28 veebruar 2021

0024 Oh Jumal, anna armu sa

 

See laul ülal on oma viimases variandis täiesti ümber tehtud, nagu näitab nii 1882EMRLR kui sama sisuga järgnev 1847KWL nr. 329 (uuemad 1847EMRLR laulud 257-359 on Digaris eraldi raamatuna kirjas, aga tegelikult on sama füüsiline raamat olnud -- kas nii ka trükitud ja köidetud või hiljem eraldi kokku köidetud, ei tea):


Tartumaa-keelsetest 1864TMKLR (mida leidus sama sisuga välja kuni 1783TMKWL-ni):


Tavapärasest tavapäraselt erinev variant 1842WPWWL:

Hymnary.org: Ach Gott, gib Du uns Deine Gnad'.

Kõikide piltide allikas peale esimese: digitaalarhiiv DIGAR.

01 veebruar 2021

0023 Oh Isa taewariigi sees

 

1916ELR:



See versioon, sisuliselt 1899ULR ümbertrükk, viitab huvitavale erinevusele 2. salmi lõpus: "Ja lõpeks rahwa rumalus", mis 1938 oli "wõrgutus". Kahtlemata on varasem versioon sisu mõttes selgem, aga paistab, et ajavaimu mõju ja teatud eneseülendus ei lubanud enam rahvast rumalaks pidada. See viitab ka sellele, et võib-olla peeti akadeemilist tarkust ühtlasi vaimulikuks tarkuseks, mis on jätkuv hädaoht tänapäevani välja.

Edasi oli juba 1882EMRLR juures olulised sisumuutused, aga parema pildina ja vaid väikeste lisaerinevustega olgu järgmiseks variandiks sellest erilisest laulust 1847EMRLR:


Nii 5. kui 6. salmi lõpud on 1938ULR-s tunduvalt "pehmendatud". Eriti just 6. salmi lõpu muudatus: jumalakartuse küsimust pehmendati ja hakati tasapisi vältima juba tol ajal. On isegi imekspandav, et kui laule kohendati riimi või sisu tõttu, siis just sellised olulised kohad "said pihta". 4. salmi lõpp on aga 1938ULR-s selgem ja parem, siinne variant on rohmakas ja formaalselt vale, kuigi sisuliselt saab aru, mida tahetakse öelda. Oleks 'lahkuda' asemel 'lahuta', oleks mõte õige.

1796ULR-s oli kaks huvitavat erinevust: 3. salmis oli "Keik patto wihha lämmata" ja 7. salmis "Kui pat meid hakkab kiusama".

1694MKLR lk. 59 on palju erinevam variant:

Nagu siiani muud selle raamatu laulud, paistavad need olevat vahevariandid sellest eelmise ja järgmise 1721EMKLR vahel (mille tekst on enamasti sama, mis 1847EMRLR ja sellepärast on antud just viimane kui uusima keele ja hea pildiga).

1693EMLR lk. 17 oli järgmine eristuv variant:


Siin on erinevad 2. ja 3. salmi lõpud. 2. salmi puhul on näha algne variant: ebausu probleem, mis hiljem on muudetud rahva rumaluse mõtteks. Samuti on veidi erinev 4. salmi lõpp selles mõttes, et toob välja algse mõtte liha ja vere ehk patuste himude talitsemise kohta. 5. salmi lõpus on musta pleki all ilmselt sõna 'erra'='ära' ja mõte on, nagu ühes varasemas laulus, et olgu eemal kallis aeg ehk aeg, kus kõik maksab väga palju ja on puudus, nt. sõjaaeg. 5. ja 6. salmi lõpu mõtted on erinevad. 7. salmi mõtted on rohkem erinevad: palutakse mitte saata kiusatusse, kus kurat kiusab, ja edasi panna vastu nii vasaku kui parema käega, kui see võitlus ette tuleb ja et võit saadaks kätte usu ja vaimu abiga. 8. salm on üsna sarnane; siin kasutatav "viimne häda" tähendab inimese olukorda enne suremist. 9. salmis viidatakse võrreldes hilisemaga veel nõdra usu hädale, et seda kinnitataks. Väga sisukas versioon sellest laulust! Kõigest rohmakast riimist hoolimata.

1673Luther lk. 14 oli sisuliselt sama tekstiga laul, aga sellele järgnesid variandid samast laulust. Lk. 16, kus eelmise laulu lõpust hakkab sama rea pealt info ühe erineva salmi kohta, näeb välja nii:


Samas lk. 16 järgneb pealkirja järgi teine laul sama originaali järgi:


Mõtete järgi on siin näha, et algsed mõtted korduvad ehk tegemist on sama laulu teise variandiga. Sellest laulust on kohe eelmise järel lk. 18 veel üks variant ('Ein anders' viitab sellele)! Laulu  mõtted ja nende järgnemine on samamoodi äratuntavad. Erinevad variandid on eri viiside jaoks.


Viisidest 1883WNL:


Ning sisuliselt sama viis saksakeelse tekstiga 1872SKK:


Tartumaa-keelsetest 1864TMKLR:


1842WPWWL oma erivariandiga:


Mitmel pool all viidatakse "Issa Meijele" ehk Meie Isa palvele. Selles variandis on põhiteemad ilusti sõrendatult esitatud ja viide sellele palvele enne laulu sisu.

Kaugemas minevikus leidus see laul 1783TMKLR-s, aga parema trükiga ja sisuliselt sama oli 1766TMKLR variant:

Siin ilmselt 'taiwa rikkussen'='taevariigis' (ka 3. salmis), 6. salmis alguses 'Las andis sada annetus'='Las andeks saada antud'. Keele mõttes ka selline detail, et 1752TMKLR-s oli veel 'Laß andiß' saksa tähtedega.

1690TMKLR-s oli see laul lk. 87 sama tekstiga. Vahetult enne selle laulu algust on kirjas: "Sesamma Laul ümbretettu." Seega on järgmiseks 1690TMKLR-ist lk. 86 algav laul:


See on sisu poolest võrreldav 1693EMLR-ga, ning üleval olev sellele järgnenud laul (1752TMKLR-st võetuna parema pildi pärast, kus vasak serv pole varju jäänud) oli siis juba rohkem tartumaa-keele erisusega, mis arenes omasoodu edasi.

Selle laulu 5 aastat varasem variant 1685WTMKLR, lk. 69:


Ka 5-aastase vahega on mitmed väikesed keele-erinevused näha, aga selles variandis pole vasak serv ära kadunud, kuigi raamat on kulunud ja määrdunud.

Martin Lutheri lühike elulugu.

1991KLPR: nr. 324.

In Deutch mit Melodie: Vater unser im Himmelreich.

In English with melody: Our Father, Thou in Heaven Above.


Lyricstranslate.com: Vater unser im Himmelreich.

Kõikide piltide allikas peale esimese: digitaalarhiiv DIGAR.