0208 Nüüd Kristus surmast tõusnud on

 

1899ULR-s oli mõni väike erinevus: 11. salmis 'Kas wõite', 14. salmis 'ju seda', 15. salmis 'tema leiate'. 1938ULR on need kohad tehtud paremaks ja selgemaks.

Teemaväline kommentaar: nii, nagu selles laulus on ära eristatud see, kes on mingi tekstiosa ütleja ja isegi kellele öeldakse 18. salmis, nii on mõnes ingliskeelses piiblitõlkes ära eristatud ka Ülemlaulu sektsioonid, sest kui Ülemlaulu lugeda järjest tekstina, on sellest kohati raske aru saada. Aga tegelikult on seal samamoodi sektsioonid, kus on erinevad rääkijad, kes räägivad eri sihtgruppidele või isikutele. Küllap leiab selle jaotuse ka internetist.

1847EMRLR eelmine tõlkevariant:

Järgmine vanem variant on 1694MKLR lk. 39:

Nagu tavaliselt, on sellest täiesti erineva variandiga 1693EMLR, lk. 222, aga selles variandis on lausa viis salmi lõppu juurde lisatud (nagu ka peaaegu koopiana/varasema variandina 1673Luther variandis):

Siin on 16. salmis näha sõna 'aitüma' algne vorm: 'ait-Jummal' ehk 'aidaku Jumal'.

Olemas on ka kõige vanem variant 1637Stahl lk. 38:

Noodid on olemas 1864TTMKLR:

Selle järgi laulmine tundub esmapilgul kummaline, sest silbid ja read ei klapi. Samas tundub, et see * märk viitab sellele, et kõige lõpus olev Halleluuja osa, mis on viimase * juures, tuleb sealt võtta ja panna vahele seal, kus * on mujal märgitud. Samuti on Punscheli viisi juures kirjas "Vierzeilige. Dactylisch" ehk see viitab, et salme peab võib-olla võtma kahe kaupa järjest, nii et sama viis kordub üle ühe salmi (nelja rea). Punscheli viisi juures oli veel see erinevus, et Halleluuja osa jaoks oli kaks erinevat varianti, teine tähistatud teistsuguse sümboliga kui *.

Samas on 1864TTMKLR selle laulu puhul viidatud ka kahele muule viisile, näiteks selle puhul silbid klapivad, et otse laulda:

Sama viisi pakkus sellele laulule ka 1859LWRTTMK (teise helistikuga).

1997VL viisivariant ongi nii kirja pandud, et neli salmi on järjest, kuigi viis ei paista muutuvat ja kordub kogu aeg (võimalik, et see kirjapilt on tulnud selline hoopis laulu pikkuse tõttu):

Tartumaa-keelne 1864TMKLR:

1909TTKLR-s olid erinevusteks 9. salm: "Ta täämbä tõsnu hawwa seest, Halle, Halleluja! Nüüd oma Esä suurest wäest. Halle, Halleluja!" ja ka 13. salmi esimene pool: "Näts', rõiwas, kohe mähiti".

Omamoodi erinev ehk lühendatud (salme ära jäetud ja kokku liidetud) variant on 1816WLRTTR-s:

Vanemad variandid olid võrreldes 1864TMKLR-ga samuti olemas, aga sisuliselt olid kõik samad kuni 1685WTMKLR-ni välja. Olgu nendest ära toodud 1766TMKLR tekst, mille trükk on kõige parema säilivusega:

1991KLPR: nr. 112.

In German and English: Erstanden ist der heilge Christ.

Kõikide piltide allikas peale esimese ja 1997VL: digitaalarhiiv DIGAR.

0196 Oh Jeesus, sinu walu

 

1899ULR-s oli 3. salmi alguses omapärane variant, millest osa võetud 1899EMRLR variandist: 'Suarmsad silmikesed'. Aga 7. salmi lõpp oli seal parem: 'Kui õnnis oleksin!'. 1945VKL sisaldas samuti lühendatud varianti sellest laulust (nr. 61) -- erinevatest salmidest kokku panduna neli salmi --, aga kolmandas salmis oli ilmne viga, kus üks rida oli võetud 2. salmist ja sellega tekst rikutud, sellepärast ei hakka seda siia panema.

2. salmi viide 'Sa kõigeilusam!' (ka teistes vaimulikes lauludes) ei ole kooskõlas ettekuulutusega Jeesuse kohta Js 53:2-3, kus mainitakse välimuse osas hoopis vastupidist. Samuti ei räägita Jeesuse välisest ilust evangeeliumites, kui Jeesus juba maa peal oli ja tegutses, kuigi Piiblis üldiselt on mitmete inimeste puhul nende väline ilu esile toodud. (Julgen ka arvata, et Jeesus ei näinud välja üldse selline, nagu enamusel maalidest ja piltidest on viimastel sajanditel harjumuspäraseks saanud.)

1916ELR variandis on 3. salm ära jäetud:

1899EMRLR on paljude erinevustega:

1898ML variant on nagu 1899ULR, kus veidi sees 1899EMRLR, samas on ära jäetud 3. ja 6. salm, on mitmed väikesed erinevused ja on lisatud ka midagi uut, nt. 7. salmis:

Martin Lipu variant 1894KKWL-s on täiesti erinev tõlge:

1847EMRLR tekst on peaaegu sama, mis 1796ULR, samas aga mitmes kohas erinev võrreldes 1899EMRLR-ga. Kuna 1796ULR-s on mõni väike erinevus lisaks (ehk 1847EMRLR-s on need muudetud), olgu toodud just see vanem variant:

Oma varajane tõlge on sellest laulust olemas 1667Blume3 raamatus lk. 85 (pildil klikkides ja siis eraldi kaardile avades näeb suuremalt):

See on kahjuks selline tekst, et vaid lünklikult võib aru saada, mida tahetakse öelda, vähemalt tõlke puhul.

Viisiga 1939VLR tekst on muidugi lühem, aga 2. salmi puudulik koht on seal parandatud, samas on salmi teine pool ümber tehtud:

Viisiga 1883WNL tekst oli praktiliselt sama, mis 1899EMRLR-s, ja viis ise sama ülaloleva 1939VLR-ga (väga tuntud viis), kuigi teises helistikus, aga seal oli trükiviga 4. salmis, kus 2. rida oli viidud 6. reaks.

Veidi erineva viisiga on 1872SKK, kuigi päris erinev on vaid üks koht:

Selle tuntud viisi annab ka 1864TTMKLR, isegi kahes erinevas helistikus. Kuigi see on juba üleval olemas, olgu need siia siiski ära toodud:

1859LWRTTMK pakub variandi sellest viisist, kus esimene pool on veidi erinev:

Tartumaa-keelne 1864TMKLR:

Oma tekstivariant on 1842WPWWL-s:

1997VL: nr. 113.

1991KLPR: nr. 94.

In English with melody: O Sacred Head, Now Wounded.

In Deutsch mit Melodie: O Haupt, voll Blut und Wunden.

Lyricstranslate.com: O sacred Head, now wounded.

CPDL.org: O Haupt voll Blut und Wunden.

Kõikide piltide allikas peale esimese, 1899EMRLR ja 1939VLR: digitaalarhiiv DIGAR.

0174 Mis oled sina, armas Jeesus, teinud

 

1899ULR oli 2. salmi esimene sõna 'Üks'.

1899EMRLR on paljudes kohtades erinev, eelviimane salm on lisaks:

3. salm on ekslikult märgitud numbriga 8. 10. salmi järeldus on siin tõsisem kui 1938ULR-s.

Ka 1847EMRLR variant oli ülal olevaga võrreldes mitmes kohas erinev, aga need on väikesed erinevused:

1718MKL oli sisuliselt sama sõnadega, pisierinevused olid vaid sõnade kujudes, aga paar erinevust võib välja tuua: 6. salmis on seal 'Ei woind ma ende wääst' ('ende' on huvitav vorm) ja 14. salmis on viimane rida 'Ei te mul häbbi.'

1694MKLR lk. 26 on sama tõlge, mõnes kohas väikeste erinevustega, aga nt. 6. salmis on kaks esimest rida ära vahetatud, kusjuures mõte patust mittehoidmise kohta on palju tugevam kui 1847EMRLR variant, 8. salmi lõpupoole on erinevus ja 14. salm on veel rohkem erinev:

1693EMLR lk. 189 on täiesti erinev tõlge, kus 7. salm on vahele jäänud (või on uuemates variantides see lisatud) ja 10. salm (hilisema numeratsiooni järgi) on samuti omamoodi sügavusega:

1673Luther variandis on 2. salmi ebaselge sõna kirjutatud 'waiwasit'. Siin on ka tundmatuid sõnu, mille sisu võib aimata ('süstama', 'tüdda').

Laste jaoks lühendatud, tunduvalt muudetud tekstiga ja lisaks viisiga 1939VLR:

1859LWRTTMK viisirida on veidi erinev:

Tartumaa-keelne 1864TMKLR:

1909TTKLR variandis oli 5. salmis 'teed om käünü' ja 8. salmis 'kittust laotada lajal'?'

1842WPWWL üsnagi sarnane variant, ilma 7. salmita:

1864TMKLR-st eelmine variant (sama tõlke algsem variant) on olemas näiteks 1766TMKLR:

See variant oli peaaegu sama kuni 1685WTMKLR-ni välja, aga mingid erinevused on varasemates variantides siiski, näiteks 1726TMKLR:

11. salmi lõpp on mõnevõrra ebaõnnestunud ja hiljem ongi seda parandatud.

1685WTMKLR-s oli erinevuseks nt. 7. salmi 'o Arm ülle Möhdu' ja 10. salmi 'Kui Leha Himmu kisto erra minna'.

1997VL: nr. 111.

1991KLPR: nr. 92.

In English with melody: O Dearest Jesus, What Law Hast Thou Broken.

In English: Ah, holy Jesus, how hast thou offended.

In Deutsch: Herzliebster Jesu, was hast Du verbrochen.

Kõikide piltide allikas peale esimese, 1899EMRLR ja 1939VLR: digitaalarhiiv DIGAR.

0167 Armas Jeesus, armastaja

 

Siin on viidatud Jumala vihale, mis on oluline õpetuslik osa nii Vanas kui Uues Testamendis, aga mida tänapäeval järjest vähem osatakse kogu muu kristliku sõnumiga seostada. Arvan, et põhjus on selles, et "sotsiaalevangeelium" on saanud Piibli õpetusega võrreldes nii suure ja ebaproportsionaalse osakaalu, et inimest, kes on sageli tõstetud Jumala kohale Jumala asemel (kui isegi mitte veel õpetuslikult, siis muude tegude ja sõnadega siiski), tahetakse "mitte hirmutada", mitte rääkida talle ebamugavatest patu, süü, vere jt. taolistest teemadest. Jumala viha ei pea ka üle tähtsustama: sellele tuleb anda oma õige koht kogu kristlikus õpetuses nagu kõigi muude asjadega, mis Piiblis kirjas. Kõik, kes selliselt on õpetust muutnud ja õpetavad, vaadaku esmalt ikkagi Piiblisse.

1916ELR:

Millegipärast näidatakse siin laulu autoriks olevat keegi teine. Võrreldes 1938ULR ja 1899ULR-ga on siin 2. salmi lõpus 'wõtsid', mitte 'wõitsid', mis paistab pigem trükiveana, sest sellele järgneb viimasel real 'wõitnud' kõigis kolmes raamatus.

1899EMRLR on paljude erinevustega:

Viisiga 1939VLR on sõnalise osa teinud ladusamaks:

1872SKK viis on mõnede väikeste erinevustega:

Siin paistab järgmine laulu autori variant: J. Scheffler.

1859LWRTTMK viisirida on natuke erinev (lisaks helistikule):

Tartumaa-keelne 1864TMKLR:

1909TTKLR teksti lõpus on ära toodud veel üks erinev (juba neljas) teksti autor: Johann Angelus (1624-1677). Peale 17. sajandi ei paista neil erinevatel autoritel midagi ühist olevat.

Oma tekstivariant on sellest laulust 1842WPWWL:

1997VL: nr. 105. Siin on autoriks kirjas vabahärra von Rosenroth (juba 5. variant!) ja vaid muusika autoriks Adam Drese. 1939VLR-s oli Chr. K. Rosenroth märgitud viisi autoriks.

1991KLPR: nr. 68. Siin viidatakse samuti sõnade autoriks Christian Knorr, vabahärra von Rosenroth.

Ka hymnary.org mainib erinevaid nimesid, keda on peetud (ekslikult) autoriteks.

Kõikide piltide allikas peale esimese, 1899EMRLR ja 1939VLR: digitaalarhiiv DIGAR.

0156 Saatjaks olgu Jeesuke

 

1899ULR-s oli 1. salmis 'endile' asemel 'omale'.

On kerge lugeda 2. salmi sõnu "süda templiks temale" ja 4. salmist "Waew ja ristki õnneks saab" ilma, et nende tegelikku tähendust enda jaoks läbi mõtleks. Eriti see 4. salmi tekstiosa: kas tõesti ka tänapäeval vaadatakse näiteks uuesti abiellumise küsimusele sellise pilguga? Pigem on suund sinnapoole, et eeskuju võetakse maailmast, kuidas seal käitutakse, mitte Jumala sõnast. Siinse laulu näol on õnneks veel üks hüüdja hääl minevikust, kes seda meenutab, küll laiemas mõttes. Sellest riim eespool on ka öeldud, et "Saadab kõiges hädas abi", mille kaudu "Waew ja ristki õnneks saab". Nii tõeline, kui on Jumal, on tõeline ka see, mis on siin kirjeldatud. Jeesuse nime läbi võivad toimuda imed kõige raskemates olukordades. See pole mitte abstraktne teooria, mida ristiinimesel on kästud uskuda, vaid elus läbi kogetud olukord, mida sellistes lauludes on rõõmuga esile toodud.

1899EMRLR on taas erinev:

Oma väikeste erinevustega on 1898ML:

Viisiga ning erineva 1. ja 2. salmiga 1939VLR:

Tartumaa-keelne 1864TMKLR:

1997VL: nr. 595.

1991KLPR: nr. 45.

Hymnary.org: Jesus soll die Losung sein, Jesus shall our watchword be.

Liederindex: Jesus soll die Losung sein.

Kõikide piltide allikas peale esimese, 1899EMRLR ja 1939VLR: digitaalarhiiv DIGAR.