0020 Ma tõstan silmad ülesse

 

See laul oli tartumaa-keelsete sõnavariantidega lisaks olemas vaid 1909TTKLR nr. 503, aga sisu poolest sama, rohkem mujalt seda laulu ei leidnud.

0019 Ma hüüan, Jeesus, appi sind

 

1916ELR:

Selles laulikus on antud, et (sõnade) autoriks on hoopis Johann Agricola:

Teise alguses nimetatud autori kohta on seal samuti info, kuigi seoses teise lauluga:

Kas esimene neist on eksitus?

1847EMRLR:

1693EMLR lk. 307 annab eelmise variandi sellest laulust:

Kõige varasem variant on samuti olemas, 1637Stahl lk. 105:

Viisidest 1872SKK:

1864TTMKLR oli veidi erinev viis:

Tartumaa-keelsed variandid, esiteks 1864TMKLR:

Salme on vähem! Nagu näha, on võrreldes 1938ULR-ga ära jäetud 4. salm.

Ilus ja veidi erinev variant on jällegi 1842WPWWL:

Tuli välja, et veelgi varasemalt oli ka tartumaa-keelne variant ikkagi 5 salmiga, mis läks sisuliselt muutmata kõige varasemani välja, siin konkreetselt hiliseim selline, 1783TMKLR:

Kõikide piltide allikas peale esimese: digitaalarhiiv DIGAR.

0018 Ma armastan, oh Jumal, sind

1916ELR:

1847EMRLR oli mitmete erinevustega, eriti 2. salmis:

1796ULR-s oli üks koht erinev: "kurratide kawwalust" asemel "pahha himmo kawwalust".

Järgmine vanem ja ühtlasi erinev (algupärasem) variant ilmnes 1693EMLR lk. 432:

Siin on väga palju erinevusi, sama on vaid temaatika. Ja lisaks on neljas salm! See on kõige suurem ja olulisem erinevus, lisaks olulisel patukahetsuse teemal. Samuti on näha, et kergesti valesti mõistetav enda teenimise mõte on siit puudu, ehk see lisandus hiljem ja 1938ULR oli taas välja jäetud. Saksa keelest on tõlkimata korduvalt esinev sõna 'doch'; see võiks eesti keeles tähendada 'veel'.

Sellest varasemas 1673Luther variandis oli vaid paar rida erinevad, nt. 4. salmi "Usko sehs" asemel "waine Mees", mis viitab isegi suuremale alandusele.

1637Stahl lk. 158:

Nagu selles variandis tavaliselt, on tegemist rohkem saksa keele otsetõlkega kui lauluga.

Viisidest 1872SKK:

Veidi erinev viis 1864TTMKLR:

Tartumaa-keelsetest 1864TMKLR, erinevused on väikesed:

Selle sarnastes varasemates variantides on 1. salmi lõpus olnud hoopis "Oh kaidsa minno pattu eest."

1842WPWWL taas teistsuguse variandiga:

Kõikide piltide allikas peale esimese: digitaalarhiiv DIGAR.

0017 Ligidal on Jumal!

 

Sellest laulust leidus varasem variant ainult 1916ELR-s, milles sisulisi erinevusi pole peale ühe koha 2. salmis, kus on väikese erinevusena kirjas "Kuule sa", mitte "Kuule ka":

Kõikide piltide allikas peale esimese: digitaalarhiiv DIGAR.

0016 Kes on, kes tohib ligi tulla

 

Selle laulu tartumaa-keelne variant 1864TMKLR:

Nagu näha, on siin lisaks salmid 3 ja 8 ning mitmed erinevused. Mõne väikese erinevusega on sama numbriga laul ka 1909TTKLR-s.

Sellest variandist omajagu erinev ning väga sisukas ja hoogne laul leidus 1842WPWWL-s:

Kõikide piltide allikas peale esimese: digitaalarhiiv DIGAR.

0015 Issand, keda kummardawad

Selle laulu leidsin ainsana veel 1909TTKLR-st (tartumaa-keelne), aga kuna seal oli erinevus ainult kahes reas (ja mitte oluline), ei hakanud siia lisama.

0014 Litania (Issand, halasta)

Selle pika palve minevik on huvitav, nimelt oli see minevikus veelgi pikem ja sisaldas seega rohkem palveid. Samuti on sedasorti tekstis muudatused vastavalt ajastule ja isegi poliitilisele olukorrale. Näiteks sama lauluraamatu 1899. a. variandis ei olnud mainitud "hoia meie piiskoppi" ja samas oli seal lisaks ülaltoodule 4. palvesektsiooni juures algus teisiti: "Anna kõigile kuningatele ja würstidele rahu ja ühtmeelt, Juhata ja kaitse meie maa-isandat, keisrit ja tema koda, ja kõiki tema nõuumehi. Jaga meie ülematele tugevust ja tarkust, Õnnista ja hoia meie kogudusi, Hoia koolides jumalakartlikkusid koolmeistrid ja kristlikku lastekaswatamist..." Siit on näha, et riigivalitsejate osas on 1938. versioonis üldisemalt, aga huvitav on ka see, et koolide osas on juba märgatav nõrgenemine palvesõnumis. Muidugi on minevikku minnes see osa hoopis tugevam ja viitab sellele, kuidas minevikus asjad olid.

1847EMRLR:

1773EMRLR:

Nagu näha, on siin juba varasem ladinakeelne algusosa ja lisaks mitmeid muid väiksemaid erinevusi ja ühtlasi on siin asju, mis jäid 1847EMRLR-st välja, aga 1938ULR-s uuesti sees on. Lisaks on tulnud näiteks palve koduloomade järelkasvu eest ning kuradi jalge alla tallamise pärast (Lk 10:19). Eriti huvitav muutus on palve seoses Türgi rahvaga (selge, keda mõeldakse) ja paavstiga, kusjuures Türgi-viide on olnud sees algusest peale. Lõpuosa on siiski küsitava väärtusega, kui mõista "kurja tööd" tänapäeva mõttes: soov kuriteo (või mis iganes muu patu) eest mitte karistust saada tähendab tõelist meeleparandust.

1673Luther, lk. 42:

Selles variandis jäi silma kummaline läbiva suurtähega sõna ILM, kusjuures see on kirjutatud selliselt isegi sõltumata kontekstist ehk kui sõnal on erinevad tähendused. Siinne sõna 'ette' tähendab 'eest'. Viidatakse (ilmselt Rootsi) lesk-kuningannale ja samuti Rootsi riigi truudele "raadi-isandatele" jne. Viide vangidele on huvitav: kõik lahti lasta ja ära päästa, mis hiljem on muudetud "ilmasüüta vangideks". Lisaks maapealsele viljale mainitakse kalu meres. Selle teksti lugemine oli mitmes kohas konksudega, kus pidi mitu korda üle lugema, et aru saada, mis sõnaga ikka tegemist.

Sellest litaaniast on olemas ka kõige vanem variant, 1637Stahl, lk. 192:

See on kõige vanem variant, millest on näha algsed mõtted. Sõna 'paimendama' tähendab arvatavasti 'juhtima', sest saksa keele sõna vasakul viitab sellele. Saksa keele kaudu sai veidi selgemaks tundmatu sõna, mis oli samuti 1637Luther juures, kui mainiti loomi: 'hendasille'. See võib tähendada üldiselt rasedaid, kuigi tol ajal ligi 400 aasta eest võis sõnal olla veidi erinev tähendus. Allpool tuleb välja teine võimalus.

Viisidest leidus selline: 1864TTMKLR:

Kogemata selgus, et litaaniast on olemas ka variant laulu kujul!

1693EMLR, lk. 47:

Eks ka saksakeelne tekst viita litaaniale riimi kujul. Sellisest laulust on olemas ka varasemad variandid. Siin on mitmeid anakronisme näha, näiteks 'kahs'='ka', saksa eritähega 'laß'='lass'='las', 'ehs'='eest', 'leikatussel'='lõikusele'. Sõna 'hendaset' pole aga endiselt päris selge. Sama laul oli ka 1673Luther lk. 46 ehk ülaltoodud 1673Luther variandi järel.

1637Stahl, lk. 195:

Lõpuks selle litaania tartumaa-keelsed variandid.

1909TTKLR:

See paistab olevat 1899. a. variandi otsetõlge, kus valitsejate ja koolide osas oli veel kirjas vanem variant.

1783TMKLR, 300:

Vanemates variantides oli sisuliselt sama tekst. Üsna omapärase lisandina on siin lausa nelja inimese nimed ära toodud, kelle eest palutakse. Nii selle kui 1773EMRLR järgi tähendab mujal tundmatu sõna 'hendaset' ilmselt 'imetajaid'. Nagu mujalgi, on ka siin näha, et varasem tartumaa keel on rohkem võro keele moodi.

Kõikide piltide allikas peale esimese ja eelviimase 1909TTKLR: digitaalarhiiv DIGAR.