29 aprill 2020

0001 Au, kiitus olgu igawest


Selle esimese laulu postituses esitan rohkem lisamaterjali kui edaspidi teiste laulude puhul. Seda lihtsalt ilmestamiseks, kuidas need laulud üldiselt põlvnenud on ja millised on muudatused läbi aja. Kel huvi, võib DIGARist ise lähemalt edasi uurida.

Laulu teksti kohta: arhaisme on siingi, nagu veel ka 1991KLPR-s, nt. 'avitanud', mis on tänapäeva mõttes murdesõna, aga 'kes pead üles targasti' on 1991KLPR-s juba 'kes ülal pead nii targasti'. 199 tähendab viisi numbrit Punscheli viiside raamatus ja sellestki on all väljavõte olemas.

1916ELR annab tänapäevases trükis variandi, mis on aga varasema, 1899. a. ULR sõnadega:


Siin on varasemal kujul nt. mõned kirjavahemärgid või nende puudumine, päästa --> peasta, targasti --> targaste.

1899EMRLR:

Sõnade mõttes on siin oluline muutus 'hea meel' --> 'meelehea', üleliigne apostroof 'Jumalal'' lõpus, 'rahupõlw' on kirjutatud lahku, 'waen' asemel on sisulise erinevusena 'waew', mis vanemates variantides on siiski 'waen', oh-hüüdel on hüüumärk keset lauset ning lõpuks on siin viimane salm esitatud ühe lausena, mitte kahena. Sedasorti muutusi on eri aastate tekste võrreldes palju.

1887EMRLR:

Siin on hilisemaga võrreldes 'Isa' asemel 'Issa', samuti pole 'Isa' üttena komade vahele eraldatud, 'Su' asemel on 'So' jms.

1882EMRLR:

Taas samm mineviku poole: terve esimene rida on juba pea igas kohas erinev mingi tähe võrra.  Õ-tähte ei ole, selle asemel on Ö. Kahjuks see signatuur vasakul on selle skänni ära rikkunud ja sellepärast ei taha sellest raamatust üldiselt midagi blogi jaoks võtta.

1868EMRLR:

Siin on erinevused näiteks 'heldusest' asemel 'heldussest', 'Köik omma sönna läbbi' asemel 'Keik omma sanna läbbi' jt. Laulu viimane rida on veidi erinev.


1847EMRLR:

Juba on näha uued erinevused sõnades, samuti on kasutusel täpitähtede varasem versioon, kus näiteks 'ä' asemel on kirjas 'a', mille kohal väike e-tähte meenutav sümbol. Nagu näha 'ö' kaudu, oli see nii kasutusel ka saksa keeles.
Erinevused on ka sisus: 'Kolmainu Jumalale' --> 'Sell' aino Jumalale'.
Siis 'Kes Isast tulid taewast' --> 'Kes Issast tulled taewast' on kah sisuline erinevus: hilisem 1882 ja edasi viitab Jeesuse tulemisele minevikus, siinne 1847 aga Jeesuse tulemisele tulevikus.
1882EMRLR sõna 'sönna' asemel on siin 'sanna', mis aga lõuna-eesti murdes tähendab hoopis 'sauna'. Ja tol ajal veel tehti tartu murdes lauluraamatuid, võis paista mõnele kummaline.

1796ULR:

Siin on taas variant 'Kes Issast tullid taewast' ehk viide ikkagi minevikku. Sisuline erinevus: 'Sind, kallist waga tallekest' asemel on 'Sind, omma öiget abbimeest'. Hiljem on näha, et tegelikult on talle mõte sees juba päris alguses.
Teine sisuline erinevus: 'Meid hoia kurja waimu eest!' asemel on 'Meid hoia keige kurja eest'.
Kolmas erinevus: 'Meid oma kalli surmaga' asemel on 'Meid oma kalli werrega'.

1773EMRLR:

Siin on veel säilinud varasem omapärane kirjaviis, kus Jeesuse ja Jumala nime peeti nii suureks (ja nii see muidugi ka on), et kirjutades kirjutati suureks lausa kaks esimest tähte, mitte vaid esimene. Selles laulus siis saksakeelne sõna 'GOtt' ehk Jumal.
Jeesuse tulemise kohta on siin jällegi viide tulevikule: 'Kes Issast tulled taewast'.
Samuti on olemas tallekese motiiv ja ka 'kurja waimo eest' mõte.
Erinevus on juba ka saksa keeles: 'sei' asemel on 'sey'. Muuseas, see lause algus tähendab 'Ainult Jumalale kõrges olgu au'. Selle algusrea taga oleva krõnksu (meenutab '2c.') tähendus selgub kah alles ühest varasemast raamatust.

1721EMKLR:

See on praktiliselt sama sisu, mis eelmisel pildil oli, ning nagu järgmisest pildist näha, ongi see tänapäevane laul saanud sisulise alguse sellest 1721. aasta lauluraamatust (seda raamatut mainiti ka 1938ULR eessõnas).

1694MKLR lk. 53 (siin veel laule omaette ei nummerdatud):

Esimesed kaks rida on rohkem erinevad, aga edasi on hilisemaga sarnasem, kuigi formaalseid erinevusi on mitmeid. Signatuur on taas raamatu sisu ära rikkunud -- seal peaks olema jäetud ekstra vaba ruumi, milleks raamatu sisu rikkuda sellega? Parem juba panna nõrgalt nähtav vesimärk, mis teksti ei häiri.

1693EMLR lk. 249:

Siin on juba suured erinevused ehk tegemist on üks samm tagasi selle laulu ajaloos.
* Mõnede sõnade puhul on kasutuses arhailine kirjapilt, näiteks 'auw'='au', 'kahs'='ka'.
* Sõna 'taewa' asemel on murdeline 'taiwa', 'meile' asemel murdeline 'meitel'. Samuti sõna 'Hühs', mille all mõeldakse sõna 'hüüs': EKI ÕS seda sõna siiski sisaldab ning seletab, et see tähendab vara või rikkust.
* Siis 'ts' asemel on kirjutatud 'z' ja 'ks' asemel 'x' (ülal 'Ozax', 'Oza'), kusjuures gooti kirjas on need tähed päris omamoodi. Isegi 'y' on kasutusel sõnas 'meye'='meie'.
* Samuti on nimisõnad suurte tähtedega, mis tuleb otse saksa keelest ja on seal tänaseni nii.
* Pika täishääliku asemel on lühike täiendiga 'h' ('sehs', 'mehs', 'kihtus'), kah otse saksa keele järgi.
* 'Jeesus Kristus' asemel on pigem saksakeelne ja topeltsuure algusega 'JEsu Christ'.

Panen siia kirja selle laulu variandi otse nii, nagu see kirjas on, kui keegi tahaks sellest sõna-sõnalt aru saada, sest edaspidi ma üldiselt neid välja kirjutama ei hakka:

SEl ainul Jummala Taiwa sehs
Nühd Auw nink kihtus olko
Se helde suhre Armo ehs
Kumb eal Ozax tulko
Meist Mehlehäh on Jummalal
Kahs suhr on Rahwo Taiwa all
Keik Wain on sahnut Oza.
   Meye peame keikest Süddamest
Sul suhre Tenno andma
Et Sinna Jummal iggawest
Läht meite ehs Murre kandma;
So Weggi keik on möhtmatta
Keik sünnip mea motlet Sa;
Se on üx kaunis Issand.
   O münno armas JEsu Christ
Üx Pöig sest Issast Taiwast
Sa ollet Pattut maxnut wist
Meit Pähstnut Pörggo-Waiwast;
O Jummala Lambas Pöha mehs
Meil wotta Palwet Hedda sehs
Nink Armo meitel noita!
   O Pöha Waim keik suhremb Hühs
Se Tröhstja ollet isse
Se Kurrati ehs meit hoja sihs
Nink sahta Tödde sisse;
Och pöhra erra armolist
Keik Hedda nink se raske Rist
Se pähle meye lohtme.

1673Luther lk. 228:

Esimene asi, mis paistab silma, on saksakeelse laulualguse lõpus olev 'etc.', mis tähendab, et hilisem ~'2c.' tähendab just 'etc.' ehk eesti keeles 'jne.'.
Huvitaval kombel on siin mõnedes kohtades pikk täishäälik otse välja kirjutatud, mitte nagu 1693EMLR-s 'h' lisandusega, aga samas on ka neid 'h'-lisandusega ehk saksa keele mõjuga sõnu.
3. salmi lõpus olev 'neuta' on väga huvitav, sest 1693EMLR-s oli selle koha peal 'noita' ehk sama sõna saksakeelse hääldusega.
Aga sisuliselt on sama versioon, mis eelmisel pildil.

1637Stahl lk. 50:

See on siis kõige varasem variant neist mulle kättesaadavatest allikatest DIGARis. Kuna see aga oli esimene eestikeelne lauluraamat, siis selle võimalik kaugem ajalugu 16. sajandisse on juba saksa keele valdkonnas.
Tekstist on näha, et see on nagu proosatõlge saksakeelsest riimidega laulust ehk tänapäevasest variandist kaks sammu või versiooni ajalukku tagasi. Allpool on 1872SKK-s tänapäevasemas keeles saksa keele variant kirjas. Ma ei hakanud saksa varianti tänapäevase tõlkega võrdlema, aga võimalik, et Deciust saab nimetada vaid laulu vanaisaks või vaarisaks ja mitte niivõrd autoriks, kuna nii palju on ajaga muudetud.

Siiani paistab, et 1796ULR juures on Anton Hinrik Lükke proovinud teha muudatusi, mis aga hilisemates variantides ei leidnud vastuvõtmist.

Edasi tulevad uuemast varasemaks noodid.

1915PLWR:

See on seesama nr. 199, mis on 1938ULR juures viisi jaoks ära märgitud. Kirja on pandud ka tartukeelse lauluvariandi algus (need on siin postituses allpool peale noote). Kuna need viisiraamatud olidki laiemad, siis sama laiusega pildi peale mahub rohkem asju ehk selle arvelt on kogu tekst ka väiksem.

Samas raamatus oli selle laulu kohta veel kaks varianti, nagu sisuregister viitas:
 

Raamatu lõpus lisa:


1911ECB:


Raamatu lõpus lisa:

1907KKWIL:

1897LR:

1883WNL:

1872SKK, kust on näha ka tänapäevasem saksa keele variant ja all viidatakse isegi laulu enda aastaarvule 1526 erinevalt 1938ULR-st, kus on sõnade loojate eluaastad; samas üleval kirjas olev 1540 -- on see meloodia loomise aeg?

1871LKH:

1864TTMKLR (P. on mõistagi lühend Punscheli (viisiraamatu) nimest):

1860TTMKLR:

1859LWRTTMK:



1844TTLR:

Kõige lõpuks viisivariant 1991KLPR-st (postituse löpus on viide ka kodulehele):

Kuna üheski ülaltoodud vanadest viisidest ja ka 1991KLPR ei sisaldanud 1997. a. "Vaimulikes lauludes" (1997VL, EKB Liit) ilmunud väga ilusat eesti rahvaviisi, siis lisan selle siia skännituna kunagi ammu tehtud koopiast:


Järgmised variandid on tartu murdes (edaspidi nimetan raamatute pealkirjade järgi: tartumaa-keelsetest) laulikutest, kus nagu need kaks kõige varasemat varianti ülal, on samuti sisu sama vaid väga üldises mõttes.

1909TTKLR:

1864TMKLR:

Siin peab tundma mõningaid lõuna-eestikeelseid sõnu, et paremini aru saada. Räägin ise võro keelt, aga mõnes kohas on selle teksti juures kahtlusi. Kas 'ikkes'='iks'(võro)='ikka'(eesti)? Selline mulje jäi, kui lugesin 1842WPWWL eessõna. 'Tallekese' asemel on kasutusel murdesõna 'wonake'='voonake', 'saisap'='seisab'. Nagu näha, on sisulisi erinevusi kokku kolmes salmis viiel real. Olemas on ka õ-täht.

1842WPWWL:

Märgistustest arusaamiseks vt. sissejuhatavat postitust. See laul on erinev võrreldes eelmisega. Aga ka lauluraamatu nimi viitab sellele, et siin on midagi teisiti. Laulu algusrida on viidud samaks põhja-eestikeelse variandiga, muu on aga paljus erinev. Esimeses ja teises salmis on 7 reast sama ainult 1 rida ja ka järgmistest on pilt umbes sama. Seega võiks öelda, et täiesti teine laul.
Arusaamise jaoks murdest:
'hellel kelel'='kõrgehäälsel keelel'/'kõrgel häälel'
'Ön'='Õnn'
'üsjast'='üsast'

1783TMKLR:

Selles variandis on tegemist sisuliselt sama lauluga, mis oli ka 1864TMKLR üleval. Näha on mõnede sõnade teine kuju ja ka rohkem täpitähti, mis on suurem sarnasus võro keelega.

1766TMKLR:

Siin on 4. salmis väike erinevus, samuti on mitmetel sõnadel ä asemel a.

1757TMKLR:

Siin on jälle 4. salmi sõnastus veidi erinev, aga eelmise täppideta a'd on siin uuesti täppidega.

1752TMKLR:

See on sama, mis eelmine, aga kuna paber paistab vähem läbi, on seda parem lugeda. Viimase kahe asemel eelistan edaspidi kindlasti parema kvaliteediga 1766TMKLR.

1743TMKLR:

See on sama, mis eelmine, va. üks koht 4. salmis. Nimisõnad on saksa keele eeskujul suure tähega, mis oli 1752 juba muudetud.

Täpselt sama trükk ja enamasti parema kvaliteediga on 1726TMKLR, aga seal on skännimine olnud kahjuks puudulik ja osa teksti on ühest või teisest servast kadunud. Siia üks näide võrdluseks eelmisega:

Aga nagu näha, oli laulu alguses kirjas, et tegemist on juba ümbertehtud lauluga. Vaatame siis ka ühe laulu ettepoole:


Näha on suured erinevused ehk see laul on veel üks samm mineviku poole.

Selles raamatus oli aga näha, et järgmise laulu juures viidati, et sellest laulust on olemas varasem versioon, mida lauldi ka teise (vana) viisiga:

See on sisuliselt 1637Stahl variant!

1690TMKLR lk. 76:

Siin on laul sisuliselt sama, mis 1743TMKLR nr. 63 ehk lõpuks sama mis ka 1864TMKLR. 

Ka siin on olemas eelmine variant, mis algab lk. 75:

Selle tekst on täpselt sama, mis 1743TMKLR vastav variant. Vilets skännimine on teksti vasakut serva rikkunud.

1685WTMKLR lk. 60:

See on 1690TMKLR varasem variant, kus erinevused on vaid sõnade kujudes, mõned asjad saksapärasemalt ja teisigi asju.

Ka siin oli olemas laul vana viisiga, 1685WTMKLR lk. 61:

See on sisuliselt sama, mis 1743TMKLR nr. 64. Siin on suuremad tähed ja parem lugeda. On kasutatud 'ts' asemel 'z', 'n.' on lühend 'nink'='ning'.
Näiteks on siin selliste tähendustega sõnad: 'tuk'='ots', 'tukmetta'='otsata'. Seda sõna ma varem ei teadnud. Kas pärit on ta saksa või võro keelest, ei tea. Võro keele sõnaraamatust leidsin vaid ühe võimaliku vaste: 'tuka'='(peaaegu lõpuni põlenud) peeruots'. See viitab eestikeelsele sõnale 'tukk', mis on mitmuses 'tukid', just lõkkes olevad, mis on ju kah millegi ots peale põlemist. Aga nagu näha, oli see võib-olla vanasti laiema kasutusega -- ei saa välistada, et siin on see kogemata või eksikombel.

Kokkuvõttes on põhja-eestikeelseid variante kolm: 1637Stahl, 1673Luther ja 1721EMKLR, mis on püsinud tänapäevani.
Lõuna-eestikeelseid variante on neli: 1685WTMKLR(lk61)=1743TMKLR(64)=1637Stahl, 1685WTMKLR(lk60), 1690TMKLR(lk76) (püsinud lõpuni ehk 1864-ni välja) ja 1842WPWWL.

1991KLPR: nr. 1.

In English with melody: All glory be to God on high.


Lyricstranslate.com: Allein Gott in der Höh sei Ehr.

Kõikide piltide allikas peale 1997VL, esimese ja viimase: digitaalarhiiv DIGAR.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar