0208 Nüüd Kristus surmast tõusnud on

 

1899ULR-s oli mõni väike erinevus: 11. salmis 'Kas wõite', 14. salmis 'ju seda', 15. salmis 'tema leiate'. 1938ULR on need kohad tehtud paremaks ja selgemaks.

Teemaväline kommentaar: nii, nagu selles laulus on ära eristatud see, kes on mingi tekstiosa ütleja ja isegi kellele öeldakse 18. salmis, nii on mõnes ingliskeelses piiblitõlkes ära eristatud ka Ülemlaulu sektsioonid, sest kui Ülemlaulu lugeda järjest tekstina, on sellest kohati raske aru saada. Aga tegelikult on seal samamoodi sektsioonid, kus on erinevad rääkijad, kes räägivad eri sihtgruppidele või isikutele. Küllap leiab selle jaotuse ka internetist.

1847EMRLR eelmine tõlkevariant:

Järgmine vanem variant on 1694MKLR lk. 39:

Nagu tavaliselt, on sellest täiesti erineva variandiga 1693EMLR, lk. 222, aga selles variandis on lausa viis salmi lõppu juurde lisatud (nagu ka peaaegu koopiana/varasema variandina 1673Luther variandis):

Siin on 16. salmis näha sõna 'aitüma' algne vorm: 'ait-Jummal' ehk 'aidaku Jumal'.

Olemas on ka kõige vanem variant 1637Stahl lk. 38:

Noodid on olemas 1864TTMKLR:

Selle järgi laulmine tundub esmapilgul kummaline, sest silbid ja read ei klapi. Samas tundub, et see * märk viitab sellele, et kõige lõpus olev Halleluuja osa, mis on viimase * juures, tuleb sealt võtta ja panna vahele seal, kus * on mujal märgitud. Samuti on Punscheli viisi juures kirjas "Vierzeilige. Dactylisch" ehk see viitab, et salme peab võib-olla võtma kahe kaupa järjest, nii et sama viis kordub üle ühe salmi (nelja rea). Punscheli viisi juures oli veel see erinevus, et Halleluuja osa jaoks oli kaks erinevat varianti, teine tähistatud teistsuguse sümboliga kui *.

Samas on 1864TTMKLR selle laulu puhul viidatud ka kahele muule viisile, näiteks selle puhul silbid klapivad, et otse laulda:

Sama viisi pakkus sellele laulule ka 1859LWRTTMK (teise helistikuga).

1997VL viisivariant ongi nii kirja pandud, et neli salmi on järjest, kuigi viis ei paista muutuvat ja kordub kogu aeg (võimalik, et see kirjapilt on tulnud selline hoopis laulu pikkuse tõttu):

Tartumaa-keelne 1864TMKLR:

1909TTKLR-s olid erinevusteks 9. salm: "Ta täämbä tõsnu hawwa seest, Halle, Halleluja! Nüüd oma Esä suurest wäest. Halle, Halleluja!" ja ka 13. salmi esimene pool: "Näts', rõiwas, kohe mähiti".

Omamoodi erinev ehk lühendatud (salme ära jäetud ja kokku liidetud) variant on 1816WLRTTR-s:

Vanemad variandid olid võrreldes 1864TMKLR-ga samuti olemas, aga sisuliselt olid kõik samad kuni 1685WTMKLR-ni välja. Olgu nendest ära toodud 1766TMKLR tekst, mille trükk on kõige parema säilivusega:

1991KLPR: nr. 112.

In German and English: Erstanden ist der heilge Christ.

Kõikide piltide allikas peale esimese ja 1997VL: digitaalarhiiv DIGAR.

0207 Mu süda, ole ülewal

 

1899ULR tekstis on 6. salmis 'Toond' asemel 'Toon', ilmselt valesti läinud.

1899EMRLR tekst on paljudes kohtades erinev:

Sellest on mõnedes kohtades omakorda erinev 1847EMRLR variant:

Tartumaa-keelne 1864TMKLR, kust on 5. salm ära jäetud, kui võrrelda põhja-eestikeelse tekstiga:

1909TTKLR tekstis on 2. salmi esimese poole riim ümber tehtud nii: "Nüüd tõse patu hawwast sa, Nink elo poole tõtta. Kõik lihahimo jätä sa, Hoolt see eest kanda wõta, ..."

Selle 7. ja 9. salmis kasutatakse sõna 'ärräwäärdma'. Ilmselt on siin taust selline, et tänapäevast sõna 'väärama' ei kasutatud tookord veel negatiivses mõttes, nagu see tänapäeval on, vaid üldisemalt. Siin on mõte muidugi selles, et Jeesus on ümber muutnud selle tee, kus uskuja varem käis: teksti järgi "vääras" vana ilmaliku tee uue vaimuliku tee peale ümber. See võis siiski olla vaid lõuna-eesti keele omapära, mida põhja-eesti keeles ei tuntud ja kasutati teisiti (vähemalt hilisemal ajal).

Mõnede erinevustega on 1783TMKWL variant:

1991KLPR: nr. 111 (muudetult ja lühendatult).

Kõikide piltide allikas peale esimese ja 1899EMRLR: digitaalarhiiv DIGAR.

0204 Kristus on tõusnud

 

1899EMRLR:

1694MKLR lk. 39 on sama tõlke varasem variant:

Eelmine tõlge on 1693EMLR lk. 216:

Olemas on ka algne 1637Stahl tõlge lk. 35:

Viisiga on 1872SKK:

1864TTMKLR pakub teistsuguse viisi:

1859LWRTTMK variant on veel kolmaski:

Selle laulu kolme salmi kolme viisiga laule võib leida internetist ja need on väga ilusad, suurejoonelised.

Tartumaa-keelne 1864TMKLR:

Koos pildiga loo variant, milles tekst on peaaegu sama, 1726TMKLR:

Vaid paaris kohas erinev (samasugused kohad) on 1685WTMKLR kõige vanem variant, lk. 42:

1991KLPR: nr. 106. Siin viidatakse laulu tekstile, et on pärit 12. sajandist.

In English with melody: Christ Is Arisen.

In English: Christ is arisen.

CPDL: Christ ist erstanden, Christ ist erstanden (Sethus Calvisius).

Kõikide piltide allikas peale esimese ja 1899EMRLR: digitaalarhiiv DIGAR.

0202 Halleluuja, koorid kostke

 

Mitmete erinevustega detailides on 1894KKWL variant:

1939VLR pakub lühendatud viisiga variandi (lastele), kus 1. salm on uuendatud ja 2. salmiks on valitud 4. salm, mis jäetud muutmata võrreldes 1938ULR-ga:

Tartumaa-keelne variant 1909TTKLR-s on küll otsetõlge 1899ULR-st (nagu paljude uuemate lauludega), aga on riimide tõttu mitmes kohas kohendatud ja olgu sellepärast ära toodud:

1991KLPR: nr. 103.

Teise pildi allikas: digitaalarhiiv DIGAR.

0201 Au kõrges olgu Isale

 

1899ULR-s oli 3. salmis 'mind' asemel 'meid', mis on kahe järgmise salmiga paremini kooskõlas.

Meloodia leidus 1872SKK:

1991KLPR: nr. 101.

In Deutsch mit Melodie: Gelobt sei Gott im höchsten Thron. Selle järgi on autoriks Michael Weiße, kuigi 1872SKK järgi on laulu aastaarvuks 1538, neli aastat peale autori surma. Hymnary.org info järgi on surmaaasta hoopis kaks aastat hiljem peale 1538, laulul on seal kuus salmi.

Teise pildi allikas: digitaalarhiiv DIGAR.

0200 Sa oled, Issand Jeesus Krist

 

1899EMRLR:

Laulust on olemas ka kaugem variant, mis vahepealsetel aastatel on lauluraamatutest välja jäetud, 1667Blume3 lk. 25 (eraldi kaardile avades näeb suuremalt):

Nagu nendes raamatutes enamasti on, eelnes ka sellele õpetuslik osa lk. 17-26, kusjuures lk. 19-20 olid eesti- ja saksakeelne osa kogemata ära vahetatud:

Siin on toodud küsimused ja vastused Jeesuse kannatuse ja surma kohta. Küsimused on sellised: 1. Mida tänapäeval õpetatakse? 2. Kes on Issand Kristus? 3. Millepärast on Kristus Issand kannatanud? (Js 53:4) 4. Mis kasu tuleb meile meie Issanda Jeesuse Kristuse kannatusest ja surmast? (Js 53:5) 5. Mille kaudu me võtame sellise armu isiklikult vastu? (1Jh 5:4-5) 6. Mida peame meie Issanda Jeesuse Kristuse kannatusest ja surmast eriliselt õppima?

Viimase küsimuse vastuse 2. osas on sõna 'Selje-Piddaja', millest on raske aru saada, aga saksakeelne 'Rükken-halter' viitab 'seljapidajale' või 'seljahoidjale' ja Ef 6 järgi võiks see tollest nimekirjast tähendada soomusrüüd (mis kaitseb mh. selga). Vastuse 3. osa lõpus näikse olevat sõna 'jehnut' ('jäänud'), mitte 'jehuut'; u ja n on mujalgi vanades raamatutes läinud segamini ja raskendanud sõnadest arusaamist.

Need selgitused vastuste näol on väga selged, lihtsad ja kristlikud, lühidalt edasi antud. Oleks ka tänapäeval luterlikes kogudustes (ja mujalgi) rohkem sellist usku ja eluviisi, mis seda teksti järgib!

Tartumaa-keelne 1864TMKLR:

Mõnede erinevustega on olemas vanem 1783TMKWL variant:

1991KLPR: nr. 100.

In Deutsch: Der du, Herr Jesu.

Kõikide piltide allikas peale esimese ja 1899EMRLR: digitaalarhiiv DIGAR.

0199 Oh leinakem ja kaebagem!

 

1916ELR variandis on alles hoitud vanemad salmid 4 ja 7:

Laulu varasem tekst on mitme erinevusega nt. 1796ULR-s:

Sama tõlke vanem või lausa algne versioon on 1694MKLR-s lk. 34:

Eelmine tõlkevariant 1693EMLR lk. 213:

Viisiga tekst  1883WNL:

Erineva viisiga on 1872SKK:

1859LWRTTMK pakub veel veidi erineva viisi võrreldes 1883WNL-ga:

Tartumaa-keelne 1864TMKLR:

Laulu on ümber tehtud, siin 1726TMKLR-s on kõige vanem tekst, kuigi sama tekst oli ka juba 1690TMKLR-s (aga viletsama skänn-pildiga):

1991KLPR: nr. 95.

In English with melody: O Darkest Woe.

In Deutsch mit Melodie: O Traurigkeit, o Herzeleid.

In Deutsch, CPDL: O Traurigkeit, O Herzeleid.

Kõikide piltide allikas peale esimese: digitaalarhiiv DIGAR.