22 mai 2024

0182 Sa meie lepitaja

 


1899ULR-s on 3. salmis 'taewast', mitte 'taewa' ja too varasem variant on igatahes mõttekam. 1938ULR piiblisalmi osas on eelviimane sõna kirjas kui 'olema', mille ma siin pildil ära parandasin ja mis 1899ULR oli õigesti. Samamoodi on 1899 pareminin see, et 5. salmis on semikooloni asemel koolon. Siinses variandis on ka 4. salmi lõpust veel punkt puudu.

1899EMRLR variant enne hilisemat kohendamist:


Siin on näha, et kohendamist 1899ULR jaoks oli tõesti vaja, sest mõned väljendid on natuke liiga lihtsad, kui nii võiks öelda ja 5. salmis ei saagi kõigest aru, samuti on riimide jaoks kummalised sõnad. Trükivead olid millegipärast ka siin: laulu number oli kirjas kui 83, aga selle parandasin digitaalselt õigeks. Viide viisile sisaldab samuti trükiviga sõnas 'iniwesed' ja saksakeelses pealkirjas lausa õ-tähte (1899ULR järgi, kus need saksakeelsed viited ja register veel alles on, on seal kirjas 'Versüner', vanemates 'Versöner')!

Seda laulu oli ümber tehtud juba isegi võrreldes 1847KWL-ga, kus on mõned veelgi varasemad väljendid, kohe algussalmiski:


Näiteks 1868KWL-s on 2. salmi alguses 'Siis olleme', mis oli mingi vahepealne variant, aga hiljem on tagasi muudetud (või toimetas keegi teine mõnda teist selle raamatu trükki).

Tartumaa-keelne 1864TMKLR:


1991KLPR: nr. 77.

Kõikide piltide allikas peale esimese ja 1899EMRLR: digitaalarhiiv DIGAR.

12 mai 2024

0181 Oh süüta Tall, oh Jeesus

 


1916ELR variant on selline, et lisatud on teine salm koopiana esimesest ja kolmandas on vaid erinevuseks "rahu" variant viimasel real.



Selle variandi põhjuseks võib lugeda 1899EMRLR teksti, kus on lõpus just kolmekordselt kokku needsamad variandid (ning 'Ja' asemel on 'Sind'):


Ka 1847EMRLR on sisuliselt sama lõpuga, 1898ML lõpus on "Meil' anna armu, oh Jeesus, oh Jeesus!" ja 1796ULR variandis on olemas nendest kolmest reast kaks viimast ehk ainult erinevad variandid.

1694MKLR lk. 33 pakub eelmise tõlke laulust:


1693EMLR lk. 216 on järgmine erinev variant:


Ja samal lehel on sama laulu teine variant lisaks:


1673Luther lk. 197 on esimene variant erinev vaid ühes sõnas 3. real: 'Sind tapp'ti', aga teine variant on selline, et 2. ja 3. rida on vahetatud:


Olemas on ka 1637Stahl variant lk. 24:


Viisiga on variant 1939VLR, kus ka tekstis on mõni erinevus:


Raamatu lõpus oleva vigade paranduse nimekirja järgi peab 'vaevati' asemel olema 'vaenati', sobivad aga mõlemad.

1872SKK viis on erinev ja siin on näha ka 1916ELR variant kolme peaaegu identse salmina:


1864TTMKLR sisaldas kaks peaaegu sama viisi:



1859LWRTTMK viisirida sisaldab ka mingi lisajuhendi, mis viitab kolme salmi kasutamisele. Kuna sellest järgnev viis on väga sarnane ja teises pooles on tartumaa-keelse laulu pealkiri, siis olgu siin need mõlemad:


Teksti juures on tõenäoliselt viga, sest 'armo, rahho' asemel on seal 'arma, rahha', millest viimane variant on lausa kurioosne.

Neid viise ja praktiliselt kolmekordset sisu kopeerimist nähes tekkis mõte, et kas äkki pole see selline laul (ja kui ei ole, siis kas ei võiks olla), mille salme lauldi veidi erinevate viisidega? Tavaliselt on ju viis sama, aga salmid erinevad, siis miks mitte jätta samaks tekst, aga varieerida viise?

Tartumaa-keelne 1864TMKLR:


1726TMKLR on sama, mis oli esimest korda 1690TMKLR-s:


Nagu taas näha, on see mingi uuem variant, millest varasem on selline:


1685WTMKLR variant lk. 37 on sama tekstiga, aga viitab samuti kolmekordsele esitusele:


Lõpuks on olemas ka sama laul "vana viisi järgi", 1726TMKLR (1685WTMKLR on sisuliselt sama):


1991KLPR: nr. 477.

In English with melody: Lamb of God, Pure and Holy.

Liederindex.de: O Lamm Gottes, unschuldig.

CPDL.org: O Lamm Gottes, unschuldig.

Kõikide piltide allikas peale esimese, 1899EMRLR ja 1939VLR: digitaalarhiiv DIGAR.

05 veebruar 2024

0180 Oh nuta oma häda

 


1899EMRLR:


1847KWL variant on selle laulu puhul isegi mitme väikese erinevusega:


1991KLPR: nr. 75.

Viimase pildi allikas: digitaalarhiiv DIGAR.

11 jaanuar 2024

0179 Oh Jumal, tule sina

 


1899ULR-s oli harv trükiviga: 10. salmis 'wastu wõtwast'.

5. salmi õpetusele, et leivast ja veinist jooja ei näe surma, ei leia Piiblist kirjakohta toeks, küll aga on 1Kr 11:17-34 palju hoiatusi vastupidise suhtes, et seda ei tehtaks valesti. Asi oli seal koguduses millegipärast viltu läinud, sellepärast kõik need hoiatused. Küll viidatakse sellele, et leivast ja veinist osavõtt on Jeesuse mälestuseks.

Paljude erinevustega on 1899EMRLR:


'Sigidus' 1. salmi lõpus tähendab ilmselt edukust soovitud töös (lauldes kuulutada), hiljem ongi selle asemel kirjas 'õnnistust'.

Ka 1847EMRLR on omakorda mingite erinevustega mitmetes salmides (isegi 1868EMRLR nende vahel oli omakorda väikeste erinevustega, seega seda laulu on korduvalt kohendatud):


Sama tõlke veel konarlikum variant on 1694MKLR lk. 30:


Täiesti erinev tõlge on 1693EMLR lk. 198:


1673Luther variandis on 9. salmis 'öppetas' asemel 'ütlep kaas', st. 'ütleb ka'.

Järgnes veel üks variant laulust lk. 202 (teise viisiga):


Sama variant oli ka 1673Luther lk. 185, aga mõnedes kohtades on seal erinev ja võib-olla on see tekst ka paremini loetav:


Initsiaalide mõttes oli laulu esimese variandi lõpus G. S. Küllap on need nimed asjatundjatel teada, kes neid tõlkeid tookord tegid.

Olemas on isegi 1637Stahl tekst, lk. 26:


Sellest tekstist tuleb välja, et algne laul oli mõeldud paljude viidetega Piiblile: nimetatud isikud on järjekorras Jumal, Jesaja, Jeesus, Juudas, Paulus, Johannes, Luukas, Püha Vaim. Viited Jesajale, Paulusele ja Johannesele on kadunud juba 1694MKLR tekstis. Vahepeal on korraks tekkinud ka viited Maarjale ja Arimaatia Joosepile.

Viisiga tekst 1883WNL:


1899EMRLR tekstiga võrreldes on siin 4. salmi erinevus 'tänas, murdis' ja 12. salmi 'teedele' ja 'hoidku'.

1859LWRTTMK viisirida on erinev:


Tartumaa-keelne 1864TMKLR:


1909TTKLR-s oli mõni parandus: 6. salmi alguses 'jüngril mõsknu Ka jalgu tõteste' ja 9. salmi 4. rida on selgemalt 'Kuis tema koolnu löüt''. Aga lisaks Luukale oli säilitatud ka viide Johannesele, tõsi küll -- Jaani kujul.

See tekst on sisuliselt muutmata kuni 1690TMKLR-ni välja. Aga ka tartumaa-keelsetes variantides on varasem variant laulust, mis oli olemas veel 1743TMKLR-s. Nendest omakorda olgu siin kõige vanem 1685WTMKLR lk. 31, sest seal on mõningad erinevused võrreldes hilisematega, samuti on selge, et see on paralleelvariant 1693EMLR teisele tekstile (sama algusega):


Kõikide piltide allikas peale esimese ja 1899EMRLR: digitaalarhiiv DIGAR.

02 jaanuar 2024

0178 Oh Jeesus, sinu ahastus

 


1899ULR-s oli 1. salmis 'kui mul elu', 4. salmis 'suurest armu wäest', aga 4. salmis oli ka harv trükiviga 'Ei mina õndsaks'.

Laulu sisu kohta kommentaariks, et on selge, et sellist laulu ei saa nö. igal pühapäeval laulda, sest sel juhul kaotaks ta mõtte: kui on meeleparandus tehtud, siis on konkreetse patuga ühel pool ja lõpetatud. See laul käibki selle suure sündmuse kohta.

1899EMRLR tekst on peaaegu sama, on vaid vähesed erinevused:


Üks oluline erinevus on 1. salmi 'nõuan ... uues elus käia.' Hilisema variandi 'püüan' on palju jõuetum variant ja võiks isegi öelda, et eks ka need, kes Jumala tahte järgi ei taha elada, püüavad samuti mitmete asjadega olla paremad ja mitte halvasti käituda või elada. (Siia võiks meenutada Uue Testamendi võrdlust kurjade vaimude kohta, kes kah usuvad, aga värisevad ja ega nad sellepärast veel taevariiki ei pääse: Jk 2:19. John Wesley on seda teemat käsitlenud veelgi äärmuslikumalt oma jutlusteraamatu 2. jutluses "Peaaegu kristlane".) Selle tekstivariandi puhul aga 'nõutakse', mis viitab otsustavusele ja tegelikule meeleparandusele, samuti võib siin viidata selle teksti kinnituseks Rm 6:11.

Tartumaa-keelne 1909TTKLR on küll tehtud 1938ULR järgi, nagu tavaliselt, kui ei ole olemas olnud vanemat varianti, aga selle laulu puhul on riimide sobimiseks tehtud mõnes salmis (eriti kahes esimeses) mitmed väikesed muutused:


01 jaanuar 2024

0177 Oh Jeesus Krist, sind teretan

 


0176 Oh Jeesus, helde wahemees

 


1899EMRLR on suuremate erinevustega alates 4. salmist:


Laulu vana variant on olemas 1667Blume3 lk. 45 (pilti klõpsates või eraldi kaardile avades näeb suuremalt):


See on raskesti loetav tekst, aga saksakeelne originaal aitab mõnda kohta paremini mõista, näiteks 4. salmi 3. rida 'et Ladwas kurbast pohhusit' tähendab tõenäoliselt 'et risti kurvalt poodud'.

Viimase pildi allikas: digitaalarhiiv DIGAR.