1991KLPR: nr. 404.
1899EMRLR-s oli 4. salmis ainus sisuline erinevus see, et 'tõwe,' asemel oli kirjas 'wee ja'.
Tartumaa-keelne 1864TMKLR omab ühe salmi lisaks:
1766TMKLR oli kõige vanem variant vaid mõne väikese erinevusega:
1991KLPR: nr. 403.
In English with melody: The Sun’s Last Beam of Light Is Gone.
Hymnary.org: Hinunter ist der Sonnenschein, The Sun's Last Beam of Light Is Gone, The happy sunshine all is gone.
Kõikide piltide allikas peale esimese: digitaalarhiiv DIGAR.
1894KKWL:
Sellest uuemast laulust leidus veel üks variant, mõnes kohas erineva tekstiga tartumaa-keelne 1909TTKLR:
Hymnary.org: Der Mond ist aufgegangen.
Teise pildi allikas: digitaalarhiiv DIGAR.
1916ELR:
1796ULR omas samuti seda laulu ja kuna mõnes kohas on juttu kuradist, on need kohad siin ümber tehtud:
Järgmine variant laulust on 1694MKLR lk. 186:
Kui seda võrrelda uuematega, siis selle laulu sõnum on tunduvalt sügavam ja ehtsam, erinevaid mõtteid on rohkem salmidesse pandud/jäetud. Sedasorti laulu puhul tekib küll mulje, et mitmed uuemad ja uuendatud tekstid on tehtud ümaramaks ja üldisemaks, kaotades kahjuks osa selle erakordsest sisust. 1938ULR tekst ei ole ju halb, aga kui vaadata seda vanemat teksti, siis on vahe tuntav.
Samm mineviku poole on 1693EMLR lk. 102:
See tekst enam nii mõjus ei ole, kui oli 1694MKLR oma, kuna tekst on natuke liiga konarlik. Mõtted on üldiselt järgitavad, aga on ka ebaselgeid kohti ja tundmatuid sõnu. Väärt lugemist on aga ka see variant.
1673Luther variandis oli see laul praktiliselt sama, raamatu viimane laul, lisade lõpus.
Viisiga tekst 1883WNL:
Erandlikult saab selle laulu viisiks lisada ka 1666Blume1 lk. 23-24:
Siin oli viis jaotatud nii, et esimesed 3 rida olid saksakeelse teksti kohal ja teised 3 rida vastaslehel eestikeelse teksti kohal. Tekst ise oli praktiliselt sama kui 1693EMLR, aga halvemini loetav trüki pärast, seega ei olnud mõtet seda siia lisada.
Tartumaa-keelne 1864TMKLR on sarnane 1899EMRLR-ga:
Mitme koha pealt erinev on 1766TMKLR:
Mineviku poole minnes oli 1690TMKLR enamasti sama tekstiga, aga 1685WTMKLR lk. 201 oli mitmete erinevustega:
Kui võrrelda seda 1693EMLR-ga, siis see tekst on minu arvates parem. 6. salmi sõna 'Enge'='Enne' (võro keeles ka 'Õnnõ')='Ainult'.
In English with melody: Sink Not Yet, My Soul, to Slumber.
Hymnary.org: Werde munter, mein Gemüte, Sink not yet, my soul, to slumber.
Kõikide piltide allikas peale esimese ja 1899EMRLR: digitaalarhiiv DIGAR.
1899EMRLR on mõnede erinevustega:
Varasemate raamatute variandid olid sisuliselt samad.
Viisiga tekst 1883WNL:
Väikeste erinevustega on üldiselt sama viis ka 1859LWRTTMK:
Tartumaa-keelne 1864TMKLR:
Ka selles tekstiliinis olid varasemad tekstid peaaegu samad, mistõttu neid siia rohkem ei lisa.
Hymnary.org: Ach, mein Jesus, sieh ich trete.
Kõikide piltide allikas peale esimese ja 1899EMRLR: digitaalarhiiv DIGAR.
Vanemas variandis 1694MKLR lk. 192 oli patu osa taas paremini esitatud, viidates ka Jumala armule:
Ka 1693EMLR lk. 369 olev variant on 1938ULR-ga väga sarnane:
1637Stahl lk. 191:
Seda teksti lugedes sain aru, et laul on kirjutatud Meie Isa palve põhjal! Ühtegi hilisemat varianti lugedes sellist mõtet pähe ei tulnud.
Viis leidus 1883WNL:
Tartumaa-keelsed variandid on loetavad 1938ULR nr. 83 (postitus nr. 83) 4. salmina.
Hymnary.org: O Vater aller frommen.
Selle järgi on laulu autor hoopis Johann Agricola, samas on ühes vanemas lauluraamatus selle veebilehe peal näha nii nimed Schmuck kui Ringwald. Paistab, et laulu autorlus ei ole päris selge.
Kõikide piltide allikas peale esimese: digitaalarhiiv DIGAR.
Laul on olnud väga väikeste muutustega, kuniks 1693EMLR lk. 122 omas varasemat varianti paljude erinevustega. Seal oli tekst aga määrdunud lehel, 1673Luther lk. 111 oli selgem tekst (mõne täiendava väikese erinevusega):
Selle raamatu puhul peab meeles pidama saksa keele hääldust: 1. salmi 'Teutust' tuleb lugeda 'Toitust', mis tähendab 'toidust'. 1693EMLR-s on sellised tekstiosad juba eestistatud. Samuti on nendes vanades raamatutes kasutusel häälikute tähistamiseks x, y ja z, näiteks siin on x sõnas 'puhhax' ja y sõnas 'meye'.
1637Stahl lk. 187:
Üks salm on rohkem, samas ei saa 1673Luther variandiga salme vastavusse viia. Paistab, et see laul tehti üsna vara ümber, hiljem aga jäi ta pikalt muutumatuks.
Tartumaa-keelne 1864TMKLR:
Veel varasematest (omavahelised erinevused väikesed) olgu siin 1690TMKLR lk. 221:
In English with melody: O God, We Thank Thee for Thy Grace.
Kõikide piltide allikas peale esimese: digitaalarhiiv DIGAR.
1899EMRLR sisaldab ühe manitseva salmi lisaks:
Seekord on üllatuseks 1796ULR variant erinev, nimelt veel ühe lisasalmiga:
Lisasalm on lõpus kena, kuigi seal on omapärane mõte, et Jumal patte ei pane süüks: Piibli järgi peab toimuma andestus, mitte lihtsalt unustamine. See mõte on ka mujal riimi ja silpide arvu tõttu selliselt kirjas olnud. Juba 1787EMRLR oli taas ilma selle viimase salmita, seega lisatud just 1796ULR autori poolt. Aga allikaks osutus tartumaa-keelne lauluraamat, nagu altpoolt näha võib ja seal on selle koha peal mõte 'pattu armust kanna'.
1694MKLR lk. 191:
Alles siin tuleb ilmsiks, mis võis olla 1. salmi viimase rea algne mõte: et tegemist on just meie Jumalaga (sest ta on meie eest hoolt kandnud), mitte et andja üleüldse Jumal on, nagu jääb mulje hilisematest variantidest.
1693EMLR lk. 116:
Siin viidatakse 2. salmis juba andeksandmisele. 1673Luther variant andis paremini edasi 2. salmi mõtteid: 'Mink lebbi' ehk 'mille läbi', 'Wihha tahs' (s-tähega ehk selgema mõttega), 'Andix lasta' (l-tähega ehk ilma trükiveata).
Lõpuks originaaltekstiga 1637Stahl lk. 191:
1883WNL:
Siin on viide 552-le trükiviga, tegelikult on see laul, nagu ülal näha, nr. 525.
Teise viisiga on 1859LWRTTMK:
Tartumaa-keelne 1864TMKLR on kohe nelja salmiga:
Üle pika aja on olemas ka 1842WPWWL variant ja hoopis rohkemate lisatud salmidega:
Arvestades 1637Stahl teksti, võiks selle versiooni kohta öelda, et on tehtud tolle laulu motiividel.
1864TMKLR-st mõne koha pealt erinev variant on 1766TMKLR-s:
Mõne väiksema muudatusega on näiteks veel 1685WTMKLR lk. 207:
Valisin just selle variandi 1743TMKLR asemel, kuna siin on kõige selgemalt näha viimase salmi olukord: see paistab nagu omaette lauluna ja on hiljem liidetud eelneva laulu külge kuni lõpuni välja (1909TTKLR). Siit ongi see võetud korraks ka põhja-eestikeelsesse 1796ULR. Selgus, et see eraldi laul ongi eraldi lauluna 1938ULR (nr. 85) jt. põhjaeestikeelsetes raamatutes.
Hymnary.org: Herr Gott nun sei gepreiset.
Kõikide piltide allikas peale esimese ja 1899EMRLR: digitaalarhiiv DIGAR.
Veidi erineva, kuid samamoodi hästi sobiva algusega on tartumaa-keelne 1909TTKLR:
Selle variandi järgi saab vananenud 'wõõraks' väga edukalt tänapäevaseks teha.
1991KLPR: nr. 421.
Autori originaal 1894KKWL:
Arvatavasti viimase rea pärast jäeti kogu teine salm hiljem ära.
1991KLPR: nr. 420.
Teise pildi allikas: digitaalarhiiv DIGAR.