0194 Kõik lõpetud! Ja hinge heitnud

 

Martin Lipu varasem tekst 1894KKWL-s on mõnede väikeste erinevustega, rohkem 4. salmis:

Siin paistab silma see, et piiblitsitaadis on pandud lõunaeestikeelselt 'pääd' (ja Martin Lipp ju Tartust lõuna pool Nõos tegutses), mis tolleaegsetes standardsetes tõlgetes oli põhjaeestikeelselt 'pead'. Mis puudutab laulutekste, siis on mulle teadmata, kas 1899ULR variantide erinevused võrreldes 1894KKWL-ga on tehtud Martin Lipu enda või kellegi teise poolt.

1909TTKLR variant on otsene tõlge tartumaa keelde, ainsa erinevusena jäi silma 3. salmi rida "Ei nüüd mu patu Wõi mino pääle kaibata."

1991KLPR: nr. 91.

Teise pildi allikas: digitaalarhiiv DIGAR.

0193 Kas sureb nii mu kõigearmsam elu?

 

3. salmis on 1899ULR-s 'Saaroni roos'.

1899EMRLR variant on lühem ja paistab, et 1938ULR (1899ULR) variant on sellega võrreldes tugevalt ümber tehtud, lõpp täitsa uueks:

0192 Wiis jõge on, kust elu joon

 

Selles 1938ULR variandis on ilmselt trükiviga 3. salmis: sõna 'teoks' ehk Jeesuse piin on mulle teoks -- see mõte ei paista kuidagi sobivat, ilmselt on mõeldud ikkagi 'toeks', nagu on ka 1899ULR variandis. Tegin pildil digitaalselt paranduse, et oleks õige variant.

1899EMRLR variant on natuke erinev, väga otsese erinevusega just 3. salmis:

Tänapäevastes lauludes ei laulda enam usuvõitlustest, mis on sajandeid olnud tavaline ja tõeline, seega peab vist järeldama, et sellise asjaga enam ka ei tegeleta. See tähendab omakorda, et nii himudele kui lihale ja verele antakse lihtsalt järgi, vaadates enda ümber teiste peale, kes samamoodi toimivad, mitte Jumala sõna peale. On selge, et oma võitlustest liha ja verega, mis tegutsevad Jumala Vaimu vastu (kui see inimeses ikka on) ei saa rääkida puhta südamega ja silmakirjalik olemata, kui seda võitlust kas pole või sellele pattu tehes pidevalt alla jäädakse. Kui sageli juhtub, et kristlased omavahel rääkides võivad tunnistada, et nad on patu vastu võidelnud ja ka (püsivalt, lõplikult!) võitjaks jäänud? Tasub meenutada Ilm 20:12. Ajastu meie ümber on selline, et see on varasema ajaga võrreldes toonud juurde palju kiusatusi, seega peaks see võitlus olema tunduvalt suurem ja sellest peaks palju rohkem lauldama ja kirjutatama, ka laule kirjutatama. Tegelikkus on aga rohkem kui pöördvõrdeliselt vastupidine ja see vaikimine on ähvardav märk suurest sisemisest ärataganemisest puhtast ja pühast elust, oma tahtest loobumisest (Jumala tahte kasuks), kuulekusest Jumalale jne. Nii paistavadki need lihtsad vanad laulud ajatute ja tähtsate märgutuledena, meeldetuletustena tänasesse päeva ja ehk ka tulevikku.

Selle laulu autoriks on hymnary.org andmetel Erasmus Alber, u. 1500-1553. Samuti on seal viide ingliskeelsele tõlkele pealkirjaga "Five wells I know from which do flow peace, hope, joy and salvation".

In Deutsch: Fünf Brünnlein sind.

0191 Üks tallekene lepitas

 

1916ELR tekstis on lisaks 6. salm, aga see on võetud vanematest variantidest:

Et see 6. salm 1899ULR-st välja jäeti, on kummaline.

1899EMRLR variant oli paljude erinevustega ja 1847EMRLR oli veel omakorda vähemalt ühes kohas erinevusega, seega olgu see tekstivariant just sealt, kuigi keele detailid on arhailisemad:

Siin on mõningaid kummalisi sõnastusi, mis on 1899ULR-s (ja sealt edasi sama versioonina ka ülal toodud 1938ULR-s) kindlasti tehtud paremaks.

Meloodia ning veidi muudetud 1. ja 5. salmiga variant on 1939VLR:

Tartumaa-keelne 1864TMKLR:

Võrreldes 1909TTKLR-ga on seal 8. salmis 'waiwa-merre' asemel 'elo-mere'. Lõpus oleva 'saja tulla' (1909 variandis 'saaja tulla') viitab Piiblis kirjeldatud võrdpildile Talle pulmadele oma kogudusega taevas, kus 'saajad' tähendabki pulmi ja sellest kosimisest on samas salmis samuti juttu; võrdluseks võro keelega vt. synaq.org.

Ka tartumaa-keelsetes variantides on vanemates tekstides üks salm välja jäetud, aga 8. salm, mitte 6. Näiteks 1766TMKLR, kus on ka mõned muud väikesed erinevused:

In English with melody: A Lamb Goes Uncomplaining Forth.

English, Deutsch 1: Ein Lämmlein geht und trägt die Schuld.

English, Deutsch 2: Ein Lämmlein geht und trägt die Schuld.

Kõikide piltide allikas peale esimese ja 1939VLR: digitaalarhiiv DIGAR.

0190 Ühte asja ihkan üle kõige

 

1945VKL hilisem variant koos muudatustega:

Muudatustega ja lühendatult on ka see viisiga variant 1939VLR:

Tartumaa-keelne 1909TTKLR, seekord täiesti erineva tõlkega -- arvatavasti ei andnud teha otsetõlget 1899ULR-st riimide ja sõnade liigse erinevuse tõttu:

Võro keeles kirjutaks ma näiteks esimese salmi ümber selliselt, kus tuli samuti erinevate riimide ja silpide arvu tõttu teha muudatusi:

"Ütte himosta ma üle kõgõ, Ütte ruuga egäl aal; Hädäoron käüme õndsa, oigõ, Ku tuu üts mi man tah maal! Ütteviisi tuud ma tahas nätä, Kiä mi kõgõ koolu nink ka hätä, Mi iist piinan kannati, Esä piikre tühäs jõi."

1991KLPR: nr. 80.

0189 Tuhat tänu, Issand, sulle toome

 

1899ULR-s oli lõpus kooloni asemel semikoolon.

1909TTKLR tekstis, mis on selle laulu puhul muus osas üks-ühene "tõlge" Tartumaa-keelde, on kolmas rida selline: "Meil', oh Issand, Waimu wäest nüüd näütä".

0188 Tere tuhatkord, kes sina

 

1899ULR-s on eelviimane sõna 'sinu'.

1899EMRLR variant on päris palju erinev:

Sellest laulust on olemas isegi vana 1667Blume3 variant (pildil klikkides näeb suuremalt, pilti eraldi kaardile avades veel suuremalt):

Nagu pealkiri saksa keeles viitab, on siin mitmed laulud Jeesuse luude-liikmete kohta ja see esimene laul on jalgade kohta. 2. salmi eelviimase rea lõpus on üks täht viletsa trükiga, seal on kirjas 'ees kandma'. Laulu algne mõte on siin äratuntav, aga mõnes kohas on raske aru saada. Eks igal keelel on kunagi oma algus (ja tõlkijad) olnud, mis on sajandite vältel edasi arenenud.

Tartumaa-keelne 1909TTKLR:

Selle variandi lisasin, kuna selles oli 3.-5. salmis teatud muudatused võrreldes järgmise (vanema) 1864TMKLR-ga:

Oma variant on olemas 1842WPWWL-s:

Siin oli 2. salmi viimase rea alguses sõna 'Kni', aga asendasin pildi peal n-tähe u-ga.

Võrreldes 1864TMKLR-ga on 1783TMKLR-s erinevused, kus 1. salmi 'Mo ni armsas piddanu' asemel on 'Minno iks armastanu' ja 2. salmi 'Armo melest' asemel on 'Essi armsast'.

Kõikide piltide allikas peale esimese, 1899EMRLR ja 1909TTKLR: digitaalarhiiv DIGAR.