0157 See wana aasta mööda läind

 

1899EMRLR on osaliselt erinev, just laulu keskosas:

Mõnes kohas oli veelgi erinev 1847EMRLR, mis on tavaliselt küll üsna sarnane 1899EMRLR-ga:

5. salmi 'sago' on tõenäoliselt trükiviga, sest ka 1796ULR sisaldas sellel kohal 'soga'.

Eelmine ja salmi võrra pikem tõlge laulust on 1694MKLR lk. 19:

Viide tiibade all olemisest tuleb muidugi psalmidest Vanas Testmendis, kus seda on mitmes kohas kasutatud, kõige tuntumalt Ps 91:4.

Järgmine variant laulust on 1693EMLR lk. 161:

Laulu kõige vanem variant on 1637Stahl lk. 19:

Selle teksti juures tekkis küsimus, kas on see ikka seesama laul, kuna saksakeelne algus on siin veidi erinev ja kõik salmid on pikemad, isegi salme on 8. Teksti jälgides paistab siiski sama ja kinnitus on nt. 5. salmi lõpus, kus mainitakse valeõpetusi. Seda sõna ei suudetud eesti keelde tõlkida või ei olnudki seda veel (või tõesti kasutati saksa keele varianti) ja nii jäeti sinna saksakeelne sõna, mis hiljem küll muutuski aluseks eestikeelsele sõnale, sest sarnasus on nii ilmne: saksa keele 'falsch', võro keele 'võlss' ja lõpuks põhja-eestikeelne varasem 'valskus' ning hilisem edasiarendus ja lihtsustus sõnani 'vale'.

Tartumaa-keelne 1864TMKLR:

Tartumaa-keelne 1766TMKLR, mis on sisuliselt samasugune kuni 1690. a. variandini välja:

Hymnary.org: Neujahrslied, Old year gone, With this New Year we raise new songs.

Kõikide piltide allikas peale esimese ja 1899EMRLR: digitaalarhiiv DIGAR.

0156 Saatjaks olgu Jeesuke

 

1899ULR-s oli 1. salmis 'endile' asemel 'omale'.

On kerge lugeda 2. salmi sõnu "süda templiks temale" ja 4. salmist "Waew ja ristki õnneks saab" ilma, et nende tegelikku tähendust enda jaoks läbi mõtleks. Eriti see 4. salmi tekstiosa: kas tõesti ka tänapäeval vaadatakse näiteks uuesti abiellumise küsimusele sellise pilguga? Pigem on suund sinnapoole, et eeskuju võetakse maailmast, kuidas seal käitutakse, mitte Jumala sõnast. Siinse laulu näol on õnneks veel üks hüüdja hääl minevikust, kes seda meenutab, küll laiemas mõttes. Sellest riim eespool on ka öeldud, et "Saadab kõiges hädas abi", mille kaudu "Waew ja ristki õnneks saab". Nii tõeline, kui on Jumal, on tõeline ka see, mis on siin kirjeldatud. Jeesuse nime läbi võivad toimuda imed kõige raskemates olukordades. See pole mitte abstraktne teooria, mida ristiinimesel on kästud uskuda, vaid elus läbi kogetud olukord, mida sellistes lauludes on rõõmuga esile toodud.

1899EMRLR on taas erinev:

Oma väikeste erinevustega on 1898ML:

Viisiga ning erineva 1. ja 2. salmiga 1939VLR:

Tartumaa-keelne 1864TMKLR:

1997VL: nr. 595.

1991KLPR: nr. 45.

Hymnary.org: Jesus soll die Losung sein, Jesus shall our watchword be.

Liederindex: Jesus soll die Losung sein.

Kõikide piltide allikas peale esimese, 1899EMRLR ja 1939VLR: digitaalarhiiv DIGAR.

0155 Oh palugem ja laulgem

 

1899EMRLR on erineva tõlkega:

Lastele mõeldud 1898ML variant on muidugi lühem, aga ka osaliselt erinev:

Tartumaa-keelne 1864TMKLR:

Sellest uuemas 1909TTKLR-s on 11. salmi lõpust veidi edasi tekst erinev: "Meil armu päiwa tulla. 12. Kõik abitumit kaidsa, Kõik essijit sa saada Nink perrä jäänüid toida".

Varasem ja mõnes kohas erinev on 1766TMKLR variant, kus on küll ilmselt trükivea tõttu 12. salm selline, et esimene pool on 12. salmi esimene pool ja teine pool on 13. salmi teine pool (kaks rida vahele jäänud), kuid kus on võrreldes 1783TMKLR-ga mõni muudatus lisaks:

1991KLPR: nr. 43.

Hymnary.org: Nun lasst uns geh'n und treten.

Liederindex: Nun lasst uns gehn und treten.

Kõikide piltide allikas peale esimese ja 1899EMRLR: digitaalarhiiv DIGAR.

0154 Nüüd, Jumal, mina kiidan

 

1899ULR-s oli väike erinevus 3. salmi lõpus: "saatsid eemale".

Rohkemate erinevustega on taas 1899EMRLR:

Sellest mõnes kohas erinev on 1847EMRLR:

Eelmine tõlge 1694MKLR lk. 20:

Siin on olemas isegi põhja-eesti keele variandis sammuke varasem sõna 'aastal' kohta: 'ajastal', mis vähemalt võro keeles on ühes variandis otse 'ajast aega' kujul: 'ajastaig'.

Veel vanem tõlge on 1693EMLR lk. 159:

Selle laulu juures on mõned erinevused võrreldes ülalolevaga ka 1673Luther variandis lk. 146, näiteks 3. ja 6. salmi juures:

Kõige vanem tekst on samuti olemas, 1637Stahl lk. 18:

Siin on 3. salmi alguses huvitav sõna 'ütlusambt', mis on kõrval saksakeelsena 'Lehrampt'. Viimane tähendab arvatavasti 'õpetamisamet', mis on eesti keelde tõlgitud kui 'jutlustamise amet'. Hilisemas saksa keeles on see 'Ampt' muutunud ümber variandiks 'Amt', mis on lähedasem eestikeelsele sõnale 'amet'.

Noodid pakub 1883WNL:

Teise viisi pakub 1859LWRTTMK:

Tartumaa-keelne tekst 1864TMKLR:

150 aasta eest võidi veel laulda selle väga ilusa laulu 3. salmis isegi seda, et kool, kirik ja Jumala sõna on jäänud rikkumata, aga tänapäeval ei kehti see kahjuks enam ühegi kohta nendest kolmest.

Oma ja erinevustega variant on 1842WPWWL:

1864TMKLR-st mõnes kohas erinev vanem variant on 1766TMKLR:

Kolmes vanemas lauluraamatus oli ka laulu varasem versioon, neist kahes uuemas topelt, nagu see osade laulude puhul on olnud. Siin olgu nendest kolmest kõige hilisem 1726TMKLR:

Tundub, et laps on pildil mitte Joosepi, vaid ühe targa süles, sest kaks vasakpoolset näikse olevat inglid. Aga et ühel targal on käes gloobus (et viidata, et tegemist on just targaga ja üldse tarkadega), on küll tolle ajastu liialdus, kui pilt joonistati, pannes talle kätte objekti kaugest tulevikust.

Hymnary.org: Helft Gottes güt mir preisen, Helft mir Gottes Güte preisen, Ye Christians in this nation, To God the anthem raising, Sing Christians, great and small.

In English with melody: Help Me Praise God’s Good Graces.

Kõikide piltide allikas peale esimese ja 1899EMRLR: digitaalarhiiv DIGAR.

0153 Küll mitmest wiletsusest

 

Paljudes kohtades erinev on 1899EMRLR:

1991KLPR: nr. 41.

Hymnary.org: Durch Trauern und durch Plagen. Kõikides allikates on seal kuni 6 salmi, seega paistab, et üks nendest on lisatud tõlkimise käigus.

0152 Elulaewuke on sõudnud

 

Viisiga ja veidi erineva tekstiga on 1939VLR:

1997VL: nr. 596. Siin on paljude erinevustega uuendatud tõlge.

1991KLPR: nr. 40.

0151 Aita, Jeesus, korda minna

 

1916ELR:

1899EMRLR sisaldab taas oma, eelmise variandi laulust:

Ühe huvitava vanema variandina on siin kirjas "Waimu pühitsuses", mis on hiljem muudetud "hinge pühitsuseks". Tuntud piiblisalm 1Ts 5:23 räägib küll neist mõlemast.

1847EMRLR on üldiselt sama, aga 1. ja 5. salmis on mõned erinevused (lisaks lihtsalt vanemale keelekujule):

Sellest omakorda erinevustega on 1718MKL variant:

Täiesti erinev tõlge ja isegi mitte uue aastaga seotud (esitatud kui hommikulaul) on 1678Boecler variant, 2. laul sellest lühikesest raamatust, kus pole ei laulude ega lehekülgede numbreid (pildil klõpsates näeb suuremat varianti):

Noodid on olemas 1864TTMKLR:

Tartumaa-keelne variant 1909TTKLR:

Selle tartumaa- ja ka võrokeelse sõna 'ajastaja'/'ajastaeg' tõttu paistab, et sõna 'aasta' on sellest tulnud.

1864TMKLR on mõnes kohas veidi erinev lisaks lihtsalt vanemale keelele:

1783TMKWL sisaldas veel veidi varasema variandi:

In English with melody: Help, Lord Jesus, Grant Thy Blessing.

Hymnary.org: Hilf, Herr Jesu, lass gelingen, Help, Lord, let thy blessing.

Liederindex: Hilf, Herr Jesu, lass gelingen.

Kõikide piltide allikas peale esimese, 1899EMRLR ja 1909TTKLR: digitaalarhiiv DIGAR.