga seal tuli signatuur vasakult häirivalt teksti peale, seepärast panin siia vanema versiooni. Kui aga vaadata 8. salmi sisu, on küll kahetsusväärne, et selline oluline salm välja jäeti, seda juba ka 1899ULR-s. Ülalolevas tekstis on 6. salmis ilmselt trükiveana kogemata ära jäänud üks sõna, nii et peaks olema 'kidab köige ilma ette' -- sest see sõna on nii varasemates kui hilisemates lauluraamatutes olemas ja vist on ka silpide arv ilma selle sõnata puudulik. 10. salmi 'pälw' peaks ilmselt olema 'pölw'. 2. salmi ristimise õpetusega ma isiklikult ei nõustu.

1796ULR-s on taaskord tahetud kuradile viitamisest loobuda (ajapikku on tulnud ilmsiks, et ükskõik mis kujul!), mistõttu on 7. salmis 'kurrat' asemel seal 'ma-ilm'.

Edasi 1694MKLR lk. 167:


Selle 13. salmi 'Kaswo' mõte viitab sõna 'kasu' algupärale: 'kasu' ja 'kasvamine' on ühe ja sama juurega sõnad.

1693EMLR lk. 504:


See on 1694MKLR-ga üsna sarnane, aga mitmes kohas ka erinev. 12. salmis on ootamatult sõna 'Kihlaweddo', aga see tuleb ilmselt lugeda konarlikuks ja ebapiisavaks tõlkeks. Sulgudes olev sõna käib kas eelmise või järgmise rea kohta -- see on meetod, kuidas mitte ära raisata tervet rida ainult ühe sõna pärast.

Viisiga leidus 1864TTMKLR:


Tartumaa-keelne 1864TMKLR variant on ilma kahe viimase salmita:


Sellest mitmes kohas erinev on kõige varasemaks osutunud 1783TMKWL:


Kõikide piltide allikas peale esimese: digitaalarhiiv DIGAR.

29 mai 2021

0060 Ma südamest ja meelest

 


Mitme väikese erinevusega 1847EMRLR:


2. salmi lõpp on selline, mille teoloogiline probleem on uuemas variandis pehmendatud. Sest probleem on ju ilmne: inimene palub, et Jumal ei paneks pattu tähele, aga see on võimatu, sest juba igast tühjast sõnast peab Jumala kohtus aru andma, rääkimata pattudest, ja sellest tulenebki andekspalumise ja lunastuse vajadus -- mis ka vahetult eelneb sellele lõpuosale. Mineviku versioon alates 1694MKLR ja kaugemale ei sisalda sellist mõtet 2. salmi lõpus ehk seda ei olnud seal algselt. Saksakeelne tekst allpool ning nt. 1637Stahl tõlge viitab samuti vaid andestuse palumisele ja üldse selgemale mõttele. Varasem variant on ka suurema alandusega, sest seal kirjeldatakse, kuidas paluja soovib andeks saada patu, millega ta on Jumalat vihastanud, aga alates 1721EMKLR-st on see mõte muudetud. Eks taolisi muutusi ole läbi aegade palju, tõin siin ühe sellise veidi pikemalt välja.

Omamoodi sisuliste muutustega 3. ja 5. salmis oli 1796ULR:


Sisulisi muutusi on selles raamatus ka varem olnud, aga nagu varemgi nähtud, jäid need vaid selle ühe versiooni omaerinevusteks. (Sarnane, kuid täiesti ümbertehtud lauludega on tartumaa-keelne 1842WPWWL.)

Järgmine oluliselt erinev variant mineviku suunas on 1694MKLR lk. 173:


Nagu varemgi on olnud, on samamoodi oluliselt erinev aasta varasem versioon 1693EMLR lk. 75:


Ning alati on kõikidest erinev ka kõige esimene ehk 1637Stahl variant, lk. 177:


Sellest saab aru rohkem siis, kui on olemas need hilisemad variandid. Näiteks 2. salmi alguses on selline tekst: "se erraminnuth öhsesiddes", millest ei saa midagi aru, aga 1693EMLR on samal kohal kirjas "Se minnewa Öhse sehs," mis on juba üsna selgelt "selle möödunud öö sees." Üldse on selles variandis püsivalt omapärased variandid 'eddes'='ees' ja 'siddes'='sees'. Kuidagi pidi maarahva kõnekeel sellele alust andma, kui sakslastest kirikuõpetajad neid tõlkeid tegid, aga kuidas täpsemalt, ei tea. Mõningaid selliseid vanu jälgi võib äkki leida soome ja võro keelest või ka teistest soome-ugri keeltest.

Viisiga variant on 1883WNL:


Erineva viisiga on 1872SKK:


1859LWRTTMK viisirida on nendest mõlemast erinev:


Tartumaa-keelne 1864TMKLR:


Esimest korda lisan ka 1816WLRTTR variandi, kuna sealt on seni olnud vähe kattuvusi 1938ULR-ga, aga see konkreetne laul on omaette variandina:


Suure erinevusena on 3. salm ära jäetud, kuigi mõni selle mõte on pandud 4. salmi lõppu. On ka palju muid erinevusi. Selles variandis on näha, et on tahetud välja jätta viited kuradile, vastavalt on teksti muudetud ja ümber paigutatud. (Samamoodi on viited kuradile salmide kaupa välja jäetud 1991KLPR-st.) Postituse 0000 juures ära toodud tiitellehel on kirjas, et selles raamatus ongi ümbertehtud laulud. Varasemalt on olnud selles raamatus 1938ULR-ist laulud nr. 19 ja 28, aga nood olid piisavalt sarnased, et eraldi välja tuua.

1766TMKLR:


Siin on suuremad erinevused võrreldes 1864TMKLR-ga 4. ja 6. salmis.

Pildiga variant ja veelgi varasema 5. salmiga on 1743TMKLR:


Siin on 'Jeesuse' asemel kirjas 'Kristo'. 1726TMKLR-s oli palju ilusam tekst ja pilt, aga seal oli kahjuks parem serv kadunud skänni tõttu.

Varasemast oli veel erinevus algse suunas 1685WTMKLR-s 4. salmis 3. rida 'Mo Naist nink Laze Wilja'.

1991KLPR: nr. 397.

In English with Melody: My Inmost Heart Now Raises (pointing to another author).

Hymnary.org: Aus meines herzens grunde, My Inmost Heart Now Raises (pointing to another author).

Lyricstranslate.com: My inmost heart now raises (all 7 verses).

Kõikide piltide allikas peale esimese: digitaalarhiiv DIGAR.

22 mai 2021

0059 Kuldne päike rõõmu walgust

 

1899EMRLR on mõnede väikeste erinevustega:


Viisiga variant 1872SKK:

In English with Melody: The Golden Morning.

(Selle juurest on näha originaalne meloodia ja ka 12 salmi.)


Viimase pildi allikas: digitaalarhiiv DIGAR.

20 mai 2021

0058 Kui wara üles tõusen ma

 


Järgmine veidi erinev variant leidus 1847EMRLR:


1796ULR oli oma väikese täiendusega 2. salmi 2. poole alguses: 'So kalli armo mällestus'. Kuni 1693EMLR-ni välja, kus ta esimest korda lisas ilmus, oli see laul sisuliselt sama.

Tartumaa-keelne 1864TMKLR:


1. salmi lõpp on siin palju parem kui põhja-eestikeelses variandis.

1766TMKLR on kuni 3. salmini erinevustega:


Sisuliselt samana oli see laul 1685TMKLR-ni välja.

Hymnary.org: Des Morgens, wenn ich früh aussteh'. Selle järgi on laulu autor Kaspar Stolzhagius, 1582.

Kõikide piltide allikas peale esimese: digitaalarhiiv DIGAR.