0204 Kristus on tõusnud

 

1899EMRLR:

1694MKLR lk. 39 on sama tõlke varasem variant:

Eelmine tõlge on 1693EMLR lk. 216:

Olemas on ka algne 1637Stahl tõlge lk. 35:

Viisiga on 1872SKK:

1864TTMKLR pakub teistsuguse viisi:

1859LWRTTMK variant on veel kolmaski:

Selle laulu kolme salmi kolme viisiga laule võib leida internetist ja need on väga ilusad, suurejoonelised.

Tartumaa-keelne 1864TMKLR:

Koos pildiga loo variant, milles tekst on peaaegu sama, 1726TMKLR:

Vaid paaris kohas erinev (samasugused kohad) on 1685WTMKLR kõige vanem variant, lk. 42:

1991KLPR: nr. 106. Siin viidatakse laulu tekstile, et on pärit 12. sajandist.

In English with melody: Christ Is Arisen.

In English: Christ is arisen.

CPDL: Christ ist erstanden, Christ ist erstanden (Sethus Calvisius).

Kõikide piltide allikas peale esimese ja 1899EMRLR: digitaalarhiiv DIGAR.

0182 Sa meie lepitaja

 

1899ULR-s on 3. salmis 'taewast', mitte 'taewa' ja too varasem variant on igatahes mõttekam. 1938ULR piiblisalmi osas on eelviimane sõna kirjas kui 'olema', mille ma siin pildil ära parandasin ja mis 1899ULR oli õigesti. Samamoodi on 1899 pareminin see, et 5. salmis on semikooloni asemel koolon. Siinses variandis on ka 4. salmi lõpust veel punkt puudu.

1899EMRLR variant enne hilisemat kohendamist:

Siin on näha, et kohendamist 1899ULR jaoks oli tõesti vaja, sest mõned väljendid on natuke liiga lihtsad, kui nii võiks öelda ja 5. salmis ei saagi kõigest aru, samuti on riimide jaoks kummalised sõnad. Trükivead olid millegipärast ka siin: laulu number oli kirjas kui 83, aga selle parandasin digitaalselt õigeks. Viide viisile sisaldab samuti trükiviga sõnas 'iniwesed' ja saksakeelses pealkirjas lausa õ-tähte (1899ULR järgi, kus need saksakeelsed viited ja register veel alles on, on seal kirjas 'Versüner', vanemates 'Versöner')!

Seda laulu oli ümber tehtud juba isegi võrreldes 1847KWL-ga, kus on mõned veelgi varasemad väljendid, kohe algussalmiski:

Näiteks 1868KWL-s on 2. salmi alguses 'Siis olleme', mis oli mingi vahepealne variant, aga hiljem on tagasi muudetud (või toimetas keegi teine mõnda teist selle raamatu trükki).

Tartumaa-keelne 1864TMKLR:

1991KLPR: nr. 77.

Kõikide piltide allikas peale esimese ja 1899EMRLR: digitaalarhiiv DIGAR.

0178 Oh Jeesus, sinu ahastus

 

1899ULR-s oli 1. salmis 'kui mul elu', 4. salmis 'suurest armu wäest', aga 4. salmis oli ka harv trükiviga 'Ei mina õndsaks'.

Laulu sisu kohta kommentaariks, et on selge, et sellist laulu ei saa nö. igal pühapäeval laulda, sest sel juhul kaotaks ta mõtte: kui on meeleparandus tehtud, siis on konkreetse patuga ühel pool ja lõpetatud. See laul käibki selle suure sündmuse kohta.

1899EMRLR tekst on peaaegu sama, on vaid vähesed erinevused:

Üks oluline erinevus on 1. salmi 'nõuan ... uues elus käia.' Hilisema variandi 'püüan' on palju jõuetum variant ja võiks isegi öelda, et eks ka need, kes Jumala tahte järgi ei taha elada, püüavad samuti mitmete asjadega olla paremad ja mitte halvasti käituda või elada. (Siia võiks meenutada Uue Testamendi võrdlust kurjade vaimude kohta, kes kah usuvad, aga värisevad ja ega nad sellepärast veel taevariiki ei pääse: Jk 2:19. John Wesley on seda teemat käsitlenud veelgi äärmuslikumalt oma jutlusteraamatu 2. jutluses "Peaaegu kristlane".) Selle tekstivariandi puhul aga 'nõutakse', mis viitab otsustavusele ja tegelikule meeleparandusele, samuti võib siin viidata selle teksti kinnituseks Rm 6:11.

Tartumaa-keelne 1909TTKLR on küll tehtud 1938ULR järgi, nagu tavaliselt, kui ei ole olemas olnud vanemat varianti, aga selle laulu puhul on riimide sobitamiseks tehtud mõnes salmis (eriti kahes esimeses) mitmed väikesed muutused:

0176 Oh Jeesus, helde wahemees

 

1899EMRLR on suuremate erinevustega alates 4. salmist:

Laulu vana variant on olemas 1667Blume3 lk. 45 (pilti klõpsates või eraldi kaardile avades näeb suuremalt):

See on raskesti loetav tekst, aga saksakeelne originaal aitab mõnda kohta paremini mõista, näiteks 4. salmi 3. rida 'et Ladwas kurbast pohhusit' tähendab tõenäoliselt 'et risti kurvalt poodud'.

Viimase pildi allikas: digitaalarhiiv DIGAR.

0150 Üks roosike on tõusnud

 

1923WL omab uue lauluna ühe sellise, mis just selle laulu baasil tehtud:

1916ELR on kolme salmiga:

1912JLNW sisaldab hoopis 5 salmiga variandi, millest näiteks 1898ML-s oli kolm esimest:

1899EMRLR tekst on peaaegu sama, kuid tehtud teise viisi jaoks, lisades sellepärast ühe rea juurde:

1939VLR on laulu tekst küll sama, erinevuseks on Jesse asemel Isai, aga laulu lõpus on veel üks variant samast tekstist, ühtlasi teise pealkirjaga:

Vastavalt saatesõna infole võiks A. E. olla A. Eilart.

Viisiga 1872SKK variandis pole roos, vaid riis?

1997VL: nr. 103, Oleviste kirikus.

1991KLPR: nr. 38.

In Deutsch mit Melodie: Es ist ein Reis entsprungen.

In English with melody: Lo, How a Rose E’er Blooming.

Hymnary.org: Es ist ein' Ros' entsprungen, Lo, How a Rose E'er Blooming, Lo, how a Rose e'er blooming.

Lyricstranslate.com: Lo, how a Rose e’er blooming, A spotless Rose is blowing.

Wikipedia: Es ist ein Ros entsprungen.

Kõikide piltide allikas peale esimese, 1923WL ja 1899EMRLR: digitaalarhiiv DIGAR.

0145 See jõulupäew on rõõmust suur

 

1899ULR-s oli 3. salmis 'meie sulaseks' asemel 'meie sarnaseks'.

1899EMRLR sisaldab teise variandi, kus esimene salm on sama, kokku on vaid kolm salmi, kusjuures kaks viimast on täiesti teise sisuga:

Sama tekst oli ka 1847EMRLR-s nr. 20, kuigi laulu lõpuread olid natuke erinevad: "Woi! mis kurri kawwal meel Olli temmal Jesu peäl', Neid lapsi käskis tappa." Altpoolt on näha, kui varajane see lõpp on.

Varasema tekstiga on 1694MKLR, lk. 16, kusjuures selle lõpp ei ole nii "hirmus", 3. salm on suuresti erinev:

Trükiveana on siin näha 3. salmi 'Krisus'.

Kuna 1693EMLR-s on laul osaliselt hävinud ja tavaliselt on 1673Luther variandis sellega peaaegu identne tekst (ning ühtlasi erinev 1694MKLR-st), siis järgmine ongi 1673Luther lk. 128, mis on nelja salmiga:

Selle teksti järgi paistab, et 1694MKLR variant on 3. ja 4. salmi kokku võtnud 3. salmiks.

1637Stahl lk. 12 on kõige vanem tekst, samuti nelja salmiga:

Nagu näha, on "hirmus" lõpp olemas ka kõige vanemas variandis, mis juba 1673 oli muudetud, aga alates 1721EMRLR-st on uuesti vana variant võetud, mis püsis 1899EMRLR-ni ja on 1899ULR-s uuesti ilusamaks muudetud ja üldse pikemaks tehtud, nii et algsest on alles jäetud vaid 1. salm.

Meloodia pakub 1864TTMKLR:

Sellest erinev on 1859LWRTTMK variant:

Tartumaa-keelsetest variantidest leidus see laul viimasena 1743TMKLR-s, siin säilivuse ja skänni poolest enamasti parem 1726TMKLR variant:

1685WTMKLR variandis olid üksikud erinevused, nt. 2. salmi 'Sest kaunist' asemel on seal 'Sihn üttest' ('Siin ühest') ja 3. salmi 'Herodes naksi pelgäma' ('Heroodes hakkas kartma') asemel on seal 'Herodes sai teus Murre ka' ('Heroodes sai täis (täitus) murega'). Võimalik, et sellesama 1685 a. valiku järgi tehtigi uuesti ka 1721EMRLR variant, mis on ülal 1899EMRLR-s näha.

In English with melody: This Day, It Is So Rich in Cheer.

Hymnary.org: Der Tag der ist so freudenreich. Siin viidatakse, et tõlkija (ilmselt ladina keelest) oli Martin Luther.

Kõikide piltide allikas peale esimese ja 1899EMRLR: digitaalarhiiv DIGAR.

0138 Oh laulgem südamest

 

1899EMRLR on mitmete erinevustega. 4. salmis toodud inglite tegevuse erinevus on ilmselt trükiviga, sest sama laul on mujal selleaegsetes trükivariantides ikkagi ühtne, et inglid laulavad, mitte kuulavad.

1694MKLR lk. 15 on veel mitmel pool uuematega sarnane:

Täiesti erinev tõlge, nagu tavaliselt, on 1693EMLR variant, lk. 149:

Kõige vanem tekst on samuti olemas, 1637Stahl lk. 13:

Siit on ka näha, miks on laulu algsalm ladina kirjas, mitte gooti tähtedega: see on selles lauluraamatus pooltõlge ladina keelest saksa keelde.

Viisiga variant 1883WNL:

Oma variant on 1859LWRTTMK:

Tartumaa-keelne 1864TMKLR:

Sama tekst on olemas juba 1690TMKLR-s, ainsa suurema erinevusena on seal 2. salmi "Siis wõtta armoga, O armas latsekenne" asemel "Sa tahhas armoga, O Poig ke tillokenne" (1766TMKLR variandis).

1726TMKLR ja ka 1690TMKLR viitavad sellele laulule pealkirjaga "Sesamma laul ümbretettu. A. V." See variant on selline, 1726TMKLR:

1997VL: nr. 90, Oleviste kirikus.

1991KLPR: nr. 27.

In english with melody: Now Sing We, Now Rejoice.

Hymnary.org: In dulci jubilo, Nun singet und seid froh, In Dulci Jubilo, In dulci jubilo, sing Alleluia, lo, Now Sing We, Now Rejoice, In dulci jubilo, let us our homage show.

Lyricstranslate.com: In Dulci Jubilo (English translation).

Kõikide piltide allikas peale esimese ja 1899EMRLR: digitaalarhiiv DIGAR.

0121 Öö on nüüd mööda läinud meil

 

4. ja 5. salmi juures võib tekkida küsimus, et kas kirjeldatakse uskliku normaalset olukorda (ja päästmine halvast elust tuleb alles tulevikus) või hoopiski olukorda enne pöördumist, millest päästmine on antud kõikidele juba praegu. Arvan, et kirjeldatakse viimast, kuna kõigest sellest halvast on usklikke päästetud juba nüüd (kes usuvad), nii et nendel kiusatustel halva käitumise ja mõtlemise järgi, mis oli enne pöördumist, ei ole enam meelevalda ega pealesunni õigust. Sellele rõõmule ja muutusele viitavadki esimesed kaks salmi.

1899EMRLR variant on eelmine tõlge ja lühem (ilma uuema 3. ja 5. salmita):

Siinne 3. salm, mis on hiljem 4. salm, ei tekita sisu mõttes selliseid küsimusi, nagu uuemas variandis, kuna siin viidatakse just võimalusele.

0112 Kõige ilma õnnistus

 

1899EMRLR laulu nr. 4 väike erinevus oli vaid 5. salmi esimeses pooles: 'Õndsa elu tahab ta Siin ja seal nüüd anda ka'.

Nagu kirjas, on see võetud tartumaa-keelsest lauluraamatust ja 1864TMKLR variant on selline:

Erinevusi on, aga vähe ja need on pigem ebaolulised. Kuna saksakeelset esimese salmi teksti kusagilt ei leidnud, tekib küsimus, kes selle autor on ja mis ajast pärit.

Laul leidus veel 1783TMKWL, kus "J.B.S." võib viidata autorile (eesnimega Johann?):

Kuna see oli just raamatu "wastsete laulude" osas, siis tõenäoliselt oligi see esmakordne ilmumine.

Siin on olemas lisaks salm nr. 2. Selle sisu on üsna konarlik ja vist sellpärast jäeti uuematest variantidest välja, nii et vähemalt 1848. a. trükis seda enam ei olnud. Salmi mõte paistab olevat see: tõesti on ristirahval rõõmuaeg sellest, et nüüd on kätte jõudnud see, mis vanal ajal ei olnud veel toimunud (oli "keelatud", st. Jumala aeg ei olnud veel täis saanud) -- mõistagi Jeesuse sünd. See salm paistab olevat ümberjutustus Piibli salmidest 1Pt 1:10-12.

1991KLPR: nr. 4.

Kõikide piltide allikas peale esimese: digitaalarhiiv DIGAR.