24 detsember 2024

0195 Kõik on nüüd hästi sündinud

 


Selle laulu 1899ULR tekst oli mitmes kohas mõne väikese tähe-erinevusega nii, et seal oli erinevuste puhul rohkem osastav variant ("mida?"), ülal 1938ULR-s aga omastav ("mille?"). See teeb sisu mõttes erinevuse: 1938ULR variant viitab reaalselt teostatavale, kohe toimuvale või juba lõpetatule, vanem variant aga millelegi, mida tehakse, mis on käimas ja mille kohta pole ka lõplikku selgust, kas see ikkagi tehtud saab. Üldiselt peaks pühitsusteel käivate usklike seas olema mõlemaid, st. mõne jaoks on see protsess pooleli, mõnel möödas. Piibli üleskutsed ja hoiatused viitavad otseselt sellele, et patu tegemisest on võimalik lahti saada juba siinses elus -- kui uskuda, Jeesusele vaadata ja tõeliselt meelt parandada. See, millele kutsutakse üles 6. salmis ja sealt edasi, on olnud "tavaline" (sisu poolest küll erakordne) kristlik õpetus läbi sajandite, aga tänapäeval on see laialdaselt hüljatud -- kui mitte sõnades ja õpetuses, siis tegudes, aga mõnel pool ka õpetuses.

Veel on üks oluline mõte 11. salmis: sõna läbi kinnitamine. Karismaatilise liikumise pettuse tõttu (ja mitte ainult) on kahjuks süvenenud uusvaimsusest (new age) pärit mõte, et sõna ehk Piibel on tegelikult iganenud, vaja on midagi enamat, nimelt otsekontakti Jumalaga läbi nägemuste, elamuste jms. ja otse Jumalalt kõik teada saada. Aga Jumal juba on andnud oma tahte teada ja see on kirjas Piiblis -- see on põhiline koht, kust saada tarkust ja kinnitust. (Loomulikult on koguduses oma koht prohvetlikul sõnal ja keelterääkimisel -- kui on olemas tõlgendaja --, et kogudus oleks ka Jumalast juhitud ka jooksvate asjadega, aga siin ma ei räägi sellest.)

Nagu varemgi öeldud, on need vanad laulud nagu teenäitajad selle kohta, kuidas minevikus neid asju on võetud ja kuidas elatud, nad toovad meelde vanad ja muutumatud Piibli põhitõed.

1899EMRLR pakub peaaegu täiesti erineva tõlke, mis vaid kohati kattub ülaltoodud hilisema variandiga:


Siin on lisaks 8. salm, mis on hiljem välja jäetud. Ilmselt mõeldakse seal mitte pattu kui põhimõtet, jõudu, vaid patu tegemist, millele peab siinses elus lõpp tulema, see peab saama maha maetud. Aga selles sõnastuses, nagu ta on, viitab see justkui patu olemusele ja selliselt on siin tõesti probleem: Piibli järgi ei kao patt inimesest selles mõttes, et tal ei ole enam kiusatust või et inimene ei saakski enam pattu langeda. Vastupidi, see võitlus, hea ja kurja vahel valimine kuni oma mõtete ja silmadeni välja, jääb kuni surmani, see on see liha, mis võitleb vaimu vastu ja ka kurat, kes tahab inimest pattu tõugata, tegutseb samuti püsivalt, sest ta saab enda juurde tõmmata need, keda ta patuse elu ahvatlustega ära suudab petta. Nii et patu tegemise kui võimaluse säilimine on see, mis on 1Jh 1:8 tegelik tähendus, mitte ei tasu sealt lugeda vastuolu paljude muude Piibli kirjakohtadega (nt. salmiga 6 ja ka 1Jh 3:4-10) ja veel vähem seda, et patu tegemine oleks kuidagi õigustatud; ning salm 10 viitab minevikus olnule, see aga ongi minevik, mitte uus elu.

Aga keeleliselt on natuke naljakaltki kõlav 4. salmi väljendus kalju lõhkemise kohta: 'paas kargab lõhki'.

1847EMRLR variandis on mitmel pool väikesed sõnaerinevused:


Siin viidatakse 7. salmis natuke ebaõnnestunult 'naeroga', pidades silmas muidugi seda, et naerjateks olid Jeesuse ristilööjad ja parastajad, mitte Jeesus ise. 9. salmis on juttu 'vanast inimesest' -- see termin on tänapäevaks juba kaduma läinud: see on vana selles mõttes, mis oli inimese käitumine enne Jumala juurde tulemist ja mis patuste himudega tahab inimest endise elu juurde tõmmata ka veel peale tema pöördumist (tegelikult eriti just siis).

Jeesuse siia maailma tulemisel, mida jõulude ajal tähistatakse, on paljud tagajärjed, ka tõsised, muu hulgas meeleparandus ja pattudest loobumine. See laul on ajakohane igal ajal.

Mõne väiksema erisusega on 1721EMKLR lisas ehk hiljuti tõlgituna selline variant:


Tartumaa-keelne 1864TMKLR:


1909TTKLR variandis on 8. salmi lõpusõnaks 'elada'.

Mõnede väikeste erinevustega laulu esimeses pooles, mh. laulu algusega, on 1783TMKWL:


Kahju, et 1991KLPR-st on sedasorti laulud välja jäetud. Küllap aga peegeldab see lihtsalt vastava ajastu "vajadusi", sest laule, mida ei taheta (enam) laulda, mis iganes on põhjus, ei ole mõtet lauluraamatusse panna ruumi võtma ja tolmu koguma.

Kõikide piltide allikas peale esimese ja 1899EMRLR: digitaalarhiiv DIGAR.

01 detsember 2024

0194 Kõik lõpetud! Ja hinge heitnud

 


Martin Lipu varasem tekst 1894KKWL-s on mõnede väikeste erinevustega, rohkem 4. salmis:


Siin paistab silma see, et piiblitsitaadis on pandud lõunaeestikeelselt 'pääd' (ja Martin Lipp ju Tartust lõuna pool Nõos tegutses), mis tolleaegsetes standardsetes tõlgetes oli põhjaeestikeelselt 'pead'. Mis puudutab laulutekste, siis on mulle teadmata, kas 1899ULR variantide erinevused võrreldes 1894KKWL-ga on tehtud Martin Lipu enda või kellegi teise poolt.

1909TTKLR variant on otsene tõlge tartumaa keelde, ainsa erinevusena jäi silma 3. salmi rida "Ei nüüd mu patu Wõi mino pääle kaibata."

1991KLPR: nr. 91.

Teise pildi allikas: digitaalarhiiv DIGAR.

0193 Kas sureb nii mu kõigearmsam elu?

 


3. salmis on 1899ULR-s 'Saaroni roos'.

1899EMRLR variant on lühem ja paistab, et 1938ULR (1899ULR) variant on sellega võrreldes tugevalt ümber tehtud, lõpp täitsa uueks:

0192 Wiis jõge on, kust elu joon

 


Selles 1938ULR variandis on ilmselt trükiviga 3. salmis: sõna 'teoks' ehk Jeesuse piin on mulle teoks -- see mõte ei paista kuidagi sobivat, ilmselt on mõeldud ikkagi 'toeks', nagu on ka 1899ULR variandis. Tegin pildil digitaalselt paranduse, et oleks õige variant.

1899EMRLR variant on natuke erinev, väga otsese erinevusega just 3. salmis:


Tänapäevastes lauludes ei laulda enam usuvõitlustest, mis on sajandeid olnud tavaline ja tõeline, seega peab vist järeldama, et sellise asjaga enam ka ei tegeleta. See tähendab omakorda, et nii himudele kui lihale ja verele antakse lihtsalt järgi, vaadates enda ümber teiste peale, kes samamoodi toimivad, mitte Jumala sõna peale. On selge, et oma võitlustest liha ja verega, mis tegutsevad Jumala Vaimu vastu (kui see inimeses ikka on) ei saa rääkida puhta südamega ja silmakirjalik olemata, kui seda võitlust kas pole või sellele pattu tehes pidevalt alla jäädakse. Kui sageli juhtub, et kristlased omavahel rääkides võivad tunnistada, et nad on patu vastu võidelnud ja ka (püsivalt, lõplikult!) võitjaks jäänud? Tasub meenutada Ilm 20:12. Ajastu meie ümber on selline, et see on varasema ajaga võrreldes toonud juurde palju kiusatusi, seega peaks see võitlus olema tunduvalt suurem ja sellest peaks palju rohkem lauldama ja kirjutatama, ka laule kirjutatama. Tegelikkus on aga rohkem kui pöördvõrdeliselt vastupidine ja see vaikimine on ähvardav märk suurest sisemisest ärataganemisest puhtast ja pühast elust, oma tahtest loobumisest (Jumala tahte kasuks), kuulekusest Jumalale jne. Nii paistavadki need lihtsad vanad laulud ajatute ja tähtsate märgutuledena, meeldetuletustena tänasesse päeva ja ehk ka tulevikku.

Selle laulu autoriks on hymnary.org andmetel Erasmus Alber, u. 1500-1553. Samuti on seal viide ingliskeelsele tõlkele pealkirjaga "Five wells I know from which do flow peace, hope, joy and salvation".

In Deutsch: Fünf Brünnlein sind.

16 november 2024

0191 Üks tallekene lepitas

 


1916ELR tekstis on lisaks 6. salm, aga see on võetud vanematest variantidest:



Et see 6. salm 1899ULR-st välja jäeti, on kummaline.

1899EMRLR variant oli paljude erinevustega ja 1847EMRLR oli veel omakorda vähemalt ühes kohas erinevusega, seega olgu see tekstivariant just sealt, kuigi keele detailid on arhailisemad:


Siin on mõningaid kummalisi sõnastusi, mis on 1899ULR-s (ja sealt edasi sama versioonina ka ülal toodud 1938ULR-s) kindlasti tehtud paremaks.

Meloodia ning veidi muudetud 1. ja 5. salmiga variant on 1939VLR:


Tartumaa-keelne 1864TMKLR:


Võrreldes 1909TTKLR-ga on seal 8. salmis 'waiwa-merre' asemel 'elo-mere'. Lõpus oleva 'saja tulla' (1909 variandis 'saaja tulla') viitab Piiblis kirjeldatud võrdpildile Talle pulmadele oma kogudusega taevas, kus 'saajad' tähendabki pulmi ja sellest kosimisest on samas salmis samuti juttu; võrdluseks võro keelega vt. synaq.org.

Ka tartumaa-keelsetes variantides on vanemates tekstides üks salm välja jäetud, aga 8. salm, mitte 6. Näiteks 1766TMKLR, kus on ka mõned muud väikesed erinevused:


In English with melody: A Lamb Goes Uncomplaining Forth.

English, Deutsch 1: Ein Lämmlein geht und trägt die Schuld.

English, Deutsch 2: Ein Lämmlein geht und trägt die Schuld.

Kõikide piltide allikas peale esimese ja 1939VLR: digitaalarhiiv DIGAR.

07 oktoober 2024

0190 Ühte asja ihkan üle kõige

 


1945VKL hilisem variant koos muudatustega:


Muudatustega ja lühendatult on ka see viisiga variant 1939VLR:


Tartumaa-keelne 1909TTKLR, seekord täiesti erineva tõlkega -- arvatavasti ei andnud teha otsetõlget 1899ULR-st riimide ja sõnade liigse erinevuse tõttu:


Võro keeles kirjutaks ma näiteks esimese salmi ümber selliselt, kus tuli samuti erinevate riimide ja silpide arvu tõttu teha muudatusi:

"Ütte himosta ma üle kõgõ, Ütte ruuga egäl aal; Hädäoron käüme õndsa, oigõ, Ku tuu üts mi man tah maal! Ütteviisi tuud ma tahas nätä, Kiä mi kõgõ koolu nink ka hätä, Mi iist piinan kannati, Esä piikre tühäs jõi."

1991KLPR: nr. 80.

20 august 2024

0189 Tuhat tänu, Issand, sulle toome

 


1899ULR-s oli lõpus kooloni asemel semikoolon.

1909TTKLR tekstis, mis on selle laulu puhul muus osas üks-ühene "tõlge" Tartumaa-keelde, on kolmas rida selline: "Meil', oh Issand, Waimu wäest nüüd näütä".

0188 Tere tuhatkord, kes sina

 


1899ULR-s on eelviimane sõna 'sinu'.

1899EMRLR variant on päris palju erinev:


Sellest laulust on olemas isegi vana 1667Blume3 variant (pildil klikkides näeb suuremalt, pilti eraldi kaardile avades veel suuremalt):


Nagu pealkiri saksa keeles viitab, on siin mitmed laulud Jeesuse luude-liikmete kohta ja see esimene laul on jalgade kohta. 2. salmi eelviimase rea lõpus on üks täht viletsa trükiga, seal on kirjas 'ees kandma'. Laulu algne mõte on siin äratuntav, aga mõnes kohas on raske aru saada. Eks igal keelel on kunagi oma algus (ja tõlkijad) olnud, mis on sajandite vältel edasi arenenud.

Tartumaa-keelne 1909TTKLR:


Selle variandi lisasin, kuna selles oli 3.-5. salmis teatud muudatused võrreldes järgmise (vanema) 1864TMKLR-ga:


Oma variant on olemas 1842WPWWL-s:


Siin oli 2. salmi viimase rea alguses sõna 'Kni', aga asendasin pildi peal n-tähe u-ga.

Võrreldes 1864TMKLR-ga on 1783TMKLR-s erinevused, kus 1. salmi 'Mo ni armsas piddanu' asemel on 'Minno iks armastanu' ja 2. salmi 'Armo melest' asemel on 'Essi armsast'.

Kõikide piltide allikas peale esimese, 1899EMRLR ja 1909TTKLR: digitaalarhiiv DIGAR.

0187 Su kallis weri, Jeesuke

 


1916ELR:



Siin on 1. salmis 'jahutab' asemel võrreldes 1899ULR ja 1938ULR-ga 'juhatab'. 4. salmi 'hädä' näib olevat trükiviga, kuigi on murdeline variant sõnast 'häda'.

Väikeste, aga huvitavate erinevustega on 1899EMRLR:


Kõikide piltide allikas peale esimese ja 1899EMRLR: digitaalarhiiv DIGAR.

0186 Su hing, oh Jeesus

 


1899ULR-s oli 1. salmi 3. rea lõpus suure algustähega 'Waimuga', mis viitab Pühale Vaimule.

1899EMRLR:


Siin on 1. salmi mõte palju sügavam: uuemas tekstis palutakse puhastust, vanemas tekstis aga pühadust, mis on laiem mõiste ja mille üks osa on ka puhas elu. Mõlemas variandis on aga teoloogiliselt viltu see, et räägitakse Jeesuse hingest, millest Piiblis juttu ei ole, küll aga on Jeesus kolmainsuse mõttes üks Püha Vaimuga (ehk ta on vaim, mitte hing). Samas, vaadates kolmanda salmi algust, on selge, et siin ei hoitagi kinni õpetuslikust poolest, vaid on poeetiliselt antud edasi mõte, et kõik, mis Jeesusel on ja mis ta endast kujutab, seda palub paluja endale abiks, kaitseks, päästeks, lunastuseks jne.

1847EMRLR on sellest veel erinev kahes esimeses salmis:


Viisirida 1859LWRTTMK-s, kuigi ka 1864TTMKLR sisaldas vastavat viidet viisile nr. 20 erineva laulu algusega, nagu on ka varem olnud ja mida ma siia ei ole sellepärast pannud; aga see on niigi teada, et laule on rohkem kui viise ja enamasti neid ristkasutatakse, vähemalt luterlikus lauluraamatus:


Tartumaa-keelne 1864TMKLR:


1842WPWWL variant, mis on üsna samasugune võrreldes muu TMKLR-liiniga:


1864TMKLR tekst oli olemas juba ka 1726TMKLR lisas (mida 1743TMKLR trükis ei ole) ehk värskelt tõlgituna, aga peaaegu sama, vaid kahes kohas veidi erineva väljendusega.

In English with melody: Thy Soul, O Jesus, Hallow Me.

Kõikide piltide allikas peale esimese ja 1899EMRLR: digitaalarhiiv DIGAR.

23 juuni 2024

0185 Sind täname, oh Jeesus Krist

 


1916ELR:



1899EMRLR on mõnede väikeste erinevustega:


Viisiga variant 1939VLR, kohati muudetud tekstiga:


Tartumaa-keelne 1864TMKLR variant:


Väga elava sisuga 1842WPWWL variant:


1783TMKWL oli võrreldes 1864TMKLR-ga 3. salmi esimene rida selline: 'So wäe läbbi hoija hääst'.

1991KLPR: nr 97.

Kõikide piltide allikas peale esimese, 1899EMRLR ja 1939VLR: digitaalarhiiv DIGAR.

0184 See, kes ristisambas ripub

 


Nagu kohe järgnev variant ja ka 1899ULR näitavad, peab 1. salmi 4. reas olema 'muu rõõmustus' -- parandasin selle 1938ULR pildi peal ära, sest originaalis oli 'kadugu mu rõõmustus', mis muudab salmi mõtte segaseks.

1916ELR:



1899EMRLR-s oli kokku vaid 3 erinevust viimases kolmes salmis, aga sisu need ei muutnud.

Tartumaa-keelne 1864TMKLR:


3. salmis räägitakse lihtsasti seda, mis Piiblis kirjas, aga mis tänapäeval on nii õpetuslikult kui praktikas täiesti kadunud: patu vägi kaob, kui inimene uuesti/ülevalt sünnib. Salmi teine pool kattub mõttelt hilisemate variantidega.

1909TTKLR pakub sõnade autoriks juba kolmanda inimese: Johann Menzer (1658-1734).

1991KLPR: nr. 96.

Liederindex.de: Der am Kreuz ist meine Liebe.

Kõikide piltide allikas peale esimese: digitaalarhiiv DIGAR.