0181 Oh süüta Tall, oh Jeesus

 

1916ELR variant on selline, et lisatud on teine salm koopiana esimesest ja kolmandas on vaid erinevuseks "rahu" variant viimasel real.

Selle variandi põhjuseks võib lugeda 1899EMRLR teksti, kus on lõpus just kolmekordselt kokku needsamad variandid (ning 'Ja' asemel on 'Sind'):

Ka 1847EMRLR on sisuliselt sama lõpuga, 1898ML lõpus on "Meil' anna armu, oh Jeesus, oh Jeesus!" ja 1796ULR variandis on olemas nendest kolmest reast kaks viimast ehk ainult erinevad variandid.

1694MKLR lk. 33 pakub eelmise tõlke laulust:

1693EMLR lk. 216 on järgmine erinev variant:

Ja samal lehel on sama laulu teine variant lisaks:

1673Luther lk. 197 on esimene variant erinev vaid ühes sõnas 3. real: 'Sind tapp'ti', aga teine variant on selline, et 2. ja 3. rida on vahetatud:

Olemas on ka 1637Stahl variant lk. 24:

Viisiga on variant 1939VLR, kus ka tekstis on mõni erinevus:

Raamatu lõpus oleva vigade paranduse nimekirja järgi peab 'vaevati' asemel olema 'vaenati', sobivad aga mõlemad.

1872SKK viis on erinev ja siin on näha ka 1916ELR variant kolme peaaegu identse salmina:

1864TTMKLR sisaldas kaks peaaegu sama viisi:

1859LWRTTMK viisirida sisaldab ka mingi lisajuhendi, mis viitab kolme salmi kasutamisele. Kuna sellest järgnev viis on väga sarnane ja teises pooles on tartumaa-keelse laulu pealkiri, siis olgu siin need mõlemad:

Teksti juures on tõenäoliselt viga, sest 'armo, rahho' asemel on seal 'arma, rahha', millest viimane variant on lausa kurioosne.

Neid viise ja praktiliselt kolmekordset sisu kopeerimist nähes tekkis mõte, et kas äkki pole see selline laul (ja kui ei ole, siis kas ei võiks olla), mille salme lauldi veidi erinevate viisidega? Tavaliselt on ju viis sama, aga salmid erinevad, siis miks mitte jätta samaks tekst, aga varieerida viise?

Tartumaa-keelne 1864TMKLR:

1726TMKLR on sama, mis oli esimest korda 1690TMKLR-s:

Nagu taas näha, on see mingi uuem variant, millest varasem on selline:

1685WTMKLR variant lk. 37 on sama tekstiga, aga viitab samuti kolmekordsele esitusele:

Lõpuks on olemas ka sama laul "vana viisi järgi", 1726TMKLR (1685WTMKLR on sisuliselt sama):

1991KLPR: nr. 477.

In English with melody: Lamb of God, Pure and Holy.

Liederindex.de: O Lamm Gottes, unschuldig.

CPDL.org: O Lamm Gottes, unschuldig.

Kõikide piltide allikas peale esimese, 1899EMRLR ja 1939VLR: digitaalarhiiv DIGAR.

0179 Oh Jumal, tule sina

 

1899ULR-s oli harv trükiviga: 10. salmis 'wastu wõtwast'.

5. salmi õpetusele, et leivast ja veinist jooja ei näe surma, ei leia Piiblist kirjakohta toeks, küll aga on 1Kr 11:17-34 palju hoiatusi vastupidise suhtes, et seda ei tehtaks valesti. Asi oli seal koguduses millegipärast viltu läinud, sellepärast kõik need hoiatused. Küll viidatakse sellele, et leivast ja veinist osavõtt on Jeesuse mälestuseks.

Paljude erinevustega on 1899EMRLR:

'Sigidus' 1. salmi lõpus tähendab ilmselt edukust soovitud töös (lauldes kuulutada), hiljem ongi selle asemel kirjas 'õnnistust'.

Ka 1847EMRLR on omakorda mingite erinevustega mitmetes salmides (isegi 1868EMRLR nende vahel oli omakorda väikeste erinevustega, seega seda laulu on korduvalt kohendatud):

Sama tõlke veel konarlikum variant on 1694MKLR lk. 30:

Täiesti erinev tõlge on 1693EMLR lk. 198:

1673Luther variandis on 9. salmis 'öppetas' asemel 'ütlep kaas', st. 'ütleb ka'.

Järgnes veel üks variant laulust lk. 202 (teise viisiga):

Sama variant oli ka 1673Luther lk. 185, aga mõnedes kohtades on seal erinev ja võib-olla on see tekst ka paremini loetav:

Initsiaalide mõttes oli laulu esimese variandi lõpus G. S. Küllap on need nimed asjatundjatel teada, kes neid tõlkeid tookord tegid.

Olemas on isegi 1637Stahl tekst, lk. 26:

Sellest tekstist tuleb välja, et algne laul oli mõeldud paljude viidetega Piiblile: nimetatud isikud on järjekorras Jumal, Jesaja, Jeesus, Juudas, Paulus, Johannes, Luukas, Püha Vaim. Viited Jesajale, Paulusele ja Johannesele on kadunud juba 1694MKLR tekstis. Vahepeal on korraks tekkinud ka viited Maarjale ja Arimaatia Joosepile.

Viisiga tekst 1883WNL:

1899EMRLR tekstiga võrreldes on siin 4. salmi erinevus 'tänas, murdis' ja 12. salmi 'teedele' ja 'hoidku'.

1859LWRTTMK viisirida on erinev:

Tartumaa-keelne 1864TMKLR:

1909TTKLR-s oli mõni parandus: 6. salmi alguses 'jüngril mõsknu Ka jalgu tõteste' ja 9. salmi 4. rida on selgemalt 'Kuis tema koolnu löüt''. Aga lisaks Luukale oli säilitatud ka viide Johannesele, tõsi küll -- Jaani kujul.

See tekst on sisuliselt muutmata kuni 1690TMKLR-ni välja. Aga ka tartumaa-keelsetes variantides on varasem variant laulust, mis oli olemas veel 1743TMKLR-s. Nendest omakorda olgu siin kõige vanem 1685WTMKLR lk. 31, sest seal on mõningad erinevused võrreldes hilisematega, samuti on selge, et see on paralleelvariant 1693EMLR teisele tekstile (sama algusega):

Kõikide piltide allikas peale esimese ja 1899EMRLR: digitaalarhiiv DIGAR.

0154 Nüüd, Jumal, mina kiidan

 

1899ULR-s oli väike erinevus 3. salmi lõpus: "saatsid eemale".

Rohkemate erinevustega on taas 1899EMRLR:

Sellest mõnes kohas erinev on 1847EMRLR:

Eelmine tõlge 1694MKLR lk. 20:

Siin on olemas isegi põhja-eesti keele variandis sammuke varasem sõna 'aastal' kohta: 'ajastal', mis vähemalt võro keeles on ühes variandis otse 'ajast aega' kujul: 'ajastaig'.

Veel vanem tõlge on 1693EMLR lk. 159:

Selle laulu juures on mõned erinevused võrreldes ülalolevaga ka 1673Luther variandis lk. 146, näiteks 3. ja 6. salmi juures:

Kõige vanem tekst on samuti olemas, 1637Stahl lk. 18:

Siin on 3. salmi alguses huvitav sõna 'ütlusambt', mis on kõrval saksakeelsena 'Lehrampt'. Viimane tähendab arvatavasti 'õpetamisamet', mis on eesti keelde tõlgitud kui 'jutlustamise amet'. Hilisemas saksa keeles on see 'Ampt' muutunud ümber variandiks 'Amt', mis on lähedasem eestikeelsele sõnale 'amet'.

Noodid pakub 1883WNL:

Teise viisi pakub 1859LWRTTMK:

Tartumaa-keelne tekst 1864TMKLR:

150 aasta eest võidi veel laulda selle väga ilusa laulu 3. salmis isegi seda, et kool, kirik ja Jumala sõna on jäänud rikkumata, aga tänapäeval ei kehti see kahjuks enam ühegi kohta nendest kolmest.

Oma ja erinevustega variant on 1842WPWWL:

1864TMKLR-st mõnes kohas erinev vanem variant on 1766TMKLR:

Kolmes vanemas lauluraamatus oli ka laulu varasem versioon, neist kahes uuemas topelt, nagu see osade laulude puhul on olnud. Siin olgu nendest kolmest kõige hilisem 1726TMKLR:

Tundub, et laps on pildil mitte Joosepi, vaid ühe targa süles, sest kaks vasakpoolset näikse olevat inglid. Aga et ühel targal on käes gloobus (et viidata, et tegemist on just targaga ja üldse tarkadega), on küll tolle ajastu liialdus, kui pilt joonistati, pannes talle kätte objekti kaugest tulevikust.

Hymnary.org: Helft Gottes güt mir preisen, Helft mir Gottes Güte preisen, Ye Christians in this nation, To God the anthem raising, Sing Christians, great and small.

In English with melody: Help Me Praise God’s Good Graces.

Kõikide piltide allikas peale esimese ja 1899EMRLR: digitaalarhiiv DIGAR.

0145 See jõulupäew on rõõmust suur

 

1899ULR-s oli 3. salmis 'meie sulaseks' asemel 'meie sarnaseks'.

1899EMRLR sisaldab teise variandi, kus esimene salm on sama, kokku on vaid kolm salmi, kusjuures kaks viimast on täiesti teise sisuga:

Sama tekst oli ka 1847EMRLR-s nr. 20, kuigi laulu lõpuread olid natuke erinevad: "Woi! mis kurri kawwal meel Olli temmal Jesu peäl', Neid lapsi käskis tappa." Altpoolt on näha, kui varajane see lõpp on.

Varasema tekstiga on 1694MKLR, lk. 16, kusjuures selle lõpp ei ole nii "hirmus", 3. salm on suuresti erinev:

Trükiveana on siin näha 3. salmi 'Krisus'.

Kuna 1693EMLR-s on laul osaliselt hävinud ja tavaliselt on 1673Luther variandis sellega peaaegu identne tekst (ning ühtlasi erinev 1694MKLR-st), siis järgmine ongi 1673Luther lk. 128, mis on nelja salmiga:

Selle teksti järgi paistab, et 1694MKLR variant on 3. ja 4. salmi kokku võtnud 3. salmiks.

1637Stahl lk. 12 on kõige vanem tekst, samuti nelja salmiga:

Nagu näha, on "hirmus" lõpp olemas ka kõige vanemas variandis, mis juba 1673 oli muudetud, aga alates 1721EMRLR-st on uuesti vana variant võetud, mis püsis 1899EMRLR-ni ja on 1899ULR-s uuesti ilusamaks muudetud ja üldse pikemaks tehtud, nii et algsest on alles jäetud vaid 1. salm.

Meloodia pakub 1864TTMKLR:

Sellest erinev on 1859LWRTTMK variant:

Tartumaa-keelsetest variantidest leidus see laul viimasena 1743TMKLR-s, siin säilivuse ja skänni poolest enamasti parem 1726TMKLR variant:

1685WTMKLR variandis olid üksikud erinevused, nt. 2. salmi 'Sest kaunist' asemel on seal 'Sihn üttest' ('Siin ühest') ja 3. salmi 'Herodes naksi pelgäma' ('Heroodes hakkas kartma') asemel on seal 'Herodes sai teus Murre ka' ('Heroodes sai täis (täitus) murega'). Võimalik, et sellesama 1685 a. valiku järgi tehtigi uuesti ka 1721EMRLR variant, mis on ülal 1899EMRLR-s näha.

In English with melody: This Day, It Is So Rich in Cheer.

Hymnary.org: Der Tag der ist so freudenreich. Siin viidatakse, et tõlkija (ilmselt ladina keelest) oli Martin Luther.

Kõikide piltide allikas peale esimese ja 1899EMRLR: digitaalarhiiv DIGAR.