0208 Nüüd Kristus surmast tõusnud on

 

1899ULR-s oli mõni väike erinevus: 11. salmis 'Kas wõite', 14. salmis 'ju seda', 15. salmis 'tema leiate'. 1938ULR on need kohad tehtud paremaks ja selgemaks.

Teemaväline kommentaar: nii, nagu selles laulus on ära eristatud see, kes on mingi tekstiosa ütleja ja isegi kellele öeldakse 18. salmis, nii on mõnes ingliskeelses piiblitõlkes ära eristatud ka Ülemlaulu sektsioonid, sest kui Ülemlaulu lugeda järjest tekstina, on sellest kohati raske aru saada. Aga tegelikult on seal samamoodi sektsioonid, kus on erinevad rääkijad, kes räägivad eri sihtgruppidele või isikutele. Küllap leiab selle jaotuse ka internetist.

1847EMRLR eelmine tõlkevariant:

Järgmine vanem variant on 1694MKLR lk. 39:

Nagu tavaliselt, on sellest täiesti erineva variandiga 1693EMLR, lk. 222, aga selles variandis on lausa viis salmi lõppu juurde lisatud (nagu ka peaaegu koopiana/varasema variandina 1673Luther variandis):

Siin on 16. salmis näha sõna 'aitüma' algne vorm: 'ait-Jummal' ehk 'aidaku Jumal'.

Olemas on ka kõige vanem variant 1637Stahl lk. 38:

Noodid on olemas 1864TTMKLR:

Selle järgi laulmine tundub esmapilgul kummaline, sest silbid ja read ei klapi. Samas tundub, et see * märk viitab sellele, et kõige lõpus olev Halleluuja osa, mis on viimase * juures, tuleb sealt võtta ja panna vahele seal, kus * on mujal märgitud. Samuti on Punscheli viisi juures kirjas "Vierzeilige. Dactylisch" ehk see viitab, et salme peab võib-olla võtma kahe kaupa järjest, nii et sama viis kordub üle ühe salmi (nelja rea). Punscheli viisi juures oli veel see erinevus, et Halleluuja osa jaoks oli kaks erinevat varianti, teine tähistatud teistsuguse sümboliga kui *.

Samas on 1864TTMKLR selle laulu puhul viidatud ka kahele muule viisile, näiteks selle puhul silbid klapivad, et otse laulda:

Sama viisi pakkus sellele laulule ka 1859LWRTTMK (teise helistikuga).

1997VL viisivariant ongi nii kirja pandud, et neli salmi on järjest, kuigi viis ei paista muutuvat ja kordub kogu aeg (võimalik, et see kirjapilt on tulnud selline hoopis laulu pikkuse tõttu):

Tartumaa-keelne 1864TMKLR:

1909TTKLR-s olid erinevusteks 9. salm: "Ta täämbä tõsnu hawwa seest, Halle, Halleluja! Nüüd oma Esä suurest wäest. Halle, Halleluja!" ja ka 13. salmi esimene pool: "Näts', rõiwas, kohe mähiti".

Omamoodi erinev ehk lühendatud (salme ära jäetud ja kokku liidetud) variant on 1816WLRTTR-s:

Vanemad variandid olid võrreldes 1864TMKLR-ga samuti olemas, aga sisuliselt olid kõik samad kuni 1685WTMKLR-ni välja. Olgu nendest ära toodud 1766TMKLR tekst, mille trükk on kõige parema säilivusega:

1991KLPR: nr. 112.

In German and English: Erstanden ist der heilge Christ.

Kõikide piltide allikas peale esimese ja 1997VL: digitaalarhiiv DIGAR.

0205 Kristus surmast tõusnud

1899EMRLR variant on mitmel pool erinev, aga tundub teksti mõttes natuke selgem:

1694MKLR lk. 36 on olemas veel varasem tekst, mis on täiesti erinev tõlge:

Siin on 4. salmi ebaselguse asemel hoopis midagi muud. Kuigi 5. salmis on põrgu temaatika, millest hilisemad 4. salmid on tehtud, ei ole ka siin vääriti mõistmise võimalust.

Eelmisega kuigivõrd sarnane on 1693EMLR variant lk. 225:

1673Luther variandis lk. 205 on erinevus 6. salmi lõpus enne Kyr. (ehk Kyrie Eleison'i): "Et pöhast peewat ellama".

Kõige varasem variant on 1637Stahl lk. 40:

Tundub, et 1938ULR variandis püüti sellest vanast tekstist kinni pidada. Kirjutan selle eestikeelse teksti otse ümber tänapäevasesse keelde, lihtsalt võrdluseks, kuigi mõnes kohas tuli veidi lisaks kohendada, arvestades saksakeelset teksti, et mõte päris kaotsi ei läheks:

1. Kristus on ülestõusnud

(neist) surma paeltest.

Sellest rõõmustab inglite kogudus

laulab taevas ilmalõpmata.

Issand, halasta!

2. Kes meie ees oma elu

surma sisse on andnud,

see on nüüd meie ohvrilammas

sest me rõõmustame iseendas kogu südamest.

Issand, halasta!

3. Kes risti peale oli poodud,

ei võinud tröösti saada.

See elab nüüd au sees,

meie eest seisma on ikka valmis.

Issand, halasta!

4. Kes suure auga,

põrguhauda läinud

ning seal end õiglaselt näidanud,

see saab nüüd taevas kiidetud.

Issand, halasta!

5. Kes oli maha maetud,

see on nüüd üles tõstetud

ning tema tegu saab vägevalt nähtud

ning ristikoguduse poolt austatud.

Issand, halasta!

6. Tema laseb kuulutada

pattude andeksandmise,

et selle läbi õiget (meele)parandust

tema seaduse päraselt otsitaks.

Issand, halasta!

7. Oh Kristus, ohvritall,

sööda meid kõiki,

võta ära kõik meie eksitused,

et meie sind kiidaksime vara ning hilja.

Issand, halasta!

Viisiga variant 1872SKK, ühtlasi uuemas keeles:

Tartumaa-keelne 1864TMKLR:

Oma variant on olemas 1842WPWWL, kus kuus salmi kattuvad peaaegu täiesti ja kaks on lisatud:

Tartumaa-keelne 1783TMKLR vanem variant võrreldes 1864TMKLR-ga, kus on olemas ka 5. põrguteemaline salm:

See tekst läheb peaaegu samal kujul tagasi kuni 1685TMKLR-ni, aga olgu siin ära toodud 1726TMKLR variant, kus on vaid mõned muutused (nt. neid vs. meid):

In English with melody: Christ Is Now Arisen.

Mujalt jäi silma, et autoriks võib olla täpsemalt Michael Weiß.

Kõikide piltide allikas peale esimese ja 1899EMRLR: digitaalarhiiv DIGAR.

0204 Kristus on tõusnud

 

1899EMRLR:

1694MKLR lk. 39 on sama tõlke varasem variant:

Eelmine tõlge on 1693EMLR lk. 216:

Olemas on ka algne 1637Stahl tõlge lk. 35:

Viisiga on 1872SKK:

1864TTMKLR pakub teistsuguse viisi:

1859LWRTTMK variant on veel kolmaski:

Selle laulu kolme salmi kolme viisiga laule võib leida internetist ja need on väga ilusad, suurejoonelised.

Tartumaa-keelne 1864TMKLR:

Koos pildiga loo variant, milles tekst on peaaegu sama, 1726TMKLR:

Vaid paaris kohas erinev (samasugused kohad) on 1685WTMKLR kõige vanem variant, lk. 42:

1991KLPR: nr. 106. Siin viidatakse laulu tekstile, et on pärit 12. sajandist.

In English with melody: Christ Is Arisen.

In English: Christ is arisen.

CPDL: Christ ist erstanden, Christ ist erstanden (Sethus Calvisius).

Kõikide piltide allikas peale esimese ja 1899EMRLR: digitaalarhiiv DIGAR.

0203 Kristus on meie patu eest

 

1847EMRLR pakub eelmise tõlkevariandi paljude erinevustega:

Sellest hilisema 1899EMRLR variandi 5. salmi algus oli sellest erinev (ja hiljem veelkord muudetud): "Siin ristitules küpsetud Sai paasatallekene".

Selle variandi algne tõlge on olemas 1694MKLR lk. 37:

Järgmine tõlge mineviku suunas on 1693EMLR lk. 219:

Võimalik, et 1. salmi 3. rea 'Pehha' tähendab 'Pea'. 3. salmi 2. rea 'totnut' on 1673Luther variandis kirjas 'tottnut' ja see tähendab 'tõtanud' (1637Stahl variandis 'tulnut'). Sama salmi eelviimasel real olev 'Oddata' tähendab 'odata' ehk surm on oma odast ilma jäänud, millega ta inimesi torkab (otsene viide Piibli salmidele 1Kr 15:54-56). Viimases salmis on huvitav väljend 'rõõsk leib', millega viidatakse leibadele, mida ei olnud aega lasta kerkida (vanemas keeles hapneda), kuna üsna kohe ja väga kiiresti pidi Iisraeli rahvas Egiptusest lahkuma peale seda, kui Jumala ingel oli egiptlaste esmasündinud hukanud -- viimase ja kõige suurema nuhtluse ja ühtlasi imena kindla valiku tõttu.

Ei ole küll ilmne, aga need nuhtlused ja eriti karm viimane nuhtlus on võrdpilt sellest, kui raske on maailmast (patud, huvid, toredused, naudingud, aga ka tühjus ja orjus nendega tihedalt seotuna) välja tulla, sest Jumala vaatest on olemas kaalukad põhjused, miks peab inimene mingitest talle kallitest ja omastest asjadest loobuma, et hakata käima kitsal teel. Maailma vaimuga küllastatud ühiskonnas, kus paljud vajadused on kaetud ja kus seesama vaim laiutab avalikult ka kogudustes ja nende seas, kes end kristlasteks peavad, ei paista kitsal teel enam erilist mõtet ja sisu olevat peale vast selle, et nähtavatest üldlevinud pattudest kõrvale (püüda) hoida või neid varjata. Küll aga mõistavad seda need, kes sellele teele mingil moel Jumala armust ikka veel kuidagi kõndima satuvad ja keda teiste koguduseliikmete poolt selle eest avalikult pilgatakse ja välja naerdakse. Alles Jumalat usaldades, ususammu tehes ja sellele teele astudes saab selgeks, et need asjad, millest tuli loobuda, olid tegelikult ebajumalad, mis olid Jumala koha märkamatult endale võtnud.

Viimases salmis on trükiveana 'sähtap', mis on 1973Luther variandis õigesti 'söhtap'.

Kõige vanem tõlge on 1637Stahl lk. 35:

Viisiga variant 1872SKK:

Sama viisiga, aga väikeste erinevustega on 1864TTMKLR:

Kah sama, kuid mõne väikese erinevusega on 1859LWRTTMK viisirida:

Tartumaa-keelne variant 1864TMKLR:

Huvitav väljend on viimase salmi 'juretus': see on juuretis ehk midagi, mis püsib ja levib, siin on tähenduseks vana ja patune elu, mis levib ja kergesti süveneb. Piiblis on toodud ka vastupidine näide Mt 13:33, et ka taevariik on samasuguse omadusega: kui see otsapidi sisse lubada, siis ta levib ja vallutab kogu inimese.

Oma variant, kuigi üsna sarnane, on olemas 1842WPWWL-s:

Omamoodi lühendatud variant leidus 1816WLRTTR-s, kus 1. salm on erinev (võetud mingist vanemast lauluraamatust) ja 2. salm tehtud pikema variandi 4. ja 3. salmi põhjal, lisaks mõned muud väikesed erinevused kattuvas osas:

Varasem variant võrreldes 1864TMKLR-ga on näiteks 1766TMKLR tekst:

Siin oli trükiveana 6. salmi asemel märgitud 9. salm, aga selle sai digitaalse töötlemisega õigeks pöörata.

Mõnede lisaerinevustega on veel 1726TMKLR variant, mis on peaaegu sama ka kõige kaugemas 1690TMKLR-s:

Nagu selle variandi pealkiri viitab, on siin tegemist lauluga, mis on tol ajal oluliselt uuendatud, aga millest on paralleelses kasutuses olemas ka vanem variant 1726TMKLR-s (ja vanemates lauluraamatutes):

In English: Christ lay in death's bonds.

CPDL tõlked: Christ lag in Todesbanden.

Kõikide piltide allikas peale esimese: digitaalarhiiv DIGAR.

0181 Oh süüta Tall, oh Jeesus

 

1916ELR variant on selline, et lisatud on teine salm koopiana esimesest ja kolmandas on vaid erinevuseks "rahu" variant viimasel real.

Selle variandi põhjuseks võib lugeda 1899EMRLR teksti, kus on lõpus just kolmekordselt kokku needsamad variandid (ning 'Ja' asemel on 'Sind'):

Ka 1847EMRLR on sisuliselt sama lõpuga, 1898ML lõpus on "Meil' anna armu, oh Jeesus, oh Jeesus!" ja 1796ULR variandis on olemas nendest kolmest reast kaks viimast ehk ainult erinevad variandid.

1694MKLR lk. 33 pakub eelmise tõlke laulust:

1693EMLR lk. 216 on järgmine erinev variant:

Ja samal lehel on sama laulu teine variant lisaks:

1673Luther lk. 197 on esimene variant erinev vaid ühes sõnas 3. real: 'Sind tapp'ti', aga teine variant on selline, et 2. ja 3. rida on vahetatud:

Olemas on ka 1637Stahl variant lk. 24:

Viisiga on variant 1939VLR, kus ka tekstis on mõni erinevus:

Raamatu lõpus oleva vigade paranduse nimekirja järgi peab 'vaevati' asemel olema 'vaenati', sobivad aga mõlemad.

1872SKK viis on erinev ja siin on näha ka 1916ELR variant kolme peaaegu identse salmina:

1864TTMKLR sisaldas kaks peaaegu sama viisi:

1859LWRTTMK viisirida sisaldab ka mingi lisajuhendi, mis viitab kolme salmi kasutamisele. Kuna sellest järgnev viis on väga sarnane ja teises pooles on tartumaa-keelse laulu pealkiri, siis olgu siin need mõlemad:

Teksti juures on tõenäoliselt viga, sest 'armo, rahho' asemel on seal 'arma, rahha', millest viimane variant on lausa kurioosne.

Neid viise ja praktiliselt kolmekordset sisu kopeerimist nähes tekkis mõte, et kas äkki pole see selline laul (ja kui ei ole, siis kas ei võiks olla), mille salme lauldi veidi erinevate viisidega? Tavaliselt on ju viis sama, aga salmid erinevad, siis miks mitte jätta samaks tekst, aga varieerida viise?

Tartumaa-keelne 1864TMKLR:

1726TMKLR on sama, mis oli esimest korda 1690TMKLR-s:

Nagu taas näha, on see mingi uuem variant, millest varasem on selline:

1685WTMKLR variant lk. 37 on sama tekstiga, aga viitab samuti kolmekordsele esitusele:

Lõpuks on olemas ka sama laul "vana viisi järgi", 1726TMKLR (1685WTMKLR on sisuliselt sama):

1991KLPR: nr. 477.

In English with melody: Lamb of God, Pure and Holy.

Liederindex.de: O Lamm Gottes, unschuldig.

CPDL.org: O Lamm Gottes, unschuldig.

Kõikide piltide allikas peale esimese, 1899EMRLR ja 1939VLR: digitaalarhiiv DIGAR.