29 aprill 2020

0001 Au, kiitus olgu igawest


Selle esimese laulu postituses esitan rohkem lisamaterjali kui edaspidi teiste laulude puhul. Seda lihtsalt ilmestamiseks, kuidas need laulud üldiselt põlvnenud on ja millised on muudatused läbi aja. Kel huvi, võib DIGARist ise lähemalt edasi uurida.

Laulu teksti kohta: arhaisme on siingi, nagu veel ka 1991KLPR-s, nt. 'avitanud', mis on tänapäeva mõttes murdesõna, aga 'kes pead üles targasti' on 1991KLPR-s juba 'kes ülal pead nii targasti'. 199 tähendab viisi numbrit Punscheli viiside raamatus ja sellestki on all väljavõte olemas.

1916ELR annab tänapäevases trükis variandi, mis on aga varasema, 1899. a. ULR sõnadega:


Siin on varasemal kujul nt. mõned kirjavahemärgid või nende puudumine, päästa --> peasta, targasti --> targaste.

1899EMRLR:

Sõnade mõttes on siin oluline muutus 'hea meel' --> 'meelehea', üleliigne apostroof 'Jumalal'' lõpus, 'rahupõlw' on kirjutatud lahku, 'waen' asemel on sisulise erinevusena 'waew', mis vanemates variantides on siiski 'waen', oh-hüüdel on hüüumärk keset lauset ning lõpuks on siin viimane salm esitatud ühe lausena, mitte kahena. Sedasorti muutusi on eri aastate tekste võrreldes palju.

1887EMRLR:

Siin on hilisemaga võrreldes 'Isa' asemel 'Issa', samuti pole 'Isa' üttena komade vahele eraldatud, 'Su' asemel 'So' jms.

1882EMRLR:

Taas samm mineviku poole: terve esimene rida on juba pea igas kohas erinev mingi tähe võrra.  Õ-tähte ei ole, selle asemel on Ö.

1847EMRLR:

Juba on näha uued erinevused sõnades, samuti on kasutusel täpitähtede varasem versioon, kus näiteks 'ä' asemel on kirjas 'a', mille kohal väike e-tähte meenutav sümbol. Nagu näha 'ö' kaudu, oli see nii kasutusel ka saksa keeles.
Erinevused on ka sisus: 'Kolmainu Jumalale' --> 'Sell' aino Jumalale'.
Siis 'Kes Isast tulid taewast' --> 'Kes Issast tulled taewast' on kah sisuline erinevus: hilisem 1882 ja edasi viitab Jeesuse tulemisele minevikus, siinne 1847 aga Jeesuse tulemisele tulevikus.
1882EMRLR sõna 'sönna' asemel on siin 'sanna', mis aga lõuna-eesti murdes tähendab hoopis 'sauna'. Ja tol ajal veel tehti tartu murdes lauluraamatuid, võis paista mõnele kummaline.

1796ULR:

Siin on taas variant 'Kes Issast tullid taewast' ehk viide ikkagi minevikku. Sisuline erinevus: 'Sind, kallist waga tallekest' asemel on 'Sind, omma öiget abbimeest'. Hiljem on näha, et tegelikult on talle mõte sees juba päris alguses.
Teine sisuline erinevus: 'Meid hoia kurja waimu eest!' asemel on 'Meid hoia keige kurja eest'.
Kolmas erinevus: 'Meid oma kalli surmaga' asemel on 'Meid oma kalli werrega'.

1773EMRLR:

Siin on veel säilinud varasem omapärane kirjaviis, kus Jeesuse ja Jumala nime peeti nii suureks (ja nii see muidugi ka on), et kirjutades kirjutati suureks lausa kaks esimest tähte, mitte vaid esimene. Selles laulus siis saksakeelne sõna 'GOtt' ehk Jumal.
Jeesuse tulemise kohta on siin jällegi viide tulevikule: 'Kes Issast tulled taewast'.
Samuti on olemas tallekese motiiv ja ka 'kurja waimo eest' mõte.
Erinevus on juba ka saksa keeles: 'sei' asemel on 'sey'. Muuseas, see lause algus tähendab 'Ainult Jumalale kõrges olgu au'. Selle algusrea taga oleva krõnksu (meenutab '2c.') tähendus selgub kah alles ühest varasemast raamatust.

1721EMKLR:

See on praktiliselt sama sisu, mis eelmisel pildil oli, ning nagu järgmisest pildist näha, ongi see tänapäevane laul saanud sisulise alguse sellest 1721. aasta lauluraamatust (seda raamatut mainiti ka 1938ULR eessõnas).

1693EMLR lk. 249 (siin veel laule omaette ei nummerdatud):

Siin on juba suured erinevused ehk tegemist on üks samm tagasi selle laulu ajaloos.
* Mõnede sõnade puhul on kasutuses arhailine kirjapilt, näiteks 'auw'='au', 'kahs'='ka'.
* Sõna 'taewa' asemel on murdeline 'taiwa', 'meile' asemel murdeline 'meitel'. Samuti sõna 'Hühs', mille all mõeldakse sõna 'hüüs': EKI ÕS seda sõna siiski sisaldab ning seletab, et see tähendab vara või rikkust.
* Siis 'ts' asemel on kirjutatud 'z' ja 'ks' asemel 'x' (ülal 'Ozax', 'Oza'), kusjuures gooti kirjas on need tähed päris omamoodi. Isegi 'y' on kasutusel sõnas 'meye'='meie'.
* Samuti on nimisõnad suurte tähtedega, mis tuleb otse saksa keelest ja on seal tänaseni nii.
* Pika täishääliku asemel on lühike täiendiga 'h' ('sehs', 'mehs', 'kihtus'), kah otse saksa keele järgi.
* 'Jeesus Kristus' asemel on pigem saksakeelne ja topeltsuure algusega 'JEsu Christ'.

Panen siia kirja selle laulu variandi otse nii, nagu see kirjas on, kui keegi tahaks sellest sõna-sõnalt aru saada, sest edaspidi ma üldiselt neid välja kirjutama ei hakka:

SEl ainul Jummala Taiwa sehs
Nühd Auw nink kihtus olko
Se helde suhre Armo ehs
Kumb eal Ozax tulko
Meist Mehlehäh on Jummalal
Kahs suhr on Rahwo Taiwa all
Keik Wain on sahnut Oza.
   Meye peame keikest Süddamest
Sul suhre Tenno andma
Et Sinna Jummal iggawest
Läht meite ehs Murre kandma;
So Weggi keik on möhtmatta
Keik sünnip mea motlet Sa;
Se on üx kaunis Issand.
   O münno armas JEsu Christ
Üx Pöig sest Issast Taiwast
Sa ollet Pattut maxnut wist
Meit Pähstnut Pörggo-Waiwast;
O Jummala Lambas Pöha mehs
Meil wotta Palwet Hedda sehs
Nink Armo meitel noita!
   O Pöha Waim keik suhremb Hühs
Se Tröhstja ollet isse
Se Kurrati ehs meit hoja sihs
Nink sahta Tödde sisse;
Och pöhra erra armolist
Keik Hedda nink se raske Rist
Se pähle meye lohtme.

1673Luther lk. 228:

Esimene asi, mis paistab silma, on saksakeelse laulualguse lõpus olev 'etc.', mis tähendab, et hilisem ~'2c.' tähendab just 'etc.' ehk eesti keeles 'jne.'.
Huvitaval kombel on siin mõnedes kohtades pikk täishäälik otse välja kirjutatud, mitte nagu 1693EMLR-s 'h' lisandusega, aga samas on ka neid 'h'-lisandusega ehk saksa keele mõjuga sõnu.
3. salmi lõpus olev 'neuta' on väga huvitav, sest 1693EMLR-s oli selle koha peal 'noita' ehk sama sõna saksakeelse hääldusega.
Aga sisuliselt on sama versioon, mis eelmisel pildil.

1637Stahl lk. 50:

See on siis kõige varasem variant neist mulle kättesaadavatest allikatest DIGARis. Kuna see aga oli esimene eestikeelne lauluraamat, siis selle võimalik kaugem ajalugu 16. sajandisse on juba saksa keele valdkonnas.
Tekstist on näha, et see on nagu proosatõlge saksakeelsest riimidega laulust ehk tänapäevasest variandist kaks sammu või versiooni ajalukku tagasi. Allpool on 1872SKK-s tänapäevasemas keeles saksa keele variant kirjas. Ma ei hakanud saksa varianti tänapäevase tõlkega võrdlema, aga võimalik, et Deciust saab nimetada vaid laulu vanaisaks või vaarisaks ja mitte niivõrd autoriks, kuna nii palju on ajaga muudetud.

Siiani paistab, et 1796ULR juures on Anton Hinrik Lükke proovinud teha muudatusi, mis aga hilisemates variantides ei leidnud vastuvõtmist.

Edasi tulevad uuemast varasemaks noodid.

1915PLWR:

See on seesama nr. 199, mis on 1938ULR juures viisi jaoks ära märgitud. Kirja on pandud ka tartukeelse lauluvariandi algus (need on siin postituses allpool peale noote). Kuna need viisiraamatud olidki laiemad, siis sama laiusega pildi peale mahub rohkem asju ehk selle arvelt on kogu tekst ka väiksem.

Samas raamatus oli selle laulu kohta veel kaks varianti, nagu sisuregister viitas:
 

Raamatu lõpus lisa:


1911ECB:


Raamatu lõpus lisa:

1907KKWIL:

1897LR:

1883WNL:

1872SKK, kust on näha ka tänapäevasem saksa keele variant ja all viidatakse isegi laulu enda aastaarvule 1526 erinevalt 1938ULR-st, kus on sõnade loojate eluaastad; samas üleval kirjas olev 1540 -- on see meloodia loomise aeg?

1871LKH:

1864TTMKLR (P. on mõistagi lühend Punscheli (viisiraamatu) nimest):

1860TTMKLR:

1844LWRTTMK:

1844TTLR:


Järgmised variandid on tartu murdes laulikutest, kus nagu need kaks kõige varasemat varianti ülal, on samuti sisu sama vaid väga üldises mõttes.

1909TTKLR:

1864TMKLR:

Siin peab tundma mõningaid lõuna-eestikeelseid sõnu, et paremini aru saada. Räägin ise võro keelt, aga mõnes kohas on selle teksti juures kahtlusi. Kas 'ikkes'='iks'(võro)='ikka'(eesti)? Selline mulje jäi, kui lugesin 1842WPWWL eessõna. 'Tallekese' asemel on kasutusel murdesõna 'wonake'='voonake', 'saisap'='seisab'. Nagu näha, on sisulisi erinevusi kokku kolmes salmis viiel real. Olemas on ka õ-täht.

1842WPWWL:

Märgistustest arusaamiseks vt. sissejuhatavat postitust. See laul on erinev võrreldes eelmisega. Aga ka lauluraamatu nimi viitab sellele, et siin on midagi teisiti. Laulu algusrida on viidud samaks põhja-eestikeelse variandiga, muu on aga paljus erinev. Esimeses ja teises salmis on 7 reast sama ainult 1 rida ja ka järgmistest on pilt umbes sama. Seega võiks öelda, et täiesti teine laul.
Arusaamise jaoks murdest:
'hellel kelel'='kõrgehäälsel keelel'/'kõrgel häälel'
'Ön'='Õnn'
'üsjast'='üsast'

1783TMKLR:

Selles variandis on tegemist sisuliselt sama laluluga, mis oli ka 1864TMKLR üleval. Näha on mõnede sõnade teine kuju ja ka rohkem täpitähti, mis on suurem sarnasus võro keelega.

1757TMKLR:

Siin on eelmisega kõik sama, ainult 4. salmis on sõnastus varasem.

1752TMKLR:

See on sama, mis eelmine, aga kuna paber paistab vähem läbi, on seda parem lugeda.

1743TMKLR:

See on sama, mis eelmine, va. üks sõna 4. salmis. Nimisõnad on saksa keele eeskujul suure tähega, mis oli 1752 juba muudetud.

Aga nagu näha, oli laulu alguses kirjas, et tegemist on juba ümbertehtud lauluga. Vaatame siis ka ühe laulu ettepoole:


Näha on suured erinevused ehk see laul on veel üks samm mineviku poole.

Selles raamatus oli aga näha, et järgmise laulu juures viidati, et sellest laulust on olemas varasem versioon, mida lauldi ka teise (vana) viisiga:

See on sisuliselt 1637Stahl variant!

1690TMKLR lk. 76:

Siin on laul sisuliselt sama, mis 1743TMKLR nr. 63 ehk lõpuks sama mis ka 1864TMKLR. 

Ka siin on olemas eelmine variant, mis algab lk. 75:

Selle tekst on täpselt sama, mis 1743TMKLR vastav variant.

1685WTMKLR lk. 60:

See on 1690TMKLR varasem variant, kus erinevused on vaid sõnade kujudes, mõned asjad saksapärasemalt ja teisigi asju.

Ka siin oli olemas laul vana viisiga, 1685WTMKLR lk. 61:

See on sisuliselt sama, mis 1743TMKLR nr. 64. Siin on suuremad tähed ja parem lugeda. On kasutatud 'ts' asemel 'z', 'n.' on lühend 'nink'='ning'.
Näiteks on siin selliste tähendustega sõnad: 'tuk'='ots', 'tukmetta'='otsata'. Seda sõna ma varem ei teadnud. Kas pärit on ta saksa või võro keelest, ei tea. Võro keele sõnaraamatust leidsin vaid ühe võimaliku vaste: 'tuka'='(peaaegu lõpuni põlenud) peeruots'. See viitab eestikeelsele sõnale 'tukk', mis on mitmuses 'tukid', just lõkkes olevad, mis on ju kah millegi ots peale põlemist. Aga nagu näha, oli see võib-olla vanasti laiema kasutusega -- ei saa välistada, et siin on see kogemata või eksikombel.

Kokkuvõttes on põhja-eestikeelseid variante kolm: 1637Stahl, 1673Luther ja 1721EMKLR, mis on püsinud tänapäevani.
Lõuna-eestikeelseid variante on neli: 1685WTMKLR(lk61)=1743TMKLR(64)=1637Stahl, 1685WTMKLR(lk60), 1690TMKLR(lk76) (püsinud lõpuni ehk 1864-ni välja) ja 1842WPWWL.

Kõige lõpuks ka variant 1991KLPR-st kui näide kõige hilisemast variandist:

Otse kodulehelt 1991KLPR: nr. 1.

In English with melody: All glory be to God on high.


Lyricstranslate.com: Allein Gott in der Höh sei Ehr.

Kõikide piltide allikas peale esimese ja viimase: digitaalarhiiv DIGAR.

26 aprill 2020

0000 Sissejuhatus, tiitellehed ja lühendid

Umbes 2010. aasta kandis sattus minu kätte 1899. a. välja antud Uus Lauluraamat. Võtsin selle millalgi ette lugemiseks koos muu kristliku kirjandusega. Kui mitu aastat hiljem raamatu lõpuosani jõudsin, tärkas mõte, et kuna need laulud on olnud üldiselt hea ja sügava sisuga, nii et paljudega neist võisin südamest kaasa paluda, siis võiks need kuidagi internetti saada -- kasuks teistelegi, kel huvi. Rõhk on minu jaoks olnud just sõnumil, sest laulmisega ma ei tegele. Veel 10 a. varem olin endale ostnud ka suure musta Kiriku Laulu- ja Palveraamatu (1991) just sama eesmärgiga, et sealseid laule vaimulikuks kasuks lugeda, aga see huvi realiseerus tegelikult selle vana, Uue Lauluraamatuga.

Hakates selle kohta internetist infot otsima, tuli välja, et EELK on koostamas ja välja andmas uut lauluraamatut ning töö käib juba mitmendat aastat. Selle kohta panin mõned leitud viited viidete nimekirja paremas tulbas. Samuti on seal suurte tähtedega link (vist) praegusele Kiriku Laulu- ja Palveraamatule.

Samuti leidsin üllatuseks, et Rahvusraamatukogu on avalikult www.digar.ee veebilehele üles pannud mitmed sisse skaneeritud vanad raamatud, mh. esimesed Piiblid ja lauluraamatud. Viimaste sees sai siis ringi tuhnitud ja huvitavaid asju leitud, et kuidas mingi laul on arenenud alates esimestest lauluraamatutest peale, kui tegemist oli veel pigem proosalise otsetõlkega saksa keelest.

Kuna see lauluraamat, mida aastaid lugesin, oli kohati määrdunud ja plekiline, ostsin Uuest Lauluraamatust ilusama variandi internetti skännimise jaoks. See osutus ka uuemaks, nimelt 1938. a. trükiks. Nagu selgus, oli selles variandis tehtud juba keelelisi parandusi kaasaegse eesti keele suunas ja tänapäevasele inimesele teeb lugemise kergemaks mõistetavam k-täht. Selle tiitellehelt on pärit selle blogi pealkirjapilt.

Järgmistes blogipostitustes lisan laulude kaupa Uuest Lauluraamatust sisse skännitud laule (enda skännitud, kuna seda raamatut ma DIGARist ei leidnud) ja lisan mõne enda jaoks olulisema või huvitavama varasema versiooni, kus laulu sõnum on olnud kuigivõrd erinev. Erandiks on 1. laul, mille puhul näitan ära rohkem erinevusi läbi paljude lauluraamatute, see lähtub küll rohkem ajaloo- ja keelehuvist, aga samuti ilmestamiseks, millised muutused on laulude tekstidega läbi aja toimunud.

Oma üllatuseks leidsin DIGARist ka tartukeelsed lauluraamatud -- ei teadnud, et sellised üldse olemas on, kuigi lõunaeestikeelset Piiblit muidugi tean. Need toon erinevustena välja (kui vastav laul õnnestub üles leida), sest need on paratamatult riimide tõttu erinevad ja omaette huvitavad. Tartu murdes laulud elasid nagu oma paralleelelu koos põhja-eestikeelsete variantidega, kuniks neid enam välja ei antud (viimase sellise lauluraamatu leidsin DIGARist aastanumbriga 1864, hiljem sain endale raamatu aastast 1909). Juba 1. laulu puhul tuli välja, et selle laulu sai tartukeelsete lauluraamatute registrist kätte vaid tänu saksakeelsele laulualgusele, sest laulu eestikeelne algusrida oli erinev ja mitmetes vanemates lauluraamatutes on nii saksakeelne kui kohalikus keeles olev register mõlemad antud. Tartu murre on lihtsam kui võro murre, st. ta on lähemal standardsele eesti keelele. Olles ise võro keele rääkija, polnud mul raske neist tekstidest aru saada ja lisaks õppisin ja õpin juurde varasemaid murdesõnade vorme ja kasutusi.


Laulude sisu kohta

Minu jaoks on lauludes põhiline vaimulik sisu. Küllap on mitmed muutused aastakümnete ja -sadade möödumisel tehtud sellepärast, et teoloogiliselt on algses tekstis olnud möödapanekuid, aga teised muutused on tehtud parema lauldavuse pärast, nt. riimide pärast ja ka sõnade aegumise pärast (kas enam ei kasutata või on tähendus muutunud). Just selles teises mõttes ei kohuta mind gooti kiri ega võimalikud halvemad riimid ja sellepärast tahangi näidata lisaks Uuele Lauluraamatule kui põhimaterjalile lisaks varasemaid versioone, lisaks tulevikus või ka jooksvalt mõne teise vana lauluraamatu laule (nt. teisi DIGARist leitud häid laule või ka tuntud lauluraamatust "Laulud Talle kiituseks").

Arvan, et inimene, kes neid laulab, peaks laulude sisu tähele panema. Kas pole rumal, kui peale teenistusel või koosviibimisel lauldud laulu keegi küsib: millest sa just laulsid? -- ning sisust ei mäleta midagi, meeles on vaid meloodia? Kerge on laulda laulmise pärast, nautida meloodiat või kooslaulmist teistega, täita traditsiooni, aga sel kõigel on mõte, kui see, mida lauldakse, ka tegelikult laulja palve on või ta laulus kirjeldatut on ise läbi elanud, kogenud või isegi saavutanud, teatud maale jõudnud. Mitmete laulude lihtsana näivad read sisaldavad endas väga palju, sisaldavad suuri vaimuliku võitluse alasid. Need pole mõeldud möödaminnes laulmiseks. Kes neid laule laulab või tekstina loeb, mõelgu nende sügavuse üle, nii et ka peale laulmist ja lugemist võiks sõnumit mäletada ja palves jätkata.


Uus Lauluraamat 1938

Kaanepilt on juhtumisi väga ilus ja minimalistlik. Värvus on tegelikult must, aga selle skänni pealt on näha, et rist on kunagi olnud vist kuldne:

Teibiga parandatud tiitelleht:

Eessõna (peale vajutades saab suuremalt lugeda). Siin on väga huvitav ajalooline info ja DIGARist sai kätte mitmed siin viidatud raamatud (1637, 1690. aastatest murdevariandid, 1721 ja ilmselt rohkemgi).










Teksti pildikvaliteedi osas on olukord selline, et kuna väikesest raamatust ei õnnestu teksti sirgelt skännida, siis pean iga lehe teksti hiljem vajadusel horisontaalseks keerama, mis tekitab udusust juurde, selle peale rakendan teravustamise, et udusust vähendada. Lisaks liidan kokku erinevate laulude osad (eri lehekülgedelt) üheks pildiks, sest neid erinevate tükkidena hoides ei jääks see pilt minu arvates nii hea, nad oleks ühele ja teisele poole viltu.

Sisukord:



Laulualguste juhataja, kust on ära näha, mis laulud siin konkreetselt olemas on:











Muud lauluraamatud ja algallikad

Järgmiseks esitan allpool sissejuhatusena kõikide kasutatud lauluraamatute tiitellehed ja mõnede juurde ka saatesõnad või saatesalmid. DIGARis on 18. ja 19. sajandi erinevaid trükke palju rohkem, välja said valitud need, mille säilivus on parem või kust olid tehtud paremad ja selgemad fotod või skännimised. Mõnede juures on allpool toodud saatesõnad: need on olulised just vaimulikust vaatepunktist, et milliste soovide ja sõnadega raamat rahva kätte anti. Kui tulevikus mõni raamat allikana lisandub, täiendan allolevat nimekirja (nt. hetkel lahtine 1991KLPR, mille osas on copyright küsimus). Samuti panen siia kirja lühendid, mida edaspidistes postitustes kasutan, sest raamatute pealkirjad on tavaliselt pikad. Need lühendid lähevad ka siltide nimekirja või kunagi omaette sisukorra postitusse. Siltide osas panen eestikeelse teksti alguseks (pean panema ilma kirjavahemärkideta) 1938ULR (algus EK), saksakeelse alguse 1899ULR (algus SK) ja tartu murdes ehk tartumaa keeles 1864TMKLR (algus TK). Allikad jaotan kolmeks: põhja-eestikeelsed, tartu murdes ja noodid. Nootide osa lisan pigem täiendiks, kui see on mingi laulu puhul olemas, sel juhul just ühehäälse.

1. Põhja-eestikeelsed allikad.

1916ELR:


Kuna see on ainus allikas, kus pole kasutatud gooti kirja, siis lisan sellest raamatust kõik variandid nende jaoks, kellele gooti kiri raskem lugeda.

1899EMRLR, "Eesti Maa rahwa Laulu-raamat" koos reljeefsete kaanepiltidega (esikaas, tagakaas):




Seda raamatut DIGARist ei leidnud, sain selle osta.ee oksjoni/müügilehelt kätte märtsis 2021, kuna nägin, et selle laulud olid midagi muud kui DIGARist leitud lauluraamatute numbrid. Ühtlasi selgus, et see ongi see variant lauluraamatust, mille numbritele 1938ULR viitab sulgudes iga laulu juures kui vanale või vanemale lauluraamatule. Sisaldab ka laule, mida järgmises 1882EMRLR-s ei ole. Tänu sellele leiule täiendasin mõnede seniste postituste tekste ja täiendasin postitusi nr. 1, 3, 13, 16, 17.

Sama raamatu varasem versioon 1887. aastast, samuti osta.ee kaudu saadud, mida põgusalt võrreldes selgus, et uuemas variandis on tehtud vaid keelelised parandused, mis on näha juba ka nendelt tiitellehtedelt. Nagu näha, on erinevused tänapäevase keele suunas üsna ilmsed ja seda vaid 12 aastaga. Selle variandi teksti lisan vaid siis, kui uuemaga peaks olema mingi probleem, nt. lehekülg rikutud vms. See on siis 1887EMRLR:



1882EMRLR, "Eesti Ma rahwa Laulo-Ramat":


Sellest laulude võtmist üldiselt väldin, kuna vasaku "vesimärgiga" on osa teksti ära rikutud. Skännimisel oleks pidanud jätma tühja ruumi vasakusse serva, kui oli plaan see tekst lisada.

1847EMRLR, "Eesti Ma Rahwa Laulo Ramat" (1847KWL on DIGARis eraldi failina selle täiendus, aga füüsiliselt sama raamat):


1796ULR, "Uus Laulo-Ramat":



Nagu aru on saada, siis see eraldi raamat on just eelnev 1795-8R. Lõpuosa tänapäeva keeles: "Pruukige, armas rahvas, seda kõike targasti ka sellepärast, et saaksite Jumala sõna ikka selgemini tunda ja selle järgi ka elada, siis on mulle sellest rõõm, et ma selgest armastusest teie vastu selle raamatu kallal olen vähegi vaeva näinud. Anton Hinrik Lükke."

1795-8R, "Öppetusse-Ramat", milles 1938ULR-ga kattuvaid laule ei leidnud:


Alumine osa tänapäevaselt: "Andku Jumal suurest armust, et kõigest sellest võiks neile kasu olla, kes tema armsa poja, meie Õnnistegija Jeesuse Kristuse õpetuse ja lepituse läbi püüavad õigeks, vagaks ja õndsaks saada."

1787EMRLR, "Eesti-Ma-Rahwa Laulo-Ramat" (1787MKWL on DIGARis eraldi failina selle täiendus, aga füüsiliselt sama raamat):


1773EMRLR, "Eesti-Ma-Rahwa Laulo-Ramat" (1773MKWL on DIGARis eraldi failina selle täiendus, aga füüsiliselt sama raamat):


1721EMKLR, "Eesti-Ma Kele Laulo-Ramat":


1718MKL:

Selle õhukese 56-leheküljelise lauluraamatu tiitellehe juures on kirja pandud selle blogi mõte (tänapäevasel kujul): "Mõned kaunid laulud, mida üks õige ristiinimene iga päev Jumala kiituseks ning oma südame õpetuseks, manitsuseks, parandamiseks ja oma hinge rõõmuks võib tähele panna, lugeda ja laulda."

1693EMLR, "Ehsti-Ma Laulo-Rahmat":

1673Luther:

Selle teksti tõlge on olemas all 1685WTMKLR juures. Suurelt on kirja pandud trükkimise asukoha linna nimi: REVAL ehk siis Tallinn.

See piiblisalm Kl 3:16 on paljude järgnenud Eesti maarahva lauluraamatute sarja alguses, siia siis ära toodud kõige esimene:

1637Stahl:

Muuseas, selles kõige vanemas raamatus on ilusti olemas tänapäevaste ehk ladina tähtedega tekstid raamatu algusosas, aga nagu näha, läks veel 300 aastat, enne kui see lihtsam kirjatähtede kuju valitsevaks sai. Ka selle pildi peal on seda veidi näha: kõige alumine rida ja Stahli eesnime osa keskel.

2. Tartu murdes (tartumaa-keelsed) allikad:

1909TTKLR:


See "A. Sibul 1919" võib olla August Sibul 1878-1936, kes oli minu poolonu vanaisa, aga kui viidatud kinkimine toimus 1943, siis pidi see keegi teine A. Sibul olema, võib-olla Augusti naine Alide Annette Sibul 1883-1957. Seda raamatut DIGARist ei leidnud. Raamatu sisu järgi paistab see olevat veidi uuendatud variant allolevast 1864TMKLR-st, kusjuures lisatud on uusi laule, aga need lisatud laulud on esialgsel hinnangul sisuliselt samad, mis 1938ULR-s, nii et vaid sidesõnad jms. on tartu murdes.

1864TMKLR, "Tarto-ma-kele Laulo-Ramat":

1842WPWWL, "Wastse nink parrandetu wanna Waimolikko Laulo":

Saatesõnad koos tehniliste selgitustega.

Algus tänapäevasemas keeles ja murdest tõlgituna: "Teile, kes vaimulikku laulmist armastate, sest et teie selle õnnistust tunnete, ning kes vast kiriku lauluraamatu kõrval veel suuremat äratamist ja kostitamist vaimulikest lauludest tahate, (hingame?) seda raamatut südamliku sõudmisega, et teie uueks hingetoiduks palju armsaid värsse ja laule siitsamast saaksite leidma, nii et ta teile võiks armsaks koduraamatuks jääda." (Siin jätsin näite jaoks teksti horisontaalseks pööramata.)



Teine pool: "Laulust nr. 780 on kirjutaja meil plaanimata eksituse läbi trükkmeistrile kaheksa värssi meie kirjutatud lauluraamatust väljakirjutamata jätnud. Need paneme siis nüüd siia [otsetõlge]:
7. Siin maitseb minu süda Kõike head, mis saatis sinu häda; Su kalli vere läbi Mul tuli õnn ning abi.
8. Las mul kõik mäletada Ning kiites kuulutada, Et armu-hoolt sa kandnud, Mul eluleiba andnud.
9. Ma olen patust päästetud, Su riigile ära ostetud; Mu meel ja käimine on taevas, Kuigi elan veel vaevas.
10. Su vaim mu südant täitku, Mul hinges jõudu läitku, End patust lahutada, Ning liha suretada.
11. Oh kallis Jeesus! lase Mu juures sul olla ase, Mu liha risti puua, End sulle anniks tuua.
12. Et ma ikka usku näitaks Ning rõõmsalt jooksmist täidaks Eeskujuks ma su võtan, Sul vaimus järgi tõttan.
13. Mind keela unustamast Ning meelest kustutamast, Kuidas sa mind õnnistanud Ning taevast kostitanud.
14. Ei kahju mul nüüd tule, Ma sinu päralt olen. -- Ma surmas põrmust pääsen, Su poole üles tõusen.
Mida need värsid tunnistavad, sedasama usumeelt tahab ka kõik see raamat äratada ja kinnitada. Selle jaoks pangu Issand Jumal oma õnnistus selle peale. Tema auks on see tehtud. Ja Temale olgu ka selle raamatu läbi, kus majas seda hoolega hoitakse, au, kiitust ja tänu kõigest suust ja südamest ja kõigest tööst ning kommetest Tema püha heameele järgi! (G. M.) -- F. H."

1783TMKKR (siin ainult selle pildi pärast), "Tarto-Ma Kele Kässi Ramat":

1783TMKLR (see on vist eelmise osa), "Tarto-Ma-Kele Laulu-Ramat":

1757TMKLR, "Tarto-Ma kele Laulu-Ramat":

1752TMKLR, "Tarto-Ma kele Laulu-Ramat":

1743TMKLR, "Tarto-Ma Kele Laulu-Ramat":

1690TMKLR, "Tarto-Ma Kele Laulu-Ramat":

1685WTMKLR, "Wastne Tarto Mah Keele Laulo Rahmat":

Võimalik tõlge murdest: "Uus Tartumaa-keele Lauluraamat, kus iga suure ja ka teise püha ning muu seisuse laulud on talletatud, mis enamuses õndsa Lutheri ja teiste pühade meeste poolt on tehtud ja üles kirjutatud, nüüd mõne Tartumaa kirikuisanda poolt sõnade ühtesobimise kaudu kokku seatud ja riimi viidud. Jumala auks ning tema koguduse kasuks. Riias. Trükitud Johann Georg Wilkesse kuningliku raamatutrükkali juures."


3. Nootidega allikad:

1915PLWR, "Punschel'i nelja healega Laulu-wiiside-raamat":

1911ECB, "Evangelisches Choral-Buch", üsna ilmselt tõlgiti sellest 1915PLWR, nagu esimese laulu postitustest näha saab:

1907KKWIL (kaane peal on 1908, tiitellehel ja DIGARis on 1907, selliselt olid ka mõned teised vanad raamatud), "Kannel, Koraalid, waimulikud ja ilmalikud laulud":

1897LR, "Laulude raamat":


1883WNL, "Wäike Nootidega Lauluraamat":

1872SKK, "Sammlung kirchlicher Kernlieder":

1871LKH, "Laulud kolme heälega":



1864TTMKLR, "Tallinna- ja Tarto-Ma Kirriko laulo ramato laulo wisid":

1860TTMKLR, "Tallinna- ja Tarto-Ma Kirriko laulo ramato laulo wisid":

1844LWRTTMK, "Laulo-wisi-ramat Tallinna ja Tarto Ma-kele lauloramatute körwa":

1844TTLR, "Tallinna ja Tarto lauloramatute täis wisi ramat":

Muud lauluraamatud ja algallikad va. alguses olev 1938ULR, 1909TTKLR, 1887EMRLR ja 1899EMRLR: digitaalarhiiv DIGAR.