0170 Jeesus, tee, et sinu haawad

 

4. salmi 2. reas oli tegelikult trükiviga 'Kõigs hinge', aga parandasin selle vea pildi peal ära, kuna seda sai seal kergesti teha.

1. salmi 2. rea alguses on kirjas "Mu meelt ikka jahutawad". See tuletab meelde tänapäevase olukorra, kus isegi need, kes loevad ennast "pöördunuks", otsivad kirikus või koguduses hoopis meelelahutust, enamasti muusika ja eneseväljenduse läbi: vormiliselt justkui jumalateenistus, sisult aga inimeseteenistus. Kurb lugu, kui sellise meelelahutuse kaudu inimene nö. pöörduski ja edaspidi seda kõike normiks peab. Maailmalik meelelahutus, mugavus ja ebamoraalsus on kujunenud nagu järjest tõusvaks merevee tasemeks, millega võrreldes (vastandina Piibliga võrdlemisele) toimuvad tegevused kirikutes, millega võrreldes oma käitumist ja põhimõtteid hinnatakse ja kujundatakse ning mille uputavast ja uinutavast mõjust vaid vähesed pääsevad. Ei tea, kas need vanad lauljad olid imelikud või eksitatud, et nii raskeid asju pidid läbi elama oma usuteel? Vastupidi: siin on hoopis näide kellestki, kes on tunda saanud, mida tähendab tõeliselt pühenduda ja käia usuteed nii, nagu seda Uues Testamendis kirjeldatud on, seal on nii raskeid hetki kui ka rõõmu.

1916ELR:

See 1916ELR ja ka 1899ULR sisaldasid 6. salmis ühe tähega erinevuse 5. reas: 'aita', samas kui 1938ULR on 'aitad'. Varasem viitab palvele, hilisem tõdemusele, tunnistusele. Varasem tundub muu tekstiga paremini kokku sobivat.

1847EMRLR variant (1899EMRLR on selle sarnane, väikeste erinevustega):

Laulu eelmine ja vanem tõlge esineb 1667Blume3, lk. 11 (pildil klikkides ja eraldi avades näeb suuremalt):

Nagu nendes Blume raamatutes üldiselt, eelnes ka sellele laulule tekstiline osa: teatud palve, mis on kasulik lugeda, kuna see on näide tõelisest palvest koos Jumala ülistamise ja kiitmisega. Leheküljed 1-12:

Tartumaa-keelne 1864TMKLR:

In English with melody: Jesus, Grant That Balm and Healing.

Kõikide piltide allikas peale esimese: digitaalarhiiv DIGAR.

0169 Jeesus, surma ärawõitja

 

Kogemata on siin 1. ja 7. salmi lõpust hüüumärk puudu jäänud.

1916ELR:

1899EMRLR variant enne hilisemat kohendamist:

2. salmis on trükiviga: 'mund' asemel peab olema 'muud'.

1939VLR lastele mõeldud variant on lühendatud ja kohati parandatud (viisi ei ole, sest see oli juba eespool olemas):

Viisiga variant 1883WNL:

Selles on tüüpiliselt väikesi erinevusi, kui võrrelda 1847EMRLR (arvestamata sõnade uuendatud vormi) ja 1899EMRLR-ga.

Oma viisivariandiga on 1872SKK:

Täiesti teise viisiga on 1864TTMKLR:

Ja veel üks viis 1859LWRTTMK-st:

Tartumaa-keelne 1864TMKLR:

2. salmi 'kaplust' tähendab 'nööridest' või 'paeltest'. 3. salmi 'wannes' on natuke ebaselge: 1909TTKLR oli seal 'wandes' ehk see võib tähendada 'antud vandeks' ehk ümber tõlgendatult 'ära vannutud', 'äraneetud'.

1842WPWWL on oma versiooniga, ilusa ja hoogsega, nagu tavaliselt:

7. salmi 'surma-wote' on sõna, millest ei saanud aru.

1991KLPR: nr. 70.

In English with melody: Christ, the Life of All the Living.

CPDL: Jesu, meines Lebens Leben.

Kõikide piltide allikas peale esimese, 1899EMRLR ja 1939VLR: digitaalarhiiv DIGAR.

0168 Jeesus, kes sa tahtsid kanda

 

1899ULR-s on 1. salmis 'Lepitada patused' asemel 'Lepitada pattusid', 2. salmi 'walust päästku' asemel on 'ära peastku', 'nii ahastab' asemel on 'end ahastab', 4. salmi 'sinu wasta' asemel on 'minu wasta'.

Oma lühem tõlkevariant on 1894KKWL-s:

Kahjuks oli 4. salm raamatust lihtsalt puudu: lehekülje vahetusel välja jäänud.

Teise pildi allikas: digitaalarhiiv DIGAR.

0167 Armas Jeesus, armastaja

 

Siin on viidatud Jumala vihale, mis on oluline õpetuslik osa nii Vanas kui Uues Testamendis, aga mida tänapäeval järjest vähem osatakse kogu muu kristliku sõnumiga seostada. Arvan, et põhjus on selles, et "sotsiaalevangeelium" on saanud Piibli õpetusega võrreldes nii suure ja ebaproportsionaalse osakaalu, et inimest, kes on sageli tõstetud Jumala kohale Jumala asemel (kui isegi mitte veel õpetuslikult, siis muude tegude ja sõnadega siiski), tahetakse "mitte hirmutada", mitte rääkida talle ebamugavatest patu, süü, vere jt. taolistest teemadest. Jumala viha ei pea ka üle tähtsustama: sellele tuleb anda oma õige koht kogu kristlikus õpetuses nagu kõigi muude asjadega, mis Piiblis kirjas. Kõik, kes selliselt on õpetust muutnud ja õpetavad, vaadaku esmalt ikkagi Piiblisse.

1916ELR:

Millegipärast näidatakse siin laulu autoriks olevat keegi teine. Võrreldes 1938ULR ja 1899ULR-ga on siin 2. salmi lõpus 'wõtsid', mitte 'wõitsid', mis paistab pigem trükiveana, sest sellele järgneb viimasel real 'wõitnud' kõigis kolmes raamatus.

1899EMRLR on paljude erinevustega:

Viisiga 1939VLR on sõnalise osa teinud ladusamaks:

1872SKK viis on mõnede väikeste erinevustega:

Siin paistab järgmine laulu autori variant: J. Scheffler.

1859LWRTTMK viisirida on natuke erinev (lisaks helistikule):

Tartumaa-keelne 1864TMKLR:

1909TTKLR teksti lõpus on ära toodud veel üks erinev (juba neljas) teksti autor: Johann Angelus (1624-1677). Peale 17. sajandi ei paista neil erinevatel autoritel midagi ühist olevat.

Oma tekstivariant on sellest laulust 1842WPWWL:

1997VL: nr. 105. Siin on autoriks kirjas vabahärra von Rosenroth (juba 5. variant!) ja vaid muusika autoriks Adam Drese. 1939VLR-s oli Chr. K. Rosenroth märgitud viisi autoriks.

1991KLPR: nr. 68. Siin viidatakse samuti sõnade autoriks Christian Knorr, vabahärra von Rosenroth.

Ka hymnary.org mainib erinevaid nimesid, keda on peetud (ekslikult) autoriteks.

Kõikide piltide allikas peale esimese, 1899EMRLR ja 1939VLR: digitaalarhiiv DIGAR.

0166 Sa koidutäht, sa minu kroon

 

1899EMRLR:

Tartumaa-keelne variant 1864TMKLR:

Huvitaval kombel oli 1909TTKLR märgitud autoriks Abraham Klesel, surnud 1702, tõenäoliselt eksitus, sest ka 1991KLPR nimetab autoriks M. Kongehli.

1991KLPR: nr. 60.

Viimase pildi allikas: digitaalarhiiv DIGAR.

0165 Paganaile saagu walgus

 

1899ULR-s oli 6. salmi lõpupoole 'Teda' asemel 'Tema', aga hilisem on parem variant.

Viisiga pikem variant 1872SKK:

1991KLPR: nr. 58.

Teise pildi allikas: digitaalarhiiv DIGAR.

0164 Nüüd kiitke rõõmsast Issandat

 

Nagu vist ka varem märgitud, sõna 'tõsidus' tähendus on ajapikku muutunud: tänapäeval peaks sinna kirjutama 'tõelisus'.

1899EMRLR on täpselt sama, va. laulu lõpuosa:

Tartumaa-keelne 1864TMKLR:

1842WPWWL on oma variant laulust -- väga sisukas, nagu tavaliselt, ja lisasalm on lisatud eelnevate stiilis:

1783TMKWL on võrreldes 1864TMKLR-ga mõnes kohas erinev:

Laulu autorit pole kirjas, aga hymnary.org andmetel on selleks Valentin Ernst Loescher.

Kõikide piltide allikas peale esimese ja 1899EMRLR: digitaalarhiiv DIGAR.