0208 Nüüd Kristus surmast tõusnud on

 

1899ULR-s oli mõni väike erinevus: 11. salmis 'Kas wõite', 14. salmis 'ju seda', 15. salmis 'tema leiate'. 1938ULR on need kohad tehtud paremaks ja selgemaks.

Teemaväline kommentaar: nii, nagu selles laulus on ära eristatud see, kes on mingi tekstiosa ütleja ja isegi kellele öeldakse 18. salmis, nii on mõnes ingliskeelses piiblitõlkes ära eristatud ka Ülemlaulu sektsioonid, sest kui Ülemlaulu lugeda järjest tekstina, on sellest kohati raske aru saada. Aga tegelikult on seal samamoodi sektsioonid, kus on erinevad rääkijad, kes räägivad eri sihtgruppidele või isikutele. Küllap leiab selle jaotuse ka internetist.

1847EMRLR eelmine tõlkevariant:

Järgmine vanem variant on 1694MKLR lk. 39:

Nagu tavaliselt, on sellest täiesti erineva variandiga 1693EMLR, lk. 222, aga selles variandis on lausa viis salmi lõppu juurde lisatud (nagu ka peaaegu koopiana/varasema variandina 1673Luther variandis):

Siin on 16. salmis näha sõna 'aitüma' algne vorm: 'ait-Jummal' ehk 'aidaku Jumal'.

Olemas on ka kõige vanem variant 1637Stahl lk. 38:

Noodid on olemas 1864TTMKLR:

Selle järgi laulmine tundub esmapilgul kummaline, sest silbid ja read ei klapi. Samas tundub, et see * märk viitab sellele, et kõige lõpus olev Halleluuja osa, mis on viimase * juures, tuleb sealt võtta ja panna vahele seal, kus * on mujal märgitud. Samuti on Punscheli viisi juures kirjas "Vierzeilige. Dactylisch" ehk see viitab, et salme peab võib-olla võtma kahe kaupa järjest, nii et sama viis kordub üle ühe salmi (nelja rea). Punscheli viisi juures oli veel see erinevus, et Halleluuja osa jaoks oli kaks erinevat varianti, teine tähistatud teistsuguse sümboliga kui *.

Samas on 1864TTMKLR selle laulu puhul viidatud ka kahele muule viisile, näiteks selle puhul silbid klapivad, et otse laulda:

Sama viisi pakkus sellele laulule ka 1859LWRTTMK (teise helistikuga).

1997VL viisivariant ongi nii kirja pandud, et neli salmi on järjest, kuigi viis ei paista muutuvat ja kordub kogu aeg (võimalik, et see kirjapilt on tulnud selline hoopis laulu pikkuse tõttu):

Tartumaa-keelne 1864TMKLR:

1909TTKLR-s olid erinevusteks 9. salm: "Ta täämbä tõsnu hawwa seest, Halle, Halleluja! Nüüd oma Esä suurest wäest. Halle, Halleluja!" ja ka 13. salmi esimene pool: "Näts', rõiwas, kohe mähiti".

Omamoodi erinev ehk lühendatud (salme ära jäetud ja kokku liidetud) variant on 1816WLRTTR-s:

Vanemad variandid olid võrreldes 1864TMKLR-ga samuti olemas, aga sisuliselt olid kõik samad kuni 1685WTMKLR-ni välja. Olgu nendest ära toodud 1766TMKLR tekst, mille trükk on kõige parema säilivusega:

1991KLPR: nr. 112.

In German and English: Erstanden ist der heilge Christ.

Kõikide piltide allikas peale esimese ja 1997VL: digitaalarhiiv DIGAR.

0207 Mu süda, ole ülewal

 

1899ULR tekstis on 6. salmis 'Toond' asemel 'Toon', ilmselt valesti läinud.

1899EMRLR tekst on paljudes kohtades erinev:

Sellest on mõnedes kohtades omakorda erinev 1847EMRLR variant:

Tartumaa-keelne 1864TMKLR, kust on 5. salm ära jäetud, kui võrrelda põhja-eestikeelse tekstiga:

1909TTKLR tekstis on 2. salmi esimese poole riim ümber tehtud nii: "Nüüd tõse patu hawwast sa, Nink elo poole tõtta. Kõik lihahimo jätä sa, Hoolt see eest kanda wõta, ..."

Selle 7. ja 9. salmis kasutatakse sõna 'ärräwäärdma'. Ilmselt on siin taust selline, et tänapäevast sõna 'väärama' ei kasutatud tookord veel negatiivses mõttes, nagu see tänapäeval on, vaid üldisemalt. Siin on mõte muidugi selles, et Jeesus on ümber muutnud selle tee, kus uskuja varem käis: teksti järgi "vääras" vana ilmaliku tee uue vaimuliku tee peale ümber. See võis siiski olla vaid lõuna-eesti keele omapära, mida põhja-eesti keeles ei tuntud ja kasutati teisiti (vähemalt hilisemal ajal).

Mõnede erinevustega on 1783TMKWL variant:

1991KLPR: nr. 111 (muudetult ja lühendatult).

Kõikide piltide allikas peale esimese ja 1899EMRLR: digitaalarhiiv DIGAR.

0203 Kristus on meie patu eest

 

1847EMRLR pakub eelmise tõlkevariandi paljude erinevustega:

Sellest hilisema 1899EMRLR variandi 5. salmi algus oli sellest erinev (ja hiljem veelkord muudetud): "Siin ristitules küpsetud Sai paasatallekene".

Selle variandi algne tõlge on olemas 1694MKLR lk. 37:

Järgmine tõlge mineviku suunas on 1693EMLR lk. 219:

Võimalik, et 1. salmi 3. rea 'Pehha' tähendab 'Pea'. 3. salmi 2. rea 'totnut' on 1673Luther variandis kirjas 'tottnut' ja see tähendab 'tõtanud' (1637Stahl variandis 'tulnut'). Sama salmi eelviimasel real olev 'Oddata' tähendab 'odata' ehk surm on oma odast ilma jäänud, millega ta inimesi torkab (otsene viide Piibli salmidele 1Kr 15:54-56). Viimases salmis on huvitav väljend 'rõõsk leib', millega viidatakse leibadele, mida ei olnud aega lasta kerkida (vanemas keeles hapneda), kuna üsna kohe ja väga kiiresti pidi Iisraeli rahvas Egiptusest lahkuma peale seda, kui Jumala ingel oli egiptlaste esmasündinud hukanud -- viimase ja kõige suurema nuhtluse ja ühtlasi imena kindla valiku tõttu.

Ei ole küll ilmne, aga need nuhtlused ja eriti karm viimane nuhtlus on võrdpilt sellest, kui raske on maailmast (patud, huvid, toredused, naudingud, aga ka tühjus ja orjus nendega tihedalt seotuna) välja tulla, sest Jumala vaatest on olemas kaalukad põhjused, miks peab inimene mingitest talle kallitest ja omastest asjadest loobuma, et hakata käima kitsal teel. Maailma vaimuga küllastatud ühiskonnas, kus paljud vajadused on kaetud ja kus seesama vaim laiutab avalikult ka kogudustes ja nende seas, kes end kristlasteks peavad, ei paista kitsal teel enam erilist mõtet ja sisu olevat peale vast selle, et nähtavatest üldlevinud pattudest kõrvale (püüda) hoida või neid varjata. Küll aga mõistavad seda need, kes sellele teele mingil moel Jumala armust ikka veel kuidagi kõndima satuvad ja keda teiste koguduseliikmete poolt selle eest avalikult pilgatakse ja välja naerdakse. Alles Jumalat usaldades, ususammu tehes ja sellele teele astudes saab selgeks, et need asjad, millest tuli loobuda, olid tegelikult ebajumalad, mis olid Jumala koha märkamatult endale võtnud.

Viimases salmis on trükiveana 'sähtap', mis on 1973Luther variandis õigesti 'söhtap'.

Kõige vanem tõlge on 1637Stahl lk. 35:

Viisiga variant 1872SKK:

Sama viisiga, aga väikeste erinevustega on 1864TTMKLR:

Kah sama, kuid mõne väikese erinevusega on 1859LWRTTMK viisirida:

Tartumaa-keelne variant 1864TMKLR:

Huvitav väljend on viimase salmi 'juretus': see on juuretis ehk midagi, mis püsib ja levib, siin on tähenduseks vana ja patune elu, mis levib ja kergesti süveneb. Piiblis on toodud ka vastupidine näide Mt 13:33, et ka taevariik on samasuguse omadusega: kui see otsapidi sisse lubada, siis ta levib ja vallutab kogu inimese.

Oma variant, kuigi üsna sarnane, on olemas 1842WPWWL-s:

Omamoodi lühendatud variant leidus 1816WLRTTR-s, kus 1. salm on erinev (võetud mingist vanemast lauluraamatust) ja 2. salm tehtud pikema variandi 4. ja 3. salmi põhjal, lisaks mõned muud väikesed erinevused kattuvas osas:

Varasem variant võrreldes 1864TMKLR-ga on näiteks 1766TMKLR tekst:

Siin oli trükiveana 6. salmi asemel märgitud 9. salm, aga selle sai digitaalse töötlemisega õigeks pöörata.

Mõnede lisaerinevustega on veel 1726TMKLR variant, mis on peaaegu sama ka kõige kaugemas 1690TMKLR-s:

Nagu selle variandi pealkiri viitab, on siin tegemist lauluga, mis on tol ajal oluliselt uuendatud, aga millest on paralleelses kasutuses olemas ka vanem variant 1726TMKLR-s (ja vanemates lauluraamatutes):

In English: Christ lay in death's bonds.

CPDL tõlked: Christ lag in Todesbanden.

Kõikide piltide allikas peale esimese: digitaalarhiiv DIGAR.

0195 Kõik on nüüd hästi sündinud

 

Selle laulu 1899ULR tekst oli mitmes kohas mõne väikese tähe-erinevusega nii, et seal oli erinevuste puhul rohkem osastav variant ("mida?"), ülal 1938ULR-s aga omastav ("mille?"). See teeb sisu mõttes erinevuse: 1938ULR variant viitab reaalselt teostatavale, kohe toimuvale või juba lõpetatule, vanem variant aga millelegi, mida tehakse, mis on käimas ja mille kohta pole ka lõplikku selgust, kas see ikkagi tehtud saab. Üldiselt peaks pühitsusteel käivate usklike seas olema mõlemaid, st. mõne jaoks on see protsess pooleli, mõnel möödas. Piibli üleskutsed ja hoiatused viitavad otseselt sellele, et patu tegemisest on võimalik lahti saada juba siinses elus -- kui uskuda, Jeesusele vaadata ja tõeliselt meelt parandada. See, millele kutsutakse üles 6. salmis ja sealt edasi, on olnud "tavaline" (sisu poolest küll erakordne) kristlik õpetus läbi sajandite, aga tänapäeval on see laialdaselt hüljatud -- kui mitte sõnades ja õpetuses, siis tegudes, aga mõnel pool ka õpetuses.

Veel on üks oluline mõte 11. salmis: sõna läbi kinnitamine. Karismaatilise liikumise pettuse tõttu (ja mitte ainult) on kahjuks süvenenud uusvaimsusest (new age) pärit mõte, et sõna ehk Piibel on tegelikult iganenud, vaja on midagi enamat, nimelt otsekontakti Jumalaga läbi nägemuste, elamuste jms. ja otse Jumalalt kõik teada saada. Aga Jumal juba on andnud oma tahte teada ja see on kirjas Piiblis -- see on põhiline koht, kust saada tarkust ja kinnitust. (Loomulikult on koguduses oma koht prohvetlikul sõnal ja keelterääkimisel -- kui on olemas tõlgendaja --, et kogudus oleks ka Jumalast juhitud ka jooksvate asjadega, aga siin ma ei räägi sellest.)

Nagu varemgi öeldud, on need vanad laulud nagu teenäitajad selle kohta, kuidas minevikus neid asju on võetud ja kuidas elatud, nad toovad meelde vanad ja muutumatud Piibli põhitõed.

1899EMRLR pakub peaaegu täiesti erineva tõlke, mis vaid kohati kattub ülaltoodud hilisema variandiga:

Siin on lisaks 8. salm, mis on hiljem välja jäetud. Ilmselt mõeldakse seal mitte pattu kui põhimõtet, jõudu, vaid patu tegemist, millele peab siinses elus lõpp tulema, see peab saama maha maetud. Aga selles sõnastuses, nagu ta on, viitab see justkui patu olemusele ja selliselt on siin tõesti probleem: Piibli järgi ei kao patt inimesest selles mõttes, et tal ei ole enam kiusatust või et inimene ei saakski enam pattu langeda. Vastupidi, see võitlus, hea ja kurja vahel valimine kuni oma mõtete ja silmadeni välja, jääb kuni surmani, see on see liha, mis võitleb vaimu vastu ja ka kurat, kes tahab inimest pattu tõugata, tegutseb samuti püsivalt, sest ta saab enda juurde tõmmata need, keda ta patuse elu ahvatlustega ära suudab petta. Nii et patu tegemise kui võimaluse säilimine on see, mis on 1Jh 1:8 tegelik tähendus, mitte ei tasu sealt lugeda vastuolu paljude muude Piibli kirjakohtadega (nt. salmiga 6 ja ka 1Jh 3:4-10) ja veel vähem seda, et patu tegemine oleks kuidagi õigustatud; ning salm 10 viitab minevikus olnule, see aga ongi minevik, mitte uus elu.

Aga keeleliselt on natuke naljakaltki kõlav 4. salmi väljendus kalju lõhkemise kohta: 'paas kargab lõhki'.

1847EMRLR variandis on mitmel pool väikesed sõnaerinevused:

Siin viidatakse 7. salmis natuke ebaõnnestunult 'naeroga', pidades silmas muidugi seda, et naerjateks olid Jeesuse ristilööjad ja parastajad, mitte Jeesus ise. 9. salmis on juttu 'vanast inimesest' -- see termin on tänapäevaks juba kaduma läinud: see on vana selles mõttes, mis oli inimese käitumine enne Jumala juurde tulemist ja mis patuste himudega tahab inimest endise elu juurde tõmmata ka veel peale tema pöördumist (tegelikult eriti just siis).

Jeesuse siia maailma tulemisel, mida jõulude ajal tähistatakse, on paljud tagajärjed, ka tõsised, muu hulgas meeleparandus ja pattudest loobumine. See laul on ajakohane igal ajal.

Mõne väiksema erisusega on 1721EMKLR lisas ehk hiljuti tõlgituna selline variant:

Tartumaa-keelne 1864TMKLR:

1909TTKLR variandis on 8. salmi lõpusõnaks 'elada'.

Mõnede väikeste erinevustega laulu esimeses pooles, mh. laulu algusega, on 1783TMKWL:

Kahju, et 1991KLPR-st on sedasorti laulud välja jäetud. Küllap aga peegeldab see lihtsalt vastava ajastu "vajadusi", sest laule, mida ei taheta (enam) laulda, mis iganes on põhjus, ei ole mõtet lauluraamatusse panna ruumi võtma ja tolmu koguma.

Kõikide piltide allikas peale esimese ja 1899EMRLR: digitaalarhiiv DIGAR.

0191 Üks tallekene lepitas

 

1916ELR tekstis on lisaks 6. salm, aga see on võetud vanematest variantidest:

Et see 6. salm 1899ULR-st välja jäeti, on kummaline.

1899EMRLR variant oli paljude erinevustega ja 1847EMRLR oli veel omakorda vähemalt ühes kohas erinevusega, seega olgu see tekstivariant just sealt, kuigi keele detailid on arhailisemad:

Siin on mõningaid kummalisi sõnastusi, mis on 1899ULR-s (ja sealt edasi sama versioonina ka ülal toodud 1938ULR-s) kindlasti tehtud paremaks.

Meloodia ning veidi muudetud 1. ja 5. salmiga variant on 1939VLR:

Tartumaa-keelne 1864TMKLR:

Võrreldes 1909TTKLR-ga on seal 8. salmis 'waiwa-merre' asemel 'elo-mere'. Lõpus oleva 'saja tulla' (1909 variandis 'saaja tulla') viitab Piiblis kirjeldatud võrdpildile Talle pulmadele oma kogudusega taevas, kus 'saajad' tähendabki pulmi ja sellest kosimisest on samas salmis samuti juttu; võrdluseks võro keelega vt. synaq.org.

Ka tartumaa-keelsetes variantides on vanemates tekstides üks salm välja jäetud, aga 8. salm, mitte 6. Näiteks 1766TMKLR, kus on ka mõned muud väikesed erinevused:

In English with melody: A Lamb Goes Uncomplaining Forth.

English, Deutsch 1: Ein Lämmlein geht und trägt die Schuld.

English, Deutsch 2: Ein Lämmlein geht und trägt die Schuld.

Kõikide piltide allikas peale esimese ja 1939VLR: digitaalarhiiv DIGAR.

0186 Su hing, oh Jeesus

 

1899ULR-s oli 1. salmi 3. rea lõpus suure algustähega 'Waimuga', mis viitab Pühale Vaimule.

1899EMRLR:

Siin on 1. salmi mõte palju sügavam: uuemas tekstis palutakse puhastust, vanemas tekstis aga pühadust, mis on laiem mõiste ja mille üks osa on ka puhas elu. Mõlemas variandis on aga teoloogiliselt viltu see, et räägitakse Jeesuse hingest, millest Piiblis juttu ei ole, küll aga on Jeesus kolmainsuse mõttes üks Püha Vaimuga (ehk ta on vaim, mitte hing). Samas, vaadates kolmanda salmi algust, on selge, et siin ei hoitagi kinni õpetuslikust poolest, vaid on poeetiliselt antud edasi mõte, et kõik, mis Jeesusel on ja mis ta endast kujutab, seda palub paluja endale abiks, kaitseks, päästeks, lunastuseks jne.

1847EMRLR on sellest veel erinev kahes esimeses salmis:

Viisirida 1859LWRTTMK-s, kuigi ka 1864TTMKLR sisaldas vastavat viidet viisile nr. 20 erineva laulu algusega, nagu on ka varem olnud ja mida ma siia ei ole sellepärast pannud; aga see on niigi teada, et laule on rohkem kui viise ja enamasti neid ristkasutatakse, vähemalt luterlikus lauluraamatus:

Tartumaa-keelne 1864TMKLR:

1842WPWWL variant, mis on üsna samasugune võrreldes muu TMKLR-liiniga:

1864TMKLR tekst oli olemas juba ka 1726TMKLR lisas (mida 1743TMKLR trükis ei ole) ehk värskelt tõlgituna, aga peaaegu sama, vaid kahes kohas veidi erineva väljendusega.

In English with melody: Thy Soul, O Jesus, Hallow Me.

Kõikide piltide allikas peale esimese ja 1899EMRLR: digitaalarhiiv DIGAR.

0179 Oh Jumal, tule sina

 

1899ULR-s oli harv trükiviga: 10. salmis 'wastu wõtwast'.

5. salmi õpetusele, et leivast ja veinist jooja ei näe surma, ei leia Piiblist kirjakohta toeks, küll aga on 1Kr 11:17-34 palju hoiatusi vastupidise suhtes, et seda ei tehtaks valesti. Asi oli seal koguduses millegipärast viltu läinud, sellepärast kõik need hoiatused. Küll viidatakse sellele, et leivast ja veinist osavõtt on Jeesuse mälestuseks.

Paljude erinevustega on 1899EMRLR:

'Sigidus' 1. salmi lõpus tähendab ilmselt edukust soovitud töös (lauldes kuulutada), hiljem ongi selle asemel kirjas 'õnnistust'.

Ka 1847EMRLR on omakorda mingite erinevustega mitmetes salmides (isegi 1868EMRLR nende vahel oli omakorda väikeste erinevustega, seega seda laulu on korduvalt kohendatud):

Sama tõlke veel konarlikum variant on 1694MKLR lk. 30:

Täiesti erinev tõlge on 1693EMLR lk. 198:

1673Luther variandis on 9. salmis 'öppetas' asemel 'ütlep kaas', st. 'ütleb ka'.

Järgnes veel üks variant laulust lk. 202 (teise viisiga):

Sama variant oli ka 1673Luther lk. 185, aga mõnedes kohtades on seal erinev ja võib-olla on see tekst ka paremini loetav:

Initsiaalide mõttes oli laulu esimese variandi lõpus G. S. Küllap on need nimed asjatundjatel teada, kes neid tõlkeid tookord tegid.

Olemas on isegi 1637Stahl tekst, lk. 26:

Sellest tekstist tuleb välja, et algne laul oli mõeldud paljude viidetega Piiblile: nimetatud isikud on järjekorras Jumal, Jesaja, Jeesus, Juudas, Paulus, Johannes, Luukas, Püha Vaim. Viited Jesajale, Paulusele ja Johannesele on kadunud juba 1694MKLR tekstis. Vahepeal on korraks tekkinud ka viited Maarjale ja Arimaatia Joosepile.

Viisiga tekst 1883WNL:

1899EMRLR tekstiga võrreldes on siin 4. salmi erinevus 'tänas, murdis' ja 12. salmi 'teedele' ja 'hoidku'.

1859LWRTTMK viisirida on erinev:

Tartumaa-keelne 1864TMKLR:

1909TTKLR-s oli mõni parandus: 6. salmi alguses 'jüngril mõsknu Ka jalgu tõteste' ja 9. salmi 4. rida on selgemalt 'Kuis tema koolnu löüt''. Aga lisaks Luukale oli säilitatud ka viide Johannesele, tõsi küll -- Jaani kujul.

See tekst on sisuliselt muutmata kuni 1690TMKLR-ni välja. Aga ka tartumaa-keelsetes variantides on varasem variant laulust, mis oli olemas veel 1743TMKLR-s. Nendest omakorda olgu siin kõige vanem 1685WTMKLR lk. 31, sest seal on mõningad erinevused võrreldes hilisematega, samuti on selge, et see on paralleelvariant 1693EMLR teisele tekstile (sama algusega):

Kõikide piltide allikas peale esimese ja 1899EMRLR: digitaalarhiiv DIGAR.