0189 Tuhat tänu, Issand, sulle toome

 

1899ULR-s oli lõpus kooloni asemel semikoolon.

1909TTKLR tekstis, mis on selle laulu puhul muus osas üks-ühene "tõlge" Tartumaa-keelde, on kolmas rida selline: "Meil', oh Issand, Waimu wäest nüüd näütä".

0188 Tere tuhatkord, kes sina

 

1899ULR-s on eelviimane sõna 'sinu'.

1899EMRLR variant on päris palju erinev:

Sellest laulust on olemas isegi vana 1667Blume3 variant (pildil klikkides näeb suuremalt, pilti eraldi kaardile avades veel suuremalt):

Nagu pealkiri saksa keeles viitab, on siin mitmed laulud Jeesuse luude-liikmete kohta ja see esimene laul on jalgade kohta. 2. salmi eelviimase rea lõpus on üks täht viletsa trükiga, seal on kirjas 'ees kandma'. Laulu algne mõte on siin äratuntav, aga mõnes kohas on raske aru saada. Eks igal keelel on kunagi oma algus (ja tõlkijad) olnud, mis on sajandite vältel edasi arenenud.

Tartumaa-keelne 1909TTKLR:

Selle variandi lisasin, kuna selles oli 3.-5. salmis teatud muudatused võrreldes järgmise (vanema) 1864TMKLR-ga:

Oma variant on olemas 1842WPWWL-s:

Siin oli 2. salmi viimase rea alguses sõna 'Kni', aga asendasin pildi peal n-tähe u-ga.

Võrreldes 1864TMKLR-ga on 1783TMKLR-s erinevused, kus 1. salmi 'Mo ni armsas piddanu' asemel on 'Minno iks armastanu' ja 2. salmi 'Armo melest' asemel on 'Essi armsast'.

Kõikide piltide allikas peale esimese, 1899EMRLR ja 1909TTKLR: digitaalarhiiv DIGAR.

0187 Su kallis weri, Jeesuke

 

1916ELR:

Siin on 1. salmis 'jahutab' asemel võrreldes 1899ULR ja 1938ULR-ga 'juhatab'. 4. salmi 'hädä' näib olevat trükiviga, kuigi on murdeline variant sõnast 'häda'.

Väikeste, aga huvitavate erinevustega on 1899EMRLR:

Kõikide piltide allikas peale esimese ja 1899EMRLR: digitaalarhiiv DIGAR.

0186 Su hing, oh Jeesus

 

1899ULR-s oli 1. salmi 3. rea lõpus suure algustähega 'Waimuga', mis viitab Pühale Vaimule.

1899EMRLR:

Siin on 1. salmi mõte palju sügavam: uuemas tekstis palutakse puhastust, vanemas tekstis aga pühadust, mis on laiem mõiste ja mille üks osa on ka puhas elu. Mõlemas variandis on aga teoloogiliselt viltu see, et räägitakse Jeesuse hingest, millest Piiblis juttu ei ole, küll aga on Jeesus kolmainsuse mõttes üks Püha Vaimuga (ehk ta on vaim, mitte hing). Samas, vaadates kolmanda salmi algust, on selge, et siin ei hoitagi kinni õpetuslikust poolest, vaid on poeetiliselt antud edasi mõte, et kõik, mis Jeesusel on ja mis ta endast kujutab, seda palub paluja endale abiks, kaitseks, päästeks, lunastuseks jne.

1847EMRLR on sellest veel erinev kahes esimeses salmis:

Viisirida 1859LWRTTMK-s, kuigi ka 1864TTMKLR sisaldas vastavat viidet viisile nr. 20 erineva laulu algusega, nagu on ka varem olnud ja mida ma siia ei ole sellepärast pannud; aga see on niigi teada, et laule on rohkem kui viise ja enamasti neid ristkasutatakse, vähemalt luterlikus lauluraamatus:

Tartumaa-keelne 1864TMKLR:

1842WPWWL variant, mis on üsna samasugune võrreldes muu TMKLR-liiniga:

1864TMKLR tekst oli olemas juba ka 1726TMKLR lisas (mida 1743TMKLR trükis ei ole) ehk värskelt tõlgituna, aga peaaegu sama, vaid kahes kohas veidi erineva väljendusega.

In English with melody: Thy Soul, O Jesus, Hallow Me.

Kõikide piltide allikas peale esimese ja 1899EMRLR: digitaalarhiiv DIGAR.

0185 Sind täname, oh Jeesus Krist

 

1916ELR:

1899EMRLR on mõnede väikeste erinevustega:

Viisiga variant 1939VLR, kohati muudetud tekstiga:

Tartumaa-keelne 1864TMKLR variant:

Väga elava sisuga 1842WPWWL variant:

1783TMKWL oli võrreldes 1864TMKLR-ga 3. salmi esimene rida selline: 'So wäe läbbi hoija hääst'.

1991KLPR: nr 97.

Kõikide piltide allikas peale esimese, 1899EMRLR ja 1939VLR: digitaalarhiiv DIGAR.

0184 See, kes ristisambas ripub

 

Nagu kohe järgnev variant ja ka 1899ULR näitavad, peab 1. salmi 4. reas olema 'muu rõõmustus' -- parandasin selle 1938ULR pildi peal ära, sest originaalis oli 'kadugu mu rõõmustus', mis muudab salmi mõtte segaseks.

1916ELR:

1899EMRLR-s oli kokku vaid 3 erinevust viimases kolmes salmis, aga sisu need ei muutnud.

Tartumaa-keelne 1864TMKLR:

3. salmis räägitakse lihtsasti seda, mis Piiblis kirjas, aga mis tänapäeval on nii õpetuslikult kui praktikas täiesti kadunud: patu vägi kaob, kui inimene uuesti/ülevalt sünnib. Salmi teine pool kattub mõttelt hilisemate variantidega.

1909TTKLR pakub sõnade autoriks juba kolmanda inimese: Johann Menzer (1658-1734).

1991KLPR: nr. 96.

Liederindex.de: Der am Kreuz ist meine Liebe.

Kõikide piltide allikas peale esimese: digitaalarhiiv DIGAR.

0183 Sa wägew walumees

 

Martin Lipu varasemas tõlkes ja lisasalmiga olid mitmed erinevused, 1894KKWL:

Sellel puhul ei paista küll põhjust, miks 3. salm oli juba 1899ULR-s välja jäetud. 4. salmi lõpus on trükiviga: 'patutsel', kuigi see võis olla Tartumaa/Lõuna-Eesti keele mõju, sest võro keeles oleks see sõna 'patatsel' ning hilisemas variandis on seal samuti ainsus.

1939VLR-s oli 1938ULR-ga võrreldes ära jäetud viimane salm ja 3. salmi 3. rida oli 'Su köidikud ja vaev'.

Viisiga variant on 1872SKK-s:

1991KLPR: nr. 78.

CPDL: Du großer Schmerzensmann.

Kõikide piltide allikas peale esimese: digitaalarhiiv DIGAR.

0182 Sa meie lepitaja

 

1899ULR-s on 3. salmis 'taewast', mitte 'taewa' ja too varasem variant on igatahes mõttekam. 1938ULR piiblisalmi osas on eelviimane sõna kirjas kui 'olema', mille ma siin pildil ära parandasin ja mis 1899ULR oli õigesti. Samamoodi on 1899 pareminin see, et 5. salmis on semikooloni asemel koolon. Siinses variandis on ka 4. salmi lõpust veel punkt puudu.

1899EMRLR variant enne hilisemat kohendamist:

Siin on näha, et kohendamist 1899ULR jaoks oli tõesti vaja, sest mõned väljendid on natuke liiga lihtsad, kui nii võiks öelda ja 5. salmis ei saagi kõigest aru, samuti on riimide jaoks kummalised sõnad. Trükivead olid millegipärast ka siin: laulu number oli kirjas kui 83, aga selle parandasin digitaalselt õigeks. Viide viisile sisaldab samuti trükiviga sõnas 'iniwesed' ja saksakeelses pealkirjas lausa õ-tähte (1899ULR järgi, kus need saksakeelsed viited ja register veel alles on, on seal kirjas 'Versüner', vanemates 'Versöner')!

Seda laulu oli ümber tehtud juba isegi võrreldes 1847KWL-ga, kus on mõned veelgi varasemad väljendid, kohe algussalmiski:

Näiteks 1868KWL-s on 2. salmi alguses 'Siis olleme', mis oli mingi vahepealne variant, aga hiljem on tagasi muudetud (või toimetas keegi teine mõnda teist selle raamatu trükki).

Tartumaa-keelne 1864TMKLR:

1991KLPR: nr. 77.

Kõikide piltide allikas peale esimese ja 1899EMRLR: digitaalarhiiv DIGAR.

0181 Oh süüta Tall, oh Jeesus

 

1916ELR variant on selline, et lisatud on teine salm koopiana esimesest ja kolmandas on vaid erinevuseks "rahu" variant viimasel real.

Selle variandi põhjuseks võib lugeda 1899EMRLR teksti, kus on lõpus just kolmekordselt kokku needsamad variandid (ning 'Ja' asemel on 'Sind'):

Ka 1847EMRLR on sisuliselt sama lõpuga, 1898ML lõpus on "Meil' anna armu, oh Jeesus, oh Jeesus!" ja 1796ULR variandis on olemas nendest kolmest reast kaks viimast ehk ainult erinevad variandid.

1694MKLR lk. 33 pakub eelmise tõlke laulust:

1693EMLR lk. 216 on järgmine erinev variant:

Ja samal lehel on sama laulu teine variant lisaks:

1673Luther lk. 197 on esimene variant erinev vaid ühes sõnas 3. real: 'Sind tapp'ti', aga teine variant on selline, et 2. ja 3. rida on vahetatud:

Olemas on ka 1637Stahl variant lk. 24:

Viisiga on variant 1939VLR, kus ka tekstis on mõni erinevus:

Raamatu lõpus oleva vigade paranduse nimekirja järgi peab 'vaevati' asemel olema 'vaenati', sobivad aga mõlemad.

1872SKK viis on erinev ja siin on näha ka 1916ELR variant kolme peaaegu identse salmina:

1864TTMKLR sisaldas kaks peaaegu sama viisi:

1859LWRTTMK viisirida sisaldab ka mingi lisajuhendi, mis viitab kolme salmi kasutamisele. Kuna sellest järgnev viis on väga sarnane ja teises pooles on tartumaa-keelse laulu pealkiri, siis olgu siin need mõlemad:

Teksti juures on tõenäoliselt viga, sest 'armo, rahho' asemel on seal 'arma, rahha', millest viimane variant on lausa kurioosne.

Neid viise ja praktiliselt kolmekordset sisu kopeerimist nähes tekkis mõte, et kas äkki pole see selline laul (ja kui ei ole, siis kas ei võiks olla), mille salme lauldi veidi erinevate viisidega? Tavaliselt on ju viis sama, aga salmid erinevad, siis miks mitte jätta samaks tekst, aga varieerida viise?

Tartumaa-keelne 1864TMKLR:

1726TMKLR on sama, mis oli esimest korda 1690TMKLR-s:

Nagu taas näha, on see mingi uuem variant, millest varasem on selline:

1685WTMKLR variant lk. 37 on sama tekstiga, aga viitab samuti kolmekordsele esitusele:

Lõpuks on olemas ka sama laul "vana viisi järgi", 1726TMKLR (1685WTMKLR on sisuliselt sama):

1991KLPR: nr. 477.

In English with melody: Lamb of God, Pure and Holy.

Liederindex.de: O Lamm Gottes, unschuldig.

CPDL.org: O Lamm Gottes, unschuldig.

Kõikide piltide allikas peale esimese, 1899EMRLR ja 1939VLR: digitaalarhiiv DIGAR.