29 mai 2021

0060 Ma südamest ja meelest

 


Mitme väikese erinevusega 1847EMRLR:


2. salmi lõpp on selline, mille teoloogiline probleem on uuemas variandis pehmendatud. Sest probleem on ju ilmne: inimene palub, et Jumal ei paneks pattu tähele, aga see on võimatu, sest juba igast tühjast sõnast peab Jumala kohtus aru andma, rääkimata pattudest, ja sellest tulenebki andekspalumise ja lunastuse vajadus -- mis ka vahetult eelneb sellele lõpuosale. Mineviku versioon alates 1694MKLR ja kaugemale ei sisalda sellist mõtet 2. salmi lõpus ehk seda ei olnud seal algselt. Saksakeelne tekst allpool ning nt. 1637Stahl tõlge viitab samuti vaid andestuse palumisele ja üldse selgemale mõttele. Varasem variant on ka suurema alandusega, sest seal kirjeldatakse, kuidas paluja soovib andeks saada patu, millega ta on Jumalat vihastanud, aga alates 1721EMKLR-st on see mõte muudetud. Eks taolisi muutusi ole läbi aegade palju, tõin siin ühe sellise veidi pikemalt välja.

Omamoodi sisuliste muutustega 3. ja 5. salmis oli 1796ULR:


Sisulisi muutusi on selles raamatus ka varem olnud, aga nagu varemgi nähtud, jäid need vaid selle ühe versiooni omaerinevusteks. (Sarnane, kuid täiesti ümbertehtud lauludega on tartumaa-keelne 1842WPWWL.)

Järgmine oluliselt erinev variant mineviku suunas on 1694MKLR lk. 173:


Nagu varemgi on olnud, on samamoodi oluliselt erinev aasta varasem versioon 1693EMLR lk. 75:


Ning alati on kõikidest erinev ka kõige esimene ehk 1637Stahl variant, lk. 177:


Sellest saab aru rohkem siis, kui on olemas need hilisemad variandid. Näiteks 2. salmi alguses on selline tekst: "se erraminnuth öhsesiddes", millest ei saa midagi aru, aga 1693EMLR on samal kohal kirjas "Se minnewa Öhse sehs," mis on juba üsna selgelt "selle möödunud öö sees." Üldse on selles variandis püsivalt omapärased variandid 'eddes'='ees' ja 'siddes'='sees'. Kuidagi pidi maarahva kõnekeel sellele alust andma, kui sakslastest kirikuõpetajad neid tõlkeid tegid, aga kuidas täpsemalt, ei tea. Mõningaid selliseid vanu jälgi võib äkki leida soome ja võro keelest või ka teistest soome-ugri keeltest.

Viisiga variant on 1883WNL:


Erineva viisiga on 1872SKK:


1859LWRTTMK viisirida on nendest mõlemast erinev:


Tartumaa-keelne 1864TMKLR:


Esimest korda lisan ka 1816WLRTTR variandi, kuna sealt on seni olnud vähe kattuvusi 1938ULR-ga, aga see konkreetne laul on omaette variandina:


Suure erinevusena on 3. salm ära jäetud, kuigi mõni selle mõte on pandud 4. salmi lõppu. On ka palju muid erinevusi. Selles variandis on näha, et on tahetud välja jätta viited kuradile, vastavalt on teksti muudetud ja ümber paigutatud. (Samamoodi on viited kuradile salmide kaupa välja jäetud 1991KLPR-st.) Postituse 0000 juures ära toodud tiitellehel on kirjas, et selles raamatus ongi ümbertehtud laulud. Varasemalt on olnud selles raamatus 1938ULR-ist laulud nr. 19 ja 28, aga nood olid piisavalt sarnased, et eraldi välja tuua.

1766TMKLR:


Siin on suuremad erinevused võrreldes 1864TMKLR-ga 4. ja 6. salmis.

Pildiga variant ja veelgi varasema 5. salmiga on 1743TMKLR:


Siin on 'Jeesuse' asemel kirjas 'Kristo'. 1726TMKLR-s oli palju ilusam tekst ja pilt, aga seal oli kahjuks parem serv kadunud skänni tõttu.

Varasemast oli veel erinevus algse suunas 1685WTMKLR-s 4. salmis 3. rida 'Mo Naist nink Laze Wilja'.

1991KLPR: nr. 397.

In Deutsch mit Melodie: Aus meines Herzens Grunde sag ich dir Lob und Dank.

In English with Melody: My Inmost Heart Now Raises (pointing to another author).

Hymnary.org: Aus meines herzens grunde, My Inmost Heart Now Raises (pointing to another author).

Lyricstranslate.com: My inmost heart now raises (all 7 verses).

Kõikide piltide allikas peale esimese: digitaalarhiiv DIGAR.

22 mai 2021

0059 Kuldne päike rõõmu walgust

 

1899EMRLR on mõnede väikeste erinevustega:


Viisiga variant 1872SKK:


In English with Melody: The Golden Morning.

(Selle juurest on näha originaalne meloodia ja ka 12 salmi.)


Viimase pildi allikas: digitaalarhiiv DIGAR.

20 mai 2021

0058 Kui wara üles tõusen ma

 


Järgmine veidi erinev variant leidus 1847EMRLR:


1796ULR oli oma väikese täiendusega 2. salmi 2. poole alguses: 'So kalli armo mällestus'. Kuni 1693EMLR-ni välja, kus ta esimest korda lisas ilmus, oli see laul sisuliselt sama.

Tartumaa-keelne 1864TMKLR:


1. salmi lõpp on siin palju parem kui põhja-eestikeelses variandis.

1766TMKLR on kuni 3. salmini erinevustega:


Sisuliselt samana oli see laul 1685TMKLR-ni välja.

Hymnary.org: Des Morgens, wenn ich früh aussteh'. Selle järgi on laulu autor Kaspar Stolzhagius, 1582.

Kõikide piltide allikas peale esimese: digitaalarhiiv DIGAR.

16 mai 2021

0057 Kui hästi sain ma magada

 


Seda laulu ei leidnud ühestki muust lauluraamatust.

0056 Kõik, mis ette wõtad sa

 


1894KKWL ehk Martin Lipu alternatiivne tõlge:

Skännimise vea tõttu on osa 2. salmist jäänud lehe servast välja.

Sellest laulust oli peaaegu üksühene tõlge olemas veel tartumaa-keelses 1909TTKLR-s:


Ainus suurem erinevus oli 4. salmi esimeses pooles.

1991KLPR: nr. 436.

Melody: With the Lord Begin Thy Task.

Hymnary.org: Fang' dein Werk mit Jesu an.

1894KKWL pildi allikas: digitaalarhiiv DIGAR.

09 mai 2021

0055 Kolmainus Jumal suures wäes

 


1899EMRLR oli veidi erinev (2. ja 5. salm):


Varasematest lauluraamatutest seda ei leidnud, ka viisidega variante mitte.

Tartumaa-keelne 1864TMKLR:


Kuna see tekst on varasemas lauluraamatus kui põhjaeestikeelsetest uusimas, siis on võimalik, et sinna on see tõlgitud just sellest versioonist, sest need on omavahel ka üsna sarnased.

In English with melody: O Blessed Holy Trinity.

Hymnary.org: O heilige Dreifaltigkeit, O Blessed Holy Trinity.

Viimase pildi allikas: digitaalarhiiv DIGAR.

03 mai 2021

0054 Jumal, maa ning taewa Looja

 


1916ELR:



Siin on 3. salmis tehtud võrreldes 1899ULR-ga väike parandus: on 'patu töö', mitte 'patu öö', nagu on ka uuemas variandis. Ka 6. salmis on siin 'armutiiwuga' mitmuses, mitte ainsuses.

1882EMRLR:


See variant oli peaaegu sama, mis 1899EMRLR, aga mõnede erinevustega, erinevused olid võrreldes ka järgmisega.

1847EMRLR:


1796ULR on 3. salmis 'Lasse öga' ja vist probleemseks loetud koht 3. salmi keskel muudetud selliseks: 'Anna, Jesus! tarkust sinna; Siis ma ellan waggaste'. Järgneb 'Ei ma maialt', mis paistab olevat edasi viidud trükiviga, peaks ju olema 'muialt', nagu lõpuks 1899ULR ja sealt edasi on (1899EMRLR oli kah valesti, nagu eelkäija 1882EMRLR). 7. salmis oli 1796ULR-s 'Kurja minnust aiama'.

1694MKLR lk. 165 pakub eelmise variandi sellest laulust:


1693EMLR lisa lk. 2 on erinev ja veelgi varasem variant:


Kuna see viimane juba oli lisas, siis loomulikult varasemates seda enam ei olnud.

Viisiga variant 1883WNL:


Selle tekst on nagu ikka 1899EMRLR oma (täpsemalt 1887EMRLR, mis enne seda ilmus) va. mõni pisiparandus.

Noot madalamalt on 1872SKK:


Tartumaa-keelne 1864TMKLR:


Järgmine variant mineviku poole on 1766TMKLR:


6. ja 7. salmis olid erinevused ka 1783TMKLR-s, st. seda laulu on korduvalt kohendatud, aga need olid väikesed muudatused.

Kõike varasem 1685WTMKLR lk. 189:


Siin ei ole palju erinevusi, rohkem vormilised. Huvitav on nt. sõna 'sundima', mille all mõeldakse muidugi kohtumõistmist. Tundmatu sõna on 3. salmi 'Raigki', mis on hiljem tõlgitud 'haavu'. Saksa tekst viitab 'Wunden' ehk haavad, st. see pole otse saksa keelest võetud laen (kui ka on, siis vähemalt mitte selle teksti põhjal), seega on see lihtsalt varasem sõna, mis millalgi ära kadus. Synaq.org järgi on 'raig' küll kas kärn või üldlisemalt nahahaigus, aga haava mõttes ei saa seda siiski võtta. Seega võis olla see varasem ka vale tõlge, või oli see sama sõna laiema tähendusega.

1991KLPR: nr. 385.

In Deutsch mit Melodie: Gott des Himmels und der Erden.

In English with melody: God Who Madest Earth and Heaven.

Hymnary.org: Gott des Himmels und der Erden, God who madest earth and heaven.

Kõikide piltide allikas peale esimese: digitaalarhiiv DIGAR.