0018 Ma armastan, oh Jumal, sind

1916ELR:

1847EMRLR oli mitmete erinevustega, eriti 2. salmis:

1796ULR-s oli üks koht erinev: "kurratide kawwalust" asemel "pahha himmo kawwalust".

Sellest erinevam on 1694MKLR lk. 138:

Järgmine veelgi vanem ja ühtlasi erinev (algupärasem) variant ilmnes 1693EMLR lk. 432:

Siin on väga palju erinevusi, sama on vaid temaatika. Ja lisaks on neljas salm! See on kõige suurem ja olulisem erinevus, lisaks olulisel patukahetsuse teemal. Samuti on näha, et kergesti valesti mõistetav enda teenimise mõte on siit puudu, ehk see lisandus hiljem ja 1938ULR oli taas välja jäetud. Saksa keelest on tõlkimata korduvalt esinev sõna 'doch'; see võiks eesti keeles tähendada 'veel'.

Sellest varasemas 1673Luther variandis oli vaid paar rida erinevad, nt. 4. salmi "Usko sehs" asemel "waine Mees", mis viitab isegi suuremale alandusele.

1637Stahl lk. 158:

Nagu selles variandis tavaliselt, on tegemist rohkem saksa keele otsetõlkega kui lauluga.

Viisidest 1872SKK:

Veidi erinev viis 1864TTMKLR:

Tartumaa-keelsetest 1864TMKLR, erinevused on väikesed:

1842WPWWL taas teistsuguse variandiga:

1685WTMKLR, lk. 171:

Siin on sisulisi erinevusi vähe, aga kõige rohkem 1. salmis.

In English with melody: Lord, Thee I Love with All My Heart.

Hymnary.org: Herzlich lieb hab ich dich, o Herr!, Lord, Thee I Love with All My Heart.

Kõikide piltide allikas peale esimese: digitaalarhiiv DIGAR.

0017 Ligidal on Jumal!

 

Järgmises 1916ELR-s on väikese erinevusena 2. salmis kirjas 'Kuule sa', mitte 'Kuule ka', samuti on veel varasema sõnakasutusega 6. salmis 'Magust haisu', mitte 'Magust lõhna'.

1899EMRLR:

Siin on mitmed erinevused. Eriti paistab jälle silma 6. salmi 'kallist haisu', samuti on seal tundmatu sõna 'wiirud', mis on uuemates 'heldus', aga pole selge, kas see on sama tähendus või muutunud tähendus.

Viisidest on olemas 1872SKK:

1997VL: nr. 353.

1991KLPR: nr. 355A, 355B.

Hymnary.org: Gott ist gegenwärtig!.

Lyricstranslate.com: Gott ist gegenwärtig.

Kõikide piltide allikas peale esimese ja 1899EMRLR: digitaalarhiiv DIGAR.

0016 Kes on, kes tohib ligi tulla

 

1899EMRLR:

Selles on mitmed erinevused, aga uuemas variandis on kindlasti hea parandus 5. salmi "põlew himu", mida Jeesuse kohta kirjeldada on kuidagi vildakas. Sama on kirjas ka järgmises variandis 6. salmis.

Selle laulu tartumaa-keelne variant 1864TMKLR:

Nagu näha, on siin lisaks salmid 3 ja 8 ning mitmed erinevused. Mõne väikese erinevusega on sama numbriga laul ka 1909TTKLR-s.

Sellest variandist omajagu erinev ning väga sisukas ja hoogne laul leidus 1842WPWWL-s:

Hymnary.org: Wer ist wohl würdig sich zu nahen.

Kõikide piltide allikas peale esimese kahe: digitaalarhiiv DIGAR.

0015 Issand, keda kummardawad

1894KKWL on mitmes kohas erinev (võimalik, et selle baasil on 1938ULR ümber tehtud):

Selle laulu leidsin veel 1909TTKLR-st (tartumaa-keelne), aga kuna seal oli erinevus ainult kahes reas (ja mitte oluline), ei hakanud siia lisama.

Hymnary.org: Herr, vor dem die Engel knieen.

1894KKWL pildi allikas: digitaalarhiiv DIGAR.

0014 Litania (Issand, halasta)

Selle pika palve minevik on huvitav, nimelt oli see minevikus veelgi pikem ja sisaldas seega rohkem palveid. Samuti on sedasorti tekstis muudatused vastavalt ajastule ja isegi poliitilisele olukorrale. Näiteks sama lauluraamatu 1899. a. variandis ei olnud mainitud "hoia meie piiskoppi" ja samas oli seal lisaks ülaltoodule 4. palvesektsiooni juures algus teisiti: "Anna kõigile kuningatele ja würstidele rahu ja ühtmeelt, Juhata ja kaitse meie maa-isandat, keisrit ja tema koda, ja kõiki tema nõuumehi. Jaga meie ülematele tugevust ja tarkust, Õnnista ja hoia meie kogudusi, Hoia koolides jumalakartlikkusid koolmeistrid ja kristlikku lastekaswatamist..." Siit on näha, et riigivalitsejate osas on 1938. versioonis üldisemalt, aga huvitav on ka see, et koolide osas on juba märgatav nõrgenemine palvesõnumis. Muidugi on minevikku minnes see osa hoopis tugevam ja viitab sellele, kuidas minevikus asjad olid.

1847EMRLR:

1773EMRLR:

Nagu näha, on siin juba varasem ladinakeelne algusosa ja lisaks mitmeid muid väiksemaid erinevusi ja ühtlasi on siin asju, mis jäid 1847EMRLR-st välja, aga 1938ULR-s uuesti sees on. Lisaks on tulnud näiteks palve koduloomade järelkasvu eest ning kuradi jalge alla tallamise pärast (Lk 10:19). Eriti huvitav muutus on palve seoses Türgi rahvaga (selge, keda mõeldakse) ja paavstiga, kusjuures Türgi-viide on olnud sees algusest peale. Lõpuosa on siiski küsitava väärtusega, kui mõista "kurja tööd" tänapäeva mõttes: soov kuriteo (või mis iganes muu patu) eest mitte karistust saada tähendab tõelist meeleparandust.

Järgmine samm mineviku poole on 1694MKLR lk. 196:

1673Luther, lk. 42:

Selles variandis jäi silma kummaline läbiva suurtähega sõna ILM, kusjuures see on kirjutatud selliselt isegi sõltumata kontekstist ehk kui sõnal on erinevad tähendused. Siinne sõna 'ette' tähendab 'eest'. Viidatakse (ilmselt Rootsi) lesk-kuningannale ja samuti Rootsi riigi truudele "raadi-isandatele" jne. Viide vangidele on huvitav: kõik lahti lasta ja ära päästa, mis hiljem on muudetud "ilmasüüta vangideks". Lisaks maapealsele viljale mainitakse kalu meres. Selle teksti lugemine oli mitmes kohas konksudega, kus pidi mitu korda üle lugema, et aru saada, mis sõnaga ikka tegemist.

Sellest litaaniast on olemas ka kõige vanem variant, 1637Stahl, lk. 192:

See on kõige vanem variant, millest on näha algsed mõtted. Sõna 'paimendama' tähendab arvatavasti 'juhtima', sest saksa keele sõna vasakul viitab sellele. Saksa keele kaudu sai veidi selgemaks tundmatu sõna, mis oli samuti 1637Luther juures, kui mainiti loomi: 'hendasille'. See võib tähendada üldiselt rasedaid, kuigi tol ajal ligi 400 aasta eest võis sõnal olla veidi erinev tähendus. Allpool tuleb välja teine võimalus.

Viisidest leidus selline: 1864TTMKLR:

Kogemata selgus, et litaaniast on olemas ka variant laulu kujul!

1693EMLR, lk. 47:

Eks ka saksakeelne tekst viita litaaniale riimi kujul. Sellisest laulust on olemas ka varasemad variandid. Siin on mitmeid anakronisme näha, näiteks 'kahs'='ka', saksa eritähega 'laß'='lass'='las', 'ehs'='eest', 'leikatussel'='lõikusele'. Sõna 'hendaset' pole aga endiselt päris selge. Sama laul oli ka 1673Luther lk. 46 ehk ülaltoodud 1673Luther variandi järel.

1637Stahl, lk. 195:

Lõpuks selle litaania tartumaa-keelsed variandid.

1909TTKLR:

See paistab olevat 1899. a. variandi otsetõlge, kus valitsejate ja koolide osas oli veel kirjas vanem variant.

1783TMKLR, 300:

Üsna omapärase lisandina on siin lausa nelja inimese (ilmselt valitseja) nimed ära toodud, kelle eest palutakse. Nii selle kui 1773EMRLR järgi tähendab mujal tundmatu sõna 'hendaset' ilmselt 'imetajaid'. Nagu mujalgi, on ka siin näha, et varasem tartumaa keel on rohkem võro keele moodi.

1766TMKLR nr. 299 on sisuliselt sama, aga ilma selle nimelise osata:

Vanemates variantides oli kah sisuliselt sama tekst, aga 1726TMKLR nr. 159 olid mõned väikesed erinevused teises pooles:

Nimelised viited olid siin veel puudu, aga samas oli taas algupärasem viide Türgi rahvale ja paavstile. Ka sellele järgnev lõiguke piirkondlike valitsejate osas on selles veidi pikema sõnastusega.

1991KLPR: nr. 474.

Kõikide piltide allikas peale esimese ja 1909TTKLR: digitaalarhiiv DIGAR.

0013 Eks see ole arm ja heldus

 

Selle pika laulu minevikku otsides tuli välja, et varasemad variandid olid veel pikemad! 1899EMRLR:

Alates 9. salmist on vastavate salmide võrdlemisel ka erinevusi, lähemalt peale järgmist.

1847EMRLR:

Siin on üsna mitmeid erinevusi ja ka "uusi" salme võrreldes esimese variandiga. Võrdlemisel tuleb välja, et varasemast on 1938ULR-s ära jäetud salmid 4, 5, 9, 13, 14. Viimased kaks ehk 13. ja 14. on väga tugeva ja hea sisuga, mida ei oleks pidanud välja jätma.

Sellest laulust oli variante tagasi kuni 1721EMKLR-ni, kus olid vaid mõningad pisierinevused võrreldes 1847EMRLR-ga.

1991KLPR: nr. 315.

Viimase pildi allikas: digitaalarhiiv DIGAR.

0012 Üks hingamise päew on see

Selle pikema laulu puhul selgus kohe, et juba üsna lähedane 1882EMRLR sisaldas palju pikema variandi, 17 salmi. Parema pildina ja vaid väikeste muutustega võrreldes 1882EMRLR-ga olgu siin 1847EMRLR (1847KWL) väljavõte.

Mõtteid on palju rohkem ja ka muudatusi salmides.

Viisidest leidus 1864TTMKLR:

Leidus ka teine viis, mille lisan, 1859LWRTTMK:

Ülal 1864TTMKLR viidati ka tartumaa-keelsele variandile, mis on samuti pikk ja sisu poolest sama, aga mitmete variatsioonidega, 1864TMKLR:

Siin 'koan'='kojas', 'minkistke'='millestki', 'tusiwa'='tunsiwa'?='tundsid' (all 1783TMKWL viidatakse sellele), 'tõssemissest'=(võro 'nõsõmisõst'=)'tõusmisest'.

1842WPWWL oma variandiga (õnnestus leida alles hiljem saksakeelse teksti otsinguga):

Sellest laulust oli mitmete erisustega olemas ka varasem 1783TMKWL:

Hymnary.org: Heut' ist des Herren Ruhetag.

Kõikide piltide allikas peale esimese: digitaalarhiiv DIGAR.

0011 Taewa selgus, püha sära

1894KKWL ehk Martin Lipu originaaltekst on veidi erinev:

Seda laulu ei leidnud ühestki muust lauluraamatust.

Hymnary.org: Gottesstille, Sonntagsfrühe.

Teise pildi allikas: digitaalarhiiv DIGAR.

0010 Õnnista ja hoia

1945VKL:

1916ELR:

1872SKK sisaldas isegi viisi, mujalt (ühehäälsetest) viisi ei leidnud:

Sellest laulust leidus ka tartumaa-keelne variant, 1864TMKLR, nt. 445 (444 järel numbrita viimane laul):

Sisu poolest on teema sama, konkreetsed mõtted aga erinevad. Siin 'mannu'='juurde', 'Eddimätses'='esimeseks'.

1997VL: nr. 203, Oleviste kirikus.

1991KLPR: nr. 206. Selle järgi on laulu autor hoopis Johannes Gossner ja tõlkijaks on Emil Sokolowski.

Hymnary.org: Segne und behüte uns durch deine Güte. Selle viite järgi on autoriks Johann Franck, keda võrreldakse Paul Gerhardtiga ja kelle kohta on mõned vanemas saksakeelses lauluraamatus kirjas, et pärit Liivimaalt (seal hymnary.org veebilehel on küll palju rohkem infot lisaks).

Kõikide piltide allikas peale esimese: digitaalarhiiv DIGAR.