27 august 2021

0079 Oh Issand Jeesus, tule

 


Vanale lauluraamatule ei viidata, ometi oli see seal olemas, 1899EMRLR:


1894KKWL variant oli isegi pikem:


Tartumaa-keelne 1909TTKLR tekst annab ilusti tolleaegse sõna 'wõõras' tähenduse ehk see on tegelikult 'külaline'. See on üks neid sõnu, mille tähendus on eesti keeles oluliselt muutunud.

1991KLPR: nr. 423. Selle järgi on autoriks hoopis Johann Crüger. Mujal viidatakse ka Londoni Vennaskonnale 18. saj. lõpul.

Evangeliums.net / muusikaga/music: Komm, Herr Jesu, sei du unser Gast (Kanon).

Sermon-online.com / noodid/notes (jpeg): Komm, Herr Jesu, sei du unser Gast.

Viimase pildi allikas: digitaalarhiiv DIGAR.

0078 Oh Isa taewa riigi sees

 


Seekord oli Martin Lipu tekst 1894KKWL-s täpselt sama.

Üllatusena oli see laul olemas ka 1693EMLR lk. 108, samas kui mujal vahepealsetes ei leidnud:


Mõne väikese erinevusega oli see samuti 1673Luther raamatus, aga samuti on olemas kõige vanem 1637Stahl lk. 248, raamatu viimane laul (lehe pealkiri tõlgitud: Laualaulud):


Siit saab lugeda välja algse lauluteksti kogu rikkuse. Näiteks 2. salmi 2. reas on juttu hoopis sellest, Jumal hoiaks patu ja ka kahju eest, mis on hiljem toodud välja nii, et Jumal hoiaks kurja eest ja veel hiljem, et häbi eest. Ka 3. rea palve üksmeele eest on 1938ULR-st välja jäänud, aga 1693EMLR-s oli see veel olemas.

Peale ümberkirjutatud tartumaa-keelse 1909TTKLR variandi seda laulu rohkem ei leidnud. Hymnary.org andis laulu autoriks: Caspar Huberinus.

Hymnary.org: Herr Gott, Vater im Himmelreich!

Kõikide piltide allikas peale esimese: digitaalarhiiv DIGAR.

0077 Meil' igapäewast leiba sa

 


Martin Lipu originaal on osaliselt erinev, 1894KKWL:


Siin on näha ka see, et originaalis on 4. salmi esimene pool teoloogiliselt õige, kuna Jumal annab patte andestamise ja armu läbi, mitte ei kaota neid ära unustamise kaudu, nagu 1938ULR muudetud tekstis kirjas on. Kuna see on suur erinevus, siis viide, et selle 1938ULR ja hiljem 1991KLPR teksti autor on Martin Lipp, võib olla ekslik. Kindla peale seda ei tea, sest ka muudatuse autor võib olla M. Lipp (1899ULR trüki jaoks) ja autori viide seega täielik.

Tartumaa-keelne 1909TTKLR variant nr. 547 oli vaid 1938ULR teksti ümberkirjutus.

1991KLPR: nr. 422.

Hymnary.org: Bescher uns, Herr, das täglich Brot.

Teise pildi allikas: digitaalarhiiv DIGAR.

20 august 2021

0076 Laulgem suust ja südamest

 


Nagu näha, ei viidata siin vanemale lauluraamatule, ometi leidus sealgi see laul -- leida õnnestus just saksakeelse registri kaudu, 1899EMRLR:

Eks siit ole selge, miks ei viidatud: laul on 1938ULR-s vaid lühendatud kujul, alles paistab olevat seal vaid 1. ja 6. salm. Sisu poolest on siin lihtne ja siiras Jumala kätetöö imetlus, mis inimesele igapäevases elus silma on jäänud -- minu arvates on oluline seda mõista ja näha; ja kui nii on, siis ei ole mingit sundust, et peaks Jumalat tänama, tänu Jumalale tuleb iseenesest ja iga päev. Seega neid vahepealseid salme ei oleks pidanud küll välja jätma.

1847EMRLR oli küll üldiselt sama tekst, aga mingite väikeste erinevustega 2. ja 4.-6. salmis, mis muutsid veidi rõhuasetust:


Üsna sarnane, kuid lõpu poole rohkem erinev on 1694MKLR lk. 194:


Taas on ka 1693EMLR erineva sõnastusega, lk. 119:


Muidugi tähendab siin 1. salmi 'Mezaline' metslooma.

Kõige vanem on 1637Stahl lk. 188:


Selle teksti kaudu saab selgemaks 3. salmi algus: räägitakse inimese elu algusest ja sellest, et tal on toit olemas. 5. salmi loomade nimekiri on siin palju rikkalikum kui hilisemates tekstides.

Viisiga variant 1883WNL:


Teine viis jällegi 1859LWRTTMK-st:


Tartumaa-keelne variant on jälle üllatus, nimelt on seal 4 salmi ehk 3. ja 5. on originaaliga võrreldes samuti ära jäetud, 1864TMKLR:


3. salmis (originaali 4.) on viide 'tõprile', mis tähendab karjas peetavaid suuri loomi, põhjaeestikeelses variandis viidatakse veistele.

1909TTKLR tekst oli sisuliselt sama, aga seal oli üllatuseks toodud laulu autor: Bartholomäus Ringwald. Paraku ei klapi see hymnary.org infoga, mis pakub autoriks Nicolaus Selneckeri.

Edasi on varasem ja mitmete erinevustega variant 1766TMKLR, mh. täies pikkuses:


5. salmi 'Zikkuge' ei viita sikkudele, vaid sigadele.

Väiksema arvu lisaerinevustega (eriti 2., 3. ja 5. salm) kõige varasem on 1685WTMKLR lk. 209:


Hymnary.org: Singen wir aus Herzensgrund, Now give thanks, ye old and young.

Kõikide piltide allikas peale esimese ja 1899EMRLR: digitaalarhiiv DIGAR.

17 august 2021

0075 Issandat kiitke!

 


Täiesti teine tõlge on 1847EMRLR:


5. salmi juures oli 1899EMRLR-s 'Ta põlgab luid' asemel 'Ta põlgab neid'. Ka 2. salmi algus oli seal veidi erinev, aga mitte sisu poolest erinev.

Veel varasem variant on 1693EMLR lk. 425:


See variant annab mingi selguse kummalise mõtte kohta 1847EMRLR-s seoses luudega 5. salmis. Nimelt on vanema teksti mõte see, et Jumala pole hea meel kellegi luudest. 2. salmi juures on kandlemängule viidatud lausa kui 'kandle peksmisele'.

Lõpuks ka kõige vanem proosatõlge, 1637Stahl lk. 184:


Viisi annab 1864TTMKLR:


1859LWRTTMK pakub jällegi teise variandi:


Tartumaa-keelset varianti ei leidnud kusagilt. Hymnary.org viitab laulu autoriks Nicolaus Selnecker'i.

In Deutsch mit Melodie: Lobet den Herren, denn er ist sehr freundlich.

In English with melody: Praise Ye the Lord God.

Hymnary.org: Lobet den Herren.

Kõikide piltide allikas peale esimese: digitaalarhiiv DIGAR.

14 august 2021

0074 Et kiitke Jumalat

 


1899ULR-s oli 4. salmi 'nagu' asemel 'kui üks'.

Järgmine variant laulust on 1694MKLR lk. 189:


1693EMLR lk. 113:


Selle laulu alguses pole saksakeelset teksti, kuna sellele eelnev laul oli sama algusega (nähtav 1694MKLR juures), sellepärast vaid viide 'Üks teine'.

1637Stahl, lk. 182:


Ühe viisi annab 1864TTMKLR:


Teine viis 1859LWRTTMK:


Laulu algused siin ei klapi, aga registri järgi käib see viis ikkagi sama laulu kohta.

Tartumaa-keelne variant 1864TMKLR:


Sellestki on olemas varasem variant, 1743TMKLR:


In English with melody: Thank the Lord, For He Is So Rich in Favor.

Kõikide piltide allikas peale esimese: digitaalarhiiv DIGAR.

06 august 2021

0073 Sind, Issand, tänan mina

 


1899EMRLR:


Erinevusi pole palju, aga mõnede salmide juures neid on. Tundub, et kõikide salmide viimased read on natuke pikemad kui 1938ULR variandis, mis võib viidata ka väikesele viisi erinevusele.

Selle laulu puhul oli näha, et 1847EMRLR variandis olid omakorda mõned muudatused, aga kuna sealsed lehed olid kohati väga määrdunud, siis üsna lähedase tekstiga lisan variandi 1868EMRLR-st:


1796ULR oli muidugi eemaldanud viite kuradile 3. salmist, aga ka 9. salmi lõpust. Seal olid vastavad read sellised: 'Ning himmud mulle kärra' ja 'Se kurja kiusatusse käest'. Kuna muu tekst on sama, siis seda siia eraldi ei hakanud seekord lisama. Ühtlasi aga ei tahtnud nende muudatuste tõttu jätta lisamata moonutamata ülaltoodud varianti.

1694MKLR lk. 178 on juba palju erinevam ja sisu poolest tihedam variant:


Selle laulu teksti lugedes loeks juba nagu teist laulu, kus on omad uued rikkused.

1693EMLR lk. 71:


Siin on näha üks sage viga vanemates lauluraamatutes: u-tähe asemel on n või vastupidi, nagu oleks täht üles-alla poole ära vahetanud. See on näha 1. salmis sõnas, mis peaks olema 'Truwist', mis tähendab 'Truult' ja ka 6. salmis sõnas, mis peaks olema 'tunnista'.

Suurem erinevus on see, et varem räägiti vaenlasele hea tegemisest, nüüd vennale, st. usuvennale, -kaaslasele. Aga omamoodi on ka siinsed mõtted erinevad.

1673Luther variandis oli 1. salmi teine pool erineva sõnastusega, aga muu oli sisuliselt sama.

1637Stahl lk. 173:

Siin on näha originaalne mõte, et heategemine käis ikkagi vaenlase kohta, nagu see ka Piiblis on esile toodud. Nagu on olnud varemgi, on sellise väga vana originaali juures mõttes üsna erinevad kui need, mis on mitmete muutmiste kaudu kirjas tänapäevases variandis. Vaid mõned olulisemad või omamoodi kohad on äratuntavad.

Laulu viis 1864TTMKLR-st:


Vaadates viimase salmi viisi, paistab, nagu sobiks see pigem 1938ULR lühema lõpuga kui varasemate variantidega.

Pikemale lõpuosale sobivam ja veidi erineva viisiga on 1859LWRTTMK:


Tartumaa-keelsetest esimene on 1864TMKLR:


Siin on taas näide, kus tegelikult on kahe erineva keele kasutus ja sellest lähtuvalt ka erinev tõlkija ja tõlge kasuks: 2. salmi lõpus on toodud mõte 'Mo tahtmist murra tääl' ehk 'Mu tahtmist murra siin', mis on nähtav 1637Stahl originaalis, aga põhjaeestikeelsetes variantides on see juba kadunud alates 1673Luther-ist. Asemel on küll teine ja kah hea mõte 'Et ellan pattuta', aga mina isiklikult eelistan, et kui ei ole teoloogilist probleemi, säiliks algne variant, sest nii tuleb paremini esile laulu looja mõte. Ja tartumaa-keelsete laulude seast püsis see lõpuni välja kuni 1909TTKLR-ni. Sisu poolest on see algne variant palju üldisem: viitab inimese alistumisele Jumalale ja oma tahtest loobumisele, et täita Jumala tahet. Ilma patuta elamine on üks oluline osa sellest, aga juba kitsam osa.

1766TMKLR on mitmete erinevustega:

Peale seda oli veel ka 1783TMKLR variant sama tekstiga, aga seal oli 5. salm osaliselt erinev: "Sesugust lotust anna, Kumb ligumata jääp. Sel anna armo näüta, Ke mulle kurja teep, Et hääd woi tälle tettä, Ei otsi kaswu tääl, Ent armasta nii teddä, Kui tahhap sinno meel."

Laulu algusosas ja mujalgi on erinevusi veel 1685WTMKLR-s lk. 190:



Kõikide piltide allikas peale esimese, teise ja kolmanda: digitaalarhiiv DIGAR.

01 august 2021

0072 Päew käes, oh wennad, ärgakem

 


Harv trükiviga: 5. salmi 'Meie' peab olema 'Meid', nagu see on ka 1899ULR-s.

1894KKWL on alternatiivne tõlge Martin Lipu poolt:

Seda laulu ei leidnud rohkematest lauluraamatutest.

Hymnary.org järgi on laulu algus mitte "Es kommt daher", nagu on märgitud 1899ULR-s, vaid "Es geht daher" ja selle autoriks on seal samuti märgitud Michael Weiß, nagu ka eelmise laulu puhul.

1991KLPR: nr. 59.

Hymnary.org: Es geht daher des Tages Schein, o Brueder.

Teise pildi allikas: digitaalarhiiv DIGAR.