26 detsember 2021

0105 Su nimel lähen nüüd

 


1899EMRLR sisaldab lisaks tõsise vaimuliku võitluse salmi nr. 3, mis on hiljem ebavajalikuks loetud, aga on ka muid erinevusi:


Huvitaval kombel on 1694MKLR tekst peaaegu sama, on vaid tavapärased vanemad vormid ja kahes kohas teksti erinevus: 4. salmi 3. rida on seal 'Mind lasse tähhele ka sinno Englid panna' (uuem tekst on parem) ja 5. salmi 4. rida on 'Ma tean et sult jo on Hoedjad mulle antud.' Vähem erinev oli 6. salmi viimane rida: 'Ja hästi Unnes ka se Ello löppetada.' (Arvata võib, et liigne jutt kuradist takistas selle laulu 1796ULR-i sissevõtmast.)

1693EMLR lk. 511, kus raamatu viimase lauluna on ka ilus lõpuornament (ja tekst on, nagu ikka, suur samm mineviku poole):


Nootidega 1883WNL:


Hymnary.org: Mein Augen schliess ich jetzt.

Kõikide piltide allikas peale esimese ja 1899EMRLR: digitaalarhiiv DIGAR.

23 detsember 2021

0104 Päew tahab looja minna

 


1847EMRLR mõnede muudatuste ja ka täiendavate 4. ja 7. salmiga:


Taaskord on 1694MKLR lk. 183 versioon väga hea ja sisuka tekstiga, ühtlasi riimidesse pandud, mis viitab suurele tööle selle tekstiga:


1693EMLR lk. 94 on, nagu ikka, samm mineviku suunas:


Paistab, nagu poleks siin veel 5. salmi, aga ka viimased kaks salmi on 1694MKLR-s erinevad. 3. salmi 5. reas on sõna 'Höizekenne', mis oleks võro keeles 'häitsmekõnõ' ja tähendab 'õiekene'. See on huvitav sõna, kuna tekst ise ei ole tartumaa-keelne.

Algne tõlge 1637Stahl lk. 246 on samuti 6 salmiga:


Sisu poolest on see rikkalik. 3. salmis on lille/lilleõie kohta väljend 'karwast kaunis', mis on ilmselt üle võetud loomade hindamisest, aga kasutuses ka allpool toodud kahes vanemas tartumaa-keelses variandis.

Tartumaa-keelne 1864TMKLR:


Ka siin on varasem variant lisasalmiga (2.), 1766TMKLR:


Mõnes kohas olid veel erinevused kõige vanemas variandis 1685WTMKLR lk. 199:


Hymnary.org: Der tag hat sich geneiget.

Kõikide piltide allikas peale esimese: digitaalarhiiv DIGAR.

13 detsember 2021

0103 Päew lõpeb teal

 


1899ULR-s oli 11. salmis omapärane sõnavariant: 'Kussa järgest lauldakse'.

1847EMRLR sisaldab lisaks salmid nr. 4 ja 11:


1899EMRLR-s oli sellega võrreldes mõned väikesed erinevused, aga suurema erinevusena oli 7. salmi esimese poole lõpus 'mata' ehk 'magada' asemel 'seista', mis kõlab kummaliselt, teise näitena on 8. salmi teine pool selline: 'Las' mu süda sinu seest, Rahu ikka leida.'

1796ULR on 8. salmi teine pool 'Lasse mo meelt sinno sees,  Jesus! rahho leida' ja 12. salm on selline: 'Siis löpmatta Peab nähtama Se parrem taewa selgus: Sest mo Jesus löpmatta on se taewa walgus.'

Meloodiaga 1859LWRTTMK:


Tartumaa-keelne 1864TMKLR:


1909TTKLR-s on 10. salmi esimene pool selline: 'Mill' päiw ja öö Ja meie töö Saap ütskõrd ärä lõpma?' 11. salmis on seal 'Se leinamisse saisus' asemel 'Me leinamise saisus'.

1766TMKLR sisaldas mõningaid erinevusi (nt. 5., 10., 11. ja 13. salmis):


Hymnary.org: Der Tag ist hin, Mein Geist und Sinn.

Sellel laulu "öö" variant on 1938ULR laul nr. 70.

Kõikide piltide allikas peale esimese: digitaalarhiiv DIGAR.

08 detsember 2021

0102 Päew lõpeb nüüd

 


1916ELR:



1899EMRLR sisaldab mitmes kohas erineva variandi:


Siin on 5. salmis veel eelmine ja väga oluline kristlik mõte kirjas, et Jumal mitte ainult ei andesta patte, vaid ka vabastab nendest. Samas 6. salmi lõpp on uuemas variandis parem, kuna selles vanemas on ta vastuolus 4. salmiga, sest pattude mittemäletamine on hoopis midagi muud kui nende andestamine ja Piibli õpetus on ikka see teine variant. Eks kõnekeeles võib seda vääratust tulla, aga kui seda lauldakse ja inimene sellest peaks õpetust võtma, siis ta võib samuti paluda, et ärgu Jumal mäletagu, kuna andestuse palumine on palju raskem ja sügavam asi, sest sellele peab järgnema ka meeleparandus.

Seekord on üllatuseks 1796ULR sees ka kuradi mainimine alles jäetud, samas on seal muudetud midagi muud (5. salmis):


Erinevus on ka 3. salmi teise poole alguses ja ümbersõnastus 6. salmi lõpus (ehk tegelikult on ümbersõnastus muidugi hilisemas variandis, mis sellele järgnes).

1718MKL-s on see laul lk. 9 ja seal on 3. salmi lõpus paremini riimuv, kuid vanaaegne väljend 'Sa öige sundia' ning 5. salmi lõpus (võrreldes 1899EMRLR-ga) 'Ja tulleb omma sure wihhaga'. Muus osas oli tekst sisuliselt sama, sellepärast ei hakanud eraldi lisama.

1883WNL nootidega tekst:


Veidi erinev viis on 1859LWRTTMK:


Tartumaa-keelne 1864TMKLR:


1783TMKLR ja 1766TMKLR oli paar sõna erinevat, lisaks 6. salmi 2. rea asemel 'Oh awwita mo unnen hääd ka tettä'.

Hymnary.org: Der Tag ist hin; mein Jesu, bei mir bleibe!.

Kõikide piltide allikas peale esimese ja 1899EMRLR: digitaalarhiiv DIGAR.

04 detsember 2021

0101 Öö jõuab, kuhu tahad sa

 


Kuigi siin ei viidatud sulgudes vana lauluraamatu numbrile, selgus üle kontrollides, et see oli seal siiski olemas sama numbri all, kuid täiesti teise tõlkena, 1899EMRLR:


Ning vaid 5 aastat varem ilmunud 1894KKWL sisaldas veel oma täiesti erinevat tõlget:


In English with melody: Where Wilt Thou Go Since Night Draws Near.

Hymnary.org: Wo willst du hin, weil's Abend ist (viidatakse teisele autorile), Where Wilt Thou Go.

Viimase pildi allikas: digitaalarhiiv DIGAR.

0100 Oh ustaw hingekarjane

 


1894KKWL on kahes viimases salmis erinevustega:


Hymnary.org (vaid autori info, mis 1938ULR-st puudu oli): O Jesu, treuster Heiland mein.

Teise pildi allikas: digitaalarhiiv DIGAR.

13 november 2021

0099 Oh maga, armas lapsuke

 


1899EMRLR oli mõnes kohas erinev, enamuses sama:


Nootidega 1872SKK:


Hymnary.org: Nun schlaf, mein liebes Kindelein.

Viimase pildi allikas: digitaalarhiiv DIGAR.

05 november 2021

0098 Oh Kristus, walgus oled sa

 


Paljude väikeste erinevustega on 1847EMRLR:


1796ULR oli 5. salmi viimane rida selline: "Ja te meid önsaks iggawest."

1694MKLR lk. 182 on üsna sarnane:


1693EMLR lk. 90 on tüüpiliselt erinev ja eelmine variant, kuigi sisu on endiselt äratuntav:


3. salmi lõpus on 1673Luther variandis 'lihgka', millel on ka mingi sisu ('mitte liigne muretus' või 'mitte liigne mure') ehk siinne paistab olevat trükiviga või ajutine vorm eesti keele kujunemisel.

1637Stahl lk. 179 on kõige vanem tekst:


1883WNL noodid:


Täiesti erineva viisiga on 1864TTMKLR:


Kolmas viisivariant on 1859LWRTTMK:


Sellel laulul on olemas ka ilus eesti-rootsi rahvaviis 1997VL-s:


Olen mõelnud, et selle lauluviisi lähtekoht on Pakri saartel, täpsemalt siis Suur-Pakri saarel, kust rootsi kogukond põgenes Teise maailmasõja alguses. See lauluviis siin on üks ilus mälestus.

Tartumaa-keelne 1864TMKLR on ilma 3. salmita:


Selle 5. salmi 2. rida 'Mink sissen ihho wangin tääl' tähendab otse tõlgituna 'mille sees ihu vangis siin'.

Harva variandina saab sellest laulust panna 1726TMKLR väljavõtte, mis on koos pildiga ja ka selliselt, et servadest pole teksti kaotsi läinud:


See pildiga variant on nagu veel viimane ühenduslüli kaugema keskajaga, kus taolisi pilte ja kaunistusi oli igasuguse teksti sees. 3. salm on selles (ja ka 1783TMKLR-s) veel olemas.

1685WTMKLR olid mõned ebaolulised erinevused esimestes salmides, praktiliselt sama.

1997VL: nr. 604.

In English with melody: Christ, Thou Who Art Both Day and Light.

Hymnary.org: Christe, der du bist Tag und Licht, O Christ, Who Art the Light and DayChrist, everlasting Source of Light.

Lyricstranslate.com: Christe, der du bist Tag und Licht (Latin translation).

Kõikide piltide allikas peale esimese ja 1997VL: digitaalarhiiv DIGAR.

31 oktoober 2021

0097 Oh Kristus, päike oled sa

 


Ka selle laulu juures on 1916ELR variandis üks salm rohkem, nimelt 5.:



1899EMRLR on mitmes kohas erinev, laulu algusrida erinev ja 5. salm 1916ELR on ilmselt siit võetud:


Ka 1847EMRLR oli sellest veel omakorda mõnes kohas erinev, mh. uuesti erineva algusreaga:


1718MKL lk. 8:


1694MKLR lk. 180 on taas hoogne ja väga hea riimiga variant:


1693EMLR lk. 92 olev varasem variant on sarnane 1718MKL variandiga ehk ilmselt on see seal aluseks võetud:


4. salmi 3. reas on trükiviga, nagu 1673Luther variant viitas, sõna peab olema 'pühdap'.

On olemas ka kõige varasem 1637Stahl lk. 181:


Nootidega on 1883WNL:


Sarnane, kuid veidi erinev on 1859LWRTTMK:


Tartumaa-keelne 1864TMKLR:


Selle laulu eelmine variant 1690TMKLR lk. 213:


1766TMKLR-s oli ainsaks suuremaks erinevuseks 7. salmi esimesed kaks rida.

Hymnary.org: Christe, der du bist der helle Tag.

Kõikide piltide allikas peale esimese ja 1899EMRLR: digitaalarhiiv DIGAR.