esmaspäev, 9. november 2020

0014 Litania (Issand, halasta)


Selle pika palve minevik on huvitav, nimelt oli see minevikus veelgi pikem ja sisaldas seega rohkem palveid. Samuti on sedasorti tekstis muudatused vastavalt ajastule ja isegi poliitilisele olukorrale. Näiteks sama lauluraamatu 1899. a. variandis ei olnud mainitud "hoia meie piiskoppi" ja samas oli seal lisaks ülaltoodule 4. palvesektsiooni juures algus teisiti: "Anna kõigile kuningatele ja würstidele rahu ja ühtmeelt, Juhata ja kaitse meie maa-isandat, keisrit ja tema koda, ja kõiki tema nõuumehi. Jaga meie ülematele tugevust ja tarkust, Õnnista ja hoia meie kogudusi, Hoia koolides jumalakartlikkusid koolmeistrid ja kristlikku lastekaswatamist..." Siit on näha, et riigivalitsejate osas on 1938. versioonis üldisemalt, aga huvitav on ka see, et koolide osas on juba märgatav nõrgenemine palvesõnumis. Muidugi on minevikku minnes see osa hoopis tugevam ja viitab sellele, kuidas minevikus asjad olid.

1847EMRLR:


1773EMRLR:


Nagu näha, on siin juba varasem ladinakeelne algusosa ja lisaks mitmeid muid väiksemaid erinevusi ja ühtlasi on siin asju, mis jäid 1847EMRLR-st välja, aga 1938ULR-s uuesti sees on. Lisaks on tulnud näiteks palve koduloomade järelkasvu eest ning kuradi jalge alla tallamise pärast (Lk 10:19). Eriti huvitav muutus on palve seoses Türgi rahvaga (selge, keda mõeldakse) ja paavstiga, kusjuures Türgi-viide on olnud sees algusest peale. Lõpuosa on siiski küsitava väärtusega, kui mõista "kurja tööd" tänapäeva mõttes: soov kuriteo (või mis iganes muu patu) eest mitte karistust saada tähendab tõelist meeleparandust.

1673Luther, lk. 42:


Selles variandis jäi silma kummaline läbiva suurtähega sõna ILM, kusjuures see on kirjutatud selliselt isegi sõltumata kontekstist ehk kui sõnal on erinevad tähendused. Siinne sõna 'ette' tähendab 'eest'. Viidatakse (ilmselt Rootsi) lesk-kuningannale ja samuti Rootsi riigi truudele "raadi-isandatele" jne. Viide vangidele on huvitav: kõik lahti lasta ja ära päästa, mis hiljem on muudetud "ilmasüüta vangideks". Lisaks maapealsele viljale mainitakse kalu meres. Selle teksti lugemine oli mitmes kohas konksudega, kus pidi mitu korda üle lugema, et aru saada, mis sõnaga ikka tegemist.

Sellest litaaniast on olemas ka kõige vanem variant, 1637Stahl, lk. 192:


See on kõige vanem variant, millest on näha algsed mõtted. Sõna 'paimendama' tähendab arvatavasti 'juhtima', sest saksa keele sõna vasakul viitab sellele. Saksa keele kaudu sai veidi selgemaks tundmatu sõna, mis oli samuti 1637Luther juures, kui mainiti loomi: 'hendasille'. See võib tähendada üldiselt rasedaid, kuigi tol ajal ligi 400 aasta eest võis sõnal olla veidi erinev tähendus. Allpool tuleb välja teine võimalus.

Viisidest leidus selline: 1864TTMKLR:


Kogemata selgus, et litaaniast on olemas ka variant laulu kujul!

1693EMLR, lk. 47:

Eks ka saksakeelne tekst viita litaaniale riimi kujul. Sellisest laulust on olemas ka varasemad variandid. Siin on mitmeid anakronisme näha, näiteks 'kahs'='ka', saksa eritähega 'laß'='lass'='las', 'ehs'='eest', 'leikatussel'='lõikusele'. Sõna 'hendaset' pole aga endiselt päris selge. Sama laul oli ka 1673Luther lk. 46 ehk ülaltoodud 1673Luther variandi järel.

1637Stahl, lk. 195:

Lõpuks selle litaania tartumaa-keelsed variandid.

1909TTKLR:


See paistab olevat 1899. a. variandi otsetõlge, kus valitsejate ja koolide osas oli veel kirjas vanem variant.

1783TMKLR, 300:

Vanemates variantides oli sisuliselt sama tekst. Üsna omapärase lisandina on siin lausa nelja inimese nimed ära toodud, kelle eest palutakse. Nii selle kui 1773EMRLR järgi tähendab mujal tundmatu sõna 'hendaset' ilmselt 'imetajaid'. Nagu mujalgi, on ka siin näha, et varasem tartumaa keel on rohkem võro keele moodi.

Kõikide piltide allikas peale esimese ja eelviimase 1909TTKLR: digitaalarhiiv DIGAR.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar