0208 Nüüd Kristus surmast tõusnud on

 

1899ULR-s oli mõni väike erinevus: 11. salmis 'Kas wõite', 14. salmis 'ju seda', 15. salmis 'tema leiate'. 1938ULR on need kohad tehtud paremaks ja selgemaks.

Teemaväline kommentaar: nii, nagu selles laulus on ära eristatud see, kes on mingi tekstiosa ütleja ja isegi kellele öeldakse 18. salmis, nii on mõnes ingliskeelses piiblitõlkes ära eristatud ka Ülemlaulu sektsioonid, sest kui Ülemlaulu lugeda järjest tekstina, on sellest kohati raske aru saada. Aga tegelikult on seal samamoodi sektsioonid, kus on erinevad rääkijad, kes räägivad eri sihtgruppidele või isikutele. Küllap leiab selle jaotuse ka internetist.

1847EMRLR eelmine tõlkevariant:

Järgmine vanem variant on 1694MKLR lk. 39:

Nagu tavaliselt, on sellest täiesti erineva variandiga 1693EMLR, lk. 222, aga selles variandis on lausa viis salmi lõppu juurde lisatud (nagu ka peaaegu koopiana/varasema variandina 1673Luther variandis):

Siin on 16. salmis näha sõna 'aitüma' algne vorm: 'ait-Jummal' ehk 'aidaku Jumal'.

Olemas on ka kõige vanem variant 1637Stahl lk. 38:

Noodid on olemas 1864TTMKLR:

Selle järgi laulmine tundub esmapilgul kummaline, sest silbid ja read ei klapi. Samas tundub, et see * märk viitab sellele, et kõige lõpus olev Halleluuja osa, mis on viimase * juures, tuleb sealt võtta ja panna vahele seal, kus * on mujal märgitud. Samuti on Punscheli viisi juures kirjas "Vierzeilige. Dactylisch" ehk see viitab, et salme peab võib-olla võtma kahe kaupa järjest, nii et sama viis kordub üle ühe salmi (nelja rea). Punscheli viisi juures oli veel see erinevus, et Halleluuja osa jaoks oli kaks erinevat varianti, teine tähistatud teistsuguse sümboliga kui *.

Samas on 1864TTMKLR selle laulu puhul viidatud ka kahele muule viisile, näiteks selle puhul silbid klapivad, et otse laulda:

Sama viisi pakkus sellele laulule ka 1859LWRTTMK (teise helistikuga).

1997VL viisivariant ongi nii kirja pandud, et neli salmi on järjest, kuigi viis ei paista muutuvat ja kordub kogu aeg (võimalik, et see kirjapilt on tulnud selline hoopis laulu pikkuse tõttu):

Tartumaa-keelne 1864TMKLR:

1909TTKLR-s olid erinevusteks 9. salm: "Ta täämbä tõsnu hawwa seest, Halle, Halleluja! Nüüd oma Esä suurest wäest. Halle, Halleluja!" ja ka 13. salmi esimene pool: "Näts', rõiwas, kohe mähiti".

Omamoodi erinev ehk lühendatud (salme ära jäetud ja kokku liidetud) variant on 1816WLRTTR-s:

Vanemad variandid olid võrreldes 1864TMKLR-ga samuti olemas, aga sisuliselt olid kõik samad kuni 1685WTMKLR-ni välja. Olgu nendest ära toodud 1766TMKLR tekst, mille trükk on kõige parema säilivusega:

1991KLPR: nr. 112.

In German and English: Erstanden ist der heilge Christ.

Kõikide piltide allikas peale esimese ja 1997VL: digitaalarhiiv DIGAR.

0203 Kristus on meie patu eest

 

1847EMRLR pakub eelmise tõlkevariandi paljude erinevustega:

Sellest hilisema 1899EMRLR variandi 5. salmi algus oli sellest erinev (ja hiljem veelkord muudetud): "Siin ristitules küpsetud Sai paasatallekene".

Selle variandi algne tõlge on olemas 1694MKLR lk. 37:

Järgmine tõlge mineviku suunas on 1693EMLR lk. 219:

Võimalik, et 1. salmi 3. rea 'Pehha' tähendab 'Pea'. 3. salmi 2. rea 'totnut' on 1673Luther variandis kirjas 'tottnut' ja see tähendab 'tõtanud' (1637Stahl variandis 'tulnut'). Sama salmi eelviimasel real olev 'Oddata' tähendab 'odata' ehk surm on oma odast ilma jäänud, millega ta inimesi torkab (otsene viide Piibli salmidele 1Kr 15:54-56). Viimases salmis on huvitav väljend 'rõõsk leib', millega viidatakse leibadele, mida ei olnud aega lasta kerkida (vanemas keeles hapneda), kuna üsna kohe ja väga kiiresti pidi Iisraeli rahvas Egiptusest lahkuma peale seda, kui Jumala ingel oli egiptlaste esmasündinud hukanud -- viimase ja kõige suurema nuhtluse ja ühtlasi imena kindla valiku tõttu.

Ei ole küll ilmne, aga need nuhtlused ja eriti karm viimane nuhtlus on võrdpilt sellest, kui raske on maailmast (patud, huvid, toredused, naudingud, aga ka tühjus ja orjus nendega tihedalt seotuna) välja tulla, sest Jumala vaatest on olemas kaalukad põhjused, miks peab inimene mingitest talle kallitest ja omastest asjadest loobuma, et hakata käima kitsal teel. Maailma vaimuga küllastatud ühiskonnas, kus paljud vajadused on kaetud ja kus seesama vaim laiutab avalikult ka kogudustes ja nende seas, kes end kristlasteks peavad, ei paista kitsal teel enam erilist mõtet ja sisu olevat peale vast selle, et nähtavatest üldlevinud pattudest kõrvale (püüda) hoida või neid varjata. Küll aga mõistavad seda need, kes sellele teele mingil moel Jumala armust ikka veel kuidagi kõndima satuvad ja keda teiste koguduseliikmete poolt selle eest avalikult pilgatakse ja välja naerdakse. Alles Jumalat usaldades, ususammu tehes ja sellele teele astudes saab selgeks, et need asjad, millest tuli loobuda, olid tegelikult ebajumalad, mis olid Jumala koha märkamatult endale võtnud.

Viimases salmis on trükiveana 'sähtap', mis on 1973Luther variandis õigesti 'söhtap'.

Kõige vanem tõlge on 1637Stahl lk. 35:

Viisiga variant 1872SKK:

Sama viisiga, aga väikeste erinevustega on 1864TTMKLR:

Kah sama, kuid mõne väikese erinevusega on 1859LWRTTMK viisirida:

Tartumaa-keelne variant 1864TMKLR:

Huvitav väljend on viimase salmi 'juretus': see on juuretis ehk midagi, mis püsib ja levib, siin on tähenduseks vana ja patune elu, mis levib ja kergesti süveneb. Piiblis on toodud ka vastupidine näide Mt 13:33, et ka taevariik on samasuguse omadusega: kui see otsapidi sisse lubada, siis ta levib ja vallutab kogu inimese.

Oma variant, kuigi üsna sarnane, on olemas 1842WPWWL-s:

Omamoodi lühendatud variant leidus 1816WLRTTR-s, kus 1. salm on erinev (võetud mingist vanemast lauluraamatust) ja 2. salm tehtud pikema variandi 4. ja 3. salmi põhjal, lisaks mõned muud väikesed erinevused kattuvas osas:

Varasem variant võrreldes 1864TMKLR-ga on näiteks 1766TMKLR tekst:

Siin oli trükiveana 6. salmi asemel märgitud 9. salm, aga selle sai digitaalse töötlemisega õigeks pöörata.

Mõnede lisaerinevustega on veel 1726TMKLR variant, mis on peaaegu sama ka kõige kaugemas 1690TMKLR-s:

Nagu selle variandi pealkiri viitab, on siin tegemist lauluga, mis on tol ajal oluliselt uuendatud, aga millest on paralleelses kasutuses olemas ka vanem variant 1726TMKLR-s (ja vanemates lauluraamatutes):

In English: Christ lay in death's bonds.

CPDL tõlked: Christ lag in Todesbanden.

Kõikide piltide allikas peale esimese: digitaalarhiiv DIGAR.

0175 Nuta, inimene

 

Väikeste erinevustega 1899EMRLR:

Üsna sama tõlge on ka 1694MKLR lk. 29:

Siin on 3. salmis huvitav minevikuvorm (või ka eksitus), kus sõna 'minema' minevikuvorm on kirjas kui 'minnud', mitte 'läinud'.

Eelmine ja erinev tõlge laulust on 1693EMLR lk. 207:

Viimase salmi 3. ja 4. rida on 1673Luther variandis sellised, mis aitab mõttest paremini aru saada: "Nink ickas Abbix hühdma Se Pöha Waimo tahs/" = "Ning ikka abiks hüüdma Seda Püha Vaimu taas."

Kõige esimene variant on samuti olemas 1637Stahl lk. 31:

Viisiga variant 1872SKK:

Veidi erineva viisiga on 1864TTMKLR:

Kolmas viisivariant on 1859LWRTTMK:

Tartumaa-keelne 1864TMKLR:

1909TTKLR erinevus on nt. 1. salmi alguses 'Oh me armet' waese!' ja 6. salmis 'Me eest kanda hoolt'.

Oma tõlke või versiooniga on 1842WPWWL:

See on vägagi elav variant sellest laulust, mis toob kogu patu ja kohtupäeva seose eriti ilmekalt esile. Lisaks on väga hea, et võõrkeelne salmide lõpp (muudes variantides) on siin eestikeelne.

Keelelises mõttes on siin huvitav see, et otsese kõne jätk uuel real on iga kord viidatud alustavate jutumärkidega -- sarnaselt (mõnele?) inglise keele praktikale, kus otsese kõne iga uus lõik alustatakse jutumärkidega.

Harva juhtumina on see laul olemas ka 1816WLRTTR:

Teksti osas on siin mitmeid huvitavaid erinevusi, nt. 4. salmi algus on täiesti teine. Mujal võõrkeelsed salmide lõpud on selles variandis samuti eestikeelsed ja iga kord veidi erinevad.

See variant ja sarnasus 1864TMKLR-ga tekitas mõtte, et kuna selles 1816WLRTTR-s ei ole väga palju laule -- 85 tk. --, siis tundub, et võib olemas olla veel mingi mahukam variant TMKLR-st, mis on välja antud enne 1816. a. ja kust selle laulu tekst võetud on. Aga ei ole siiski välistatud, et just siit ta 1864TMKLR-i võeti, tehes mitmed parandused juurde.

Nagu näha, viidati sellele laulule kui a-variandile. Teine variant on selline, vanem, nagu ka pealkiri ütleb:

See variant on sisuliselt muutmata tekstina kuni 1685WTMKLR-ni välja. Silma jääb üks kummaline koht 5. salmi alguses, mis on  ka uuemas variandis samamoodi: 'Ärge ärra-heitkem Põrgo-tulle eest.' Ilmselt mõeldakse siin, et põrgutule ees ei pea kartma või nagu 1864TMKLR oli parandatud, et ei tule meelt heita. Aga 1743TMKLR-st mineviku suunas on see koht selline: 'Nink ka ärraheitkem, Pörgu-Tulle eest.' Üldise kristliku õpetuse mõttes on see variant selgem: tehkem seda ja elagem nii, mis aitab põrgutule eest ära pääseda.

Kõikide piltide allikas peale esimese ja 1899EMRLR: digitaalarhiiv DIGAR.

0117 Nüüd ristikogudus

1899EMRLR:

1694MKLR lk. 4, raamatu esimene laul koos algusmustriga:

See tekst on peaaegu sama, mis on ka 1847EMRLR variandis. Saksakeelne tekst viitab, et laulu kasutada 1. advendipühapäeval evangeeliumi lugemise juures.

Tartumaa-keelne 1864TMKLR:

1816WLRTTR variant, ühtlasi raamatu esimene laul, mille alguspilt on palju tagasihoidlikum, kui teistel:

3. salmis on sõna 'sõddap' asemel 'pallep' (viitab Jh 17:20), kuigi varasemates variantides on endiselt 'söddap'.

1726TMKLR (ja selle koopias 1743TMKLR) oli see laul number 2, tekst praktiliselt sama, aga selle alguses oli selline märkus:

Koos ilusa raamatu alguse pildiga on see siis 1726TMKLR laulu eelmine variant, 1. laul lk. 3:

Selle varasema variandi tekst on 1690TMKLR-s sama, aga see on seal samuti raamatu esimene laul (lk. 3), seega koos algusmustriga olgu siin ära toodud:

1685WTMKLR oli see varasem variant ainsana ja raamatu esimene laul, paari ebaolulise erinevusega, millest üks 1. salmis näha:

In English with melody: O Bride of Christ, Rejoice.

Hymnary.org: Fryd dig, du Kristi brud.

Kõikide piltide allikas peale esimese ja 1899EMRLR: digitaalarhiiv DIGAR.

0071 Päew ajab ära und ja ööd

 

1899ULR-s oli 7. salmis väikesed erinevused: "Seks loodi sind ka Jumalast Ta sarnaseks nii ilusast, Et pidi teda tundma." Selles 'pidi' on ilmselt sealne trükiviga, sest mujal on igal pool olnud 'pidid'. Tolles raamatus on trükivigu mudu väga vähe.

1899EMRLR sisaldas mitmeid erinevusi ja ka ühe salmi rohkem (14.):

Miks see 14. salm välja oli jäetud, ei saa sisu järgi küll aru. Lisaks on 1847EMRLR-s (kus ka seekord oli viletsa kvaliteediga raamatuleht, mistõttu siia seda ei pannud) ja ka 1868EMRLR-s 13. salmi lõpus koma, mis seob selle 14. salmiga üheks lauseks ja aitab mõttest aru saada.

See laul oli puudu 1796ULR-st, aga varasemates oli jälle olemas. Seni ei ole taolisi "auke" märganud.

1694MKLR-st leidsin laulu üles tänu saksakeelsele registrile, sest algus on erinev:

Siin on ilmselt 3. salmi alguses 'Ka kulub'='Ka on kuuulda'. Salmid 8-13 on üsna eelmise (st. uuema) variandi moodi.

Järgmine variant mineviku suunas on 1693EMLR lk. 84:

1673Luther variant oli mõne erineva reaga, aga sisuliselt sama.

Viisiga variant on 1883WNL:

All mainitud 521 on tõenäoliselt trükiviga, sest see viitab 1899EMRLR lauluraamatu mingile varasemale variandile, kus see on nr. 520.

Väikese erinevusega on 1859LWRTTMK viisirida:

Tartumaa-keelne variant on 1864TMKLR:

Siin on nii, nagu varemgi on olnud, mitmed kohad sarnasemad vanade põhjaeestikeelsete variantidega.

Harv variant on sellest olemas 1816WLRTTR-s, kahjuks lühendatult:

1864TMKLR-ga võrreldes mõnede väikeste erinevustega on 1766TMKLR:

Veel mitmete väiksemate erinevustega oli kõige varasem 1685WTMKLR lk. 195:

Hymnary.org kaudu leidus ka viide, et teksti autoriks on Michael Weiß(e), aeg: ilmselt 16. sajandi algupoolelt.

Hymnary.org: Der tag vertreibt die finstre nacht.

Kõikide piltide allikas peale esimese ja 1899EMRLR: digitaalarhiiv DIGAR.