Umbes 2010. aasta kandis sattus minu kätte 1899. a. välja antud Uus Lauluraamat. Võtsin selle millalgi ette lugemiseks koos muu kristliku kirjandusega. Kui mitmed aastad hiljem raamatu lõpuosani jõudsin, tärkas mõte, et kuna need laulud on olnud üldiselt hea ja sügava sisuga, nii et paljudega neist võisin südamest kaasa paluda, siis võiks need kuidagi internetti saada -- kasuks teistelegi, kel huvi. Rõhk on minu jaoks olnud just sõnumil, sest laulmisega ma ei tegele. Veel 10 a. varem olin endale ostnud ka suure musta Kiriku Laulu- ja Palveraamatu (1991) just sama eesmärgiga, et sealseid laule vaimulikuks kasuks lugeda, aga see huvi realiseerus tegelikult selle vana, Uue Lauluraamatuga.
Hakates selle kohta internetist infot otsima, tuli välja, et EELK on koostamas ja välja andmas uut lauluraamatut ning töö käib juba mitmendat aastat. Selle kohta panin mõned leitud viited viidete nimekirja paremas tulbas. Samuti on seal suurte tähtedega link (vist) praegusele Kiriku Laulu- ja Palveraamatule.
Samuti leidsin üllatuseks, et Rahvusraamatukogu on avalikult www.digar.ee veebilehele üles pannud paljud sisse skaneeritud vanad raamatud, mh. esimesed Piiblid ja vanad lauluraamatud. Viimaste sees sai siis ringi tuhnitud ja huvitavaid asju leitud, et kuidas mingi laul on arenenud alates esimestest lauluraamatutest peale, kui tegemist oli veel pigem proosalise otsetõlkega saksa keelest.
Kuna see lauluraamat, mida aastaid lugesin, oli kohati määrdunud ja plekiline, ostsin Uuest Lauluraamatust ilusama variandi internetti skännimise jaoks. See osutus ka uuemaks, nimelt 1938. a. trükiks. Nagu selgus, oli selles variandis tehtud juba keelelisi parandusi kaasaegse eesti keele suunas ja tänapäevasele inimesele teeb lugemise kergemaks mõistetavam k-täht. Selle raamatu tiitellehelt on pärit selle blogi pealkirjapilt.
Järgmistes blogipostitustes lisan laulude kaupa Uuest Lauluraamatust sisse skännitud laule (enda skännitud, kuna seda raamatut ma DIGARist ei leidnud) ja lisan mõne enda jaoks olulisema või huvitavama varasema versiooni, kus laulu sõnum on olnud kuigivõrd erinev. Nendest erinevatest variantidest valin mõnikord uusima, mõnikord vanima sellise, mõnikord vahepealse, sõltub ka skaneeritud materjali kvaliteedist. Erandiks on 1. laul, mille puhul näitan ära rohkem erinevusi läbi paljude lauluraamatute, see lähtub küll rohkem ajaloo- ja keelehuvist, aga samuti ilmestamiseks, millised muutused on laulude tekstidega läbi aja toimunud.
Oma üllatuseks leidsin DIGARist ka tartukeelsed lauluraamatud -- ei teadnud, et sellised üldse olemas on, kuigi lõunaeestikeelset Piiblit muidugi tean. Need toon erinevustena välja (kui vastav laul õnnestub üles leida), sest need on paratamatult riimide tõttu erinevad ja omaette huvitavad. Tartu murdes laulud elasid nagu oma paralleelelu koos põhja-eestikeelsete variantidega, kuniks neid enam välja ei antud (viimase sellise lauluraamatu leidsin DIGARist aastanumbriga 1864, hiljem sain endale raamatu aastast 1909). Juba 1. laulu puhul tuli välja, et selle laulu sai tartukeelsete lauluraamatute registrist kätte vaid tänu saksakeelsele laulualgusele, sest laulu eestikeelne algusrida oli erinev ja mitmetes vanemates lauluraamatutes on nii saksakeelne kui kohalikus keeles olev register mõlemad antud. Tartu murre on lihtsam kui võro murre, st. ta on lähemal standardsele eesti keelele. Olles ise võro keele rääkija, polnud mul raske neist tekstidest aru saada ja lisaks õppisin ja õpin juurde varasemaid murdesõnade vorme ja kasutusi.
Laulude sisu kohta
Minu jaoks on lauludes põhiline vaimulik sisu. Küllap on mitmed muutused aastakümnete ja -sadade möödumisel tehtud sellepärast, et teoloogiliselt on algses tekstis olnud möödapanekuid, aga teised muutused on tehtud parema lauldavuse pärast, nt. riimide pärast ja ka sõnade aegumise pärast (kas enam ei kasutata või on tähendus muutunud). Just selles teises mõttes ei kohuta mind gooti kiri ega võimalikud halvemad riimid ja sellepärast tahangi näidata lisaks Uuele Lauluraamatule kui põhimaterjalile lisaks varasemaid versioone, lisaks tulevikus või ka jooksvalt mõne teise vana lauluraamatu laule (nt. teisi DIGARist leitud häid laule või ka tuntud lauluraamatust "Laulud Talle kiituseks").
Arvan, et inimene, kes neid laulab, peaks laulude sisu tähele panema. Kas pole rumal, kui peale teenistusel või koosviibimisel lauldud laulu keegi küsib: millest sa just laulsid? -- ning sisust ei mäleta midagi, meeles on vaid meloodia? Kerge on laulda laulmise pärast, nautida meloodiat või kooslaulmist teistega, täita traditsiooni, aga sel kõigel on mõte, kui see, mida lauldakse, ka tegelikult laulja palve on või ta laulus kirjeldatut on ise läbi elanud, kogenud või isegi saavutanud, teatud maale jõudnud. Mitmete laulude lihtsana näivad read sisaldavad endas väga palju, sisaldavad suuri vaimuliku võitluse alasid. Need pole mõeldud möödaminnes laulmiseks. Kes neid laule laulab või tekstina loeb, mõelgu nende sügavuse üle, nii et ka peale laulmist ja lugemist võiks sõnumit mäletada ja palves jätkata.
Lugedes ja võrreldes sarnaseid versioone ning otsides välja, kust alates on laulu tekst juba piisavalt erinev, et seda blogis esile tuua, on näidanud, et selliselt laulusse süvenedes aitab see paremini mõista laulu (teksti) sisu. Paljudel juhtudel ongi mõtted ja sisu esile tulnud alles peale mitmekordset lugemist. Selles mõttes on olukord sarnane Piibli või ka mistahes muu vaimuliku teksti lugemisega.
Kaanepilt on juhtumisi väga ilus ja minimalistlik. Värvus on tegelikult must, aga selle skänni pealt on näha, et rist on kunagi olnud vist kuldne:
Teibiga parandatud tiitelleht:
Eessõna (peale vajutades saab suuremalt lugeda). Siin on väga huvitav ajalooline info ja DIGARist sai kätte mitmed siin viidatud raamatud (1637, 1690. aastatest murdevariandid, 1721 ja ilmselt rohkemgi).
Teksti pildikvaliteedi osas on olukord selline, et kuna väikesest raamatust ei õnnestu teksti sirgelt skännida, siis pean iga lehe teksti hiljem vajadusel horisontaalseks keerama, mis tekitab udusust juurde, selle peale rakendan teravustamise, et udusust vähendada. Lisaks liidan kokku erinevate laulude osad (eri lehekülgedelt) üheks pildiks, sest neid erinevate tükkidena hoides ei jääks see pilt minu arvates nii hea, nad oleks ühele ja teisele poole viltu.
Sisukord:
Laulualguste juhataja, kust on ära näha, mis laulud siin konkreetselt olemas on:
Järgmiseks esitan allpool sissejuhatusena kõikide kasutatud lauluraamatute tiitellehed ja mõnede juurde ka saatesõnad või saatesalmid. DIGARis on 18. ja 19. sajandi erinevaid trükke palju rohkem, välja said valitud need, mille säilivus on parem või kust olid tehtud paremad ja selgemad fotod või skännimised. Mõnede juures on allpool toodud saatesõnad: need on olulised just vaimulikust vaatepunktist, et milliste soovide ja sõnadega raamat rahva kätte anti. Kui tulevikus mõni raamat allikana lisandub, täiendan allolevat nimekirja. Samuti panen siia kirja lühendid, mida edaspidistes postitustes kasutan, sest raamatute pealkirjad on tavaliselt pikad. Need lühendid lähevad ka siltide nimekirja või kunagi omaette sisukorra postitusse. Siltide osas panen eestikeelse juhtsalmi teksti algusse EK, selle pean panema ilma kirjavahemärkideta. Allikad jaotan kolmeks: põhjaeestikeelsed, tartu murdes ehk tartumaa-keelsed ja noodid. Nootide osa lisan pigem täiendiks, kui see on mingi laulu puhul olemas, sel juhul just ühehäälse, postitustes aga järgneb see põhjaeestikeelsele materjalile enne tartumaa-keelset. Osad allikad on all nimekirjas sellised, mida blogipostitustes kasutan vaid ühe korra mingi erandina, nt. kõige esimeses postituses, kus on ühe laulu muutuste põhjalikum ülevaade. Seal võivad näidetena olla ka sellised, mida blogis ei kasuta. Erinevate raamatute leidmine DIGARist ei ole olnud kerge, nii mõnigi raamat sai leitud hiljem ja pooljuhuslikult, sest kõik lauluraamatud ei ole seal ühtse sildiga. Lauluraamatute esimese lauluga kaasnevatest sümbol-piltidest on lähem ülevaade postituses nr. 0114.
Uus Lauluraamat 1938
Kaanepilt on juhtumisi väga ilus ja minimalistlik. Värvus on tegelikult must, aga selle skänni pealt on näha, et rist on kunagi olnud vist kuldne:
Teibiga parandatud tiitelleht:
Eessõna (peale vajutades saab suuremalt lugeda). Siin on väga huvitav ajalooline info ja DIGARist sai kätte mitmed siin viidatud raamatud (1637, 1690. aastatest murdevariandid, 1721 ja ilmselt rohkemgi).
Teksti pildikvaliteedi osas on olukord selline, et kuna väikesest raamatust ei õnnestu teksti sirgelt skännida, siis pean iga lehe teksti hiljem vajadusel horisontaalseks keerama, mis tekitab udusust juurde, selle peale rakendan teravustamise, et udusust vähendada. Lisaks liidan kokku erinevate laulude osad (eri lehekülgedelt) üheks pildiks, sest neid erinevate tükkidena hoides ei jääks see pilt minu arvates nii hea, nad oleks ühele ja teisele poole viltu.
Sisukord:
Laulualguste juhataja, kust on ära näha, mis laulud siin konkreetselt olemas on:
Muud lauluraamatud ja algallikad
Järgmiseks esitan allpool sissejuhatusena kõikide kasutatud lauluraamatute tiitellehed ja mõnede juurde ka saatesõnad või saatesalmid. DIGARis on 18. ja 19. sajandi erinevaid trükke palju rohkem, välja said valitud need, mille säilivus on parem või kust olid tehtud paremad ja selgemad fotod või skännimised. Mõnede juures on allpool toodud saatesõnad: need on olulised just vaimulikust vaatepunktist, et milliste soovide ja sõnadega raamat rahva kätte anti. Kui tulevikus mõni raamat allikana lisandub, täiendan allolevat nimekirja. Samuti panen siia kirja lühendid, mida edaspidistes postitustes kasutan, sest raamatute pealkirjad on tavaliselt pikad. Need lühendid lähevad ka siltide nimekirja või kunagi omaette sisukorra postitusse. Siltide osas panen eestikeelse juhtsalmi teksti algusse EK, selle pean panema ilma kirjavahemärkideta. Allikad jaotan kolmeks: põhjaeestikeelsed, tartu murdes ehk tartumaa-keelsed ja noodid. Nootide osa lisan pigem täiendiks, kui see on mingi laulu puhul olemas, sel juhul just ühehäälse, postitustes aga järgneb see põhjaeestikeelsele materjalile enne tartumaa-keelset. Osad allikad on all nimekirjas sellised, mida blogipostitustes kasutan vaid ühe korra mingi erandina, nt. kõige esimeses postituses, kus on ühe laulu muutuste põhjalikum ülevaade. Seal võivad näidetena olla ka sellised, mida blogis ei kasuta. Erinevate raamatute leidmine DIGARist ei ole olnud kerge, nii mõnigi raamat sai leitud hiljem ja pooljuhuslikult, sest kõik lauluraamatud ei ole seal ühtse sildiga. Lauluraamatute esimese lauluga kaasnevatest sümbol-piltidest on lähem ülevaade postituses nr. 0114.
Peale neid kolme gruppi lisan neljandaks veel teiste lauluraamatute infot, mille materjal on põhiliselt teistsugune, näiteks uued laulud või vanemad laulud, mille sisu hakkan blogisse lisama peale 1938ULR läbikäimist, aga kust erandina võib midagi olla seotud mõne 1938ULR lauluga.
1. Põhja-eestikeelsed allikad.
1945VKL kaanepilt ja tiitelleht:
1916ELR:
Kuna ka siin pole kasutatud gooti kirja, siis lisan sellest raamatust kõik variandid nende jaoks, kellele gooti kiri on raskem lugeda.
1912JLNW, "Jõulu laulud noorele ja wanale", kus kaane tekst erineb tiitellehe tekstist, nagu tol ajal mitmetel raamatutel oli (isegi aastaarvud erinesid):
1899EMRLR, "Eesti Maa rahwa Laulu-raamat" koos reljeefsete kaanepiltidega (esikaas, tagakaas):
Seda raamatut DIGARist ei leidnud, sain selle osta.ee oksjoni/müügilehelt kätte märtsis 2021, kuna nägin, et selle laulud olid midagi muud kui DIGARist leitud lauluraamatute numbrid. Ühtlasi selgus, et see ongi see variant lauluraamatust, mille numbritele 1938ULR viitab sulgudes iga laulu juures kui vanale või vanemale lauluraamatule. Sisaldab ka laule, mida järgmises 1882EMRLR-s ei ole. Tänu sellele leiule täiendasin mõnede seniste postituste tekste ja täiendasin postitusi nr. 1, 3, 13, 16, 17.
Sama raamatu varasem versioon 1887. aastast, samuti osta.ee kaudu saadud, mida põgusalt võrreldes selgus, et uuemas variandis on tehtud vaid keelelised parandused, mis on näha juba ka nendelt tiitellehtedelt. Nagu näha, on erinevused tänapäevase keele suunas üsna ilmsed ja seda vaid 12 aastaga. Selle variandi teksti lisan vaid siis, kui uuemaga peaks olema mingi probleem, nt. lehekülg rikutud vms. See on siis 1887EMRLR:
Lastele mõeldud "Meie laulud" 1898ML, kus on mitmed laulud lühendatud, kuid on ka erinevusi võrreldes teistega:
Mitmed laulud, millel 1938ULR-s on märge M. Lipp ehk Martin Lipp, on võetud sellest raamatust "Kodu-Kannel ehk waimulikud laulud kristlikule perekonnale", edaspidi lühendatult 1894KKWL:
1882EMRLR, "Eesti Ma rahwa Laulo-Ramat":
Sellest laulude võtmist üldiselt väldin, kuna vasaku "vesimärgiga" on osa teksti ära rikutud. Skännimisel oleks pidanud jätma tühja ruumi vasakusse serva, kui oli plaan see tekst lisada. Mõnel teisel skännitud raamatul, nagu 1847EMRLR, oli see nii tehtud.
1868EMRLR, "Eesti Ma Rahwa Laulo-Ramat", ei ole pärit DIGARist, vaid selline õnnestus endal osta:
Kuna aastaarvu ei ole märgitud, siis on nimetus 1868EMRLR hinnanguline. Nimelt see aastaarv on kunagise omaniku Mihkel Wihmann'i poolt koos nimega esikaane vastaslehele kirjutatud, aga see võis olla raamatu ostmise või saamise/kinkimise aasta, võib-olla ka minevikku vaadatuna hoopis sünniaasta., nii et trükiaasta on teadmata. Teksti mõttes õnnestus leida, et selle raamatu tekstikuju on peaaegu identne DIGARis oleva 1851EMRLR-ga, kuid kindlasti erinev 1847EMRLR-st, samuti erinev 1882EMRLR-st. Seega on trükivahemik umbes 1850-1880.
See raamat on pärit Saaremaalt ja selle vahel oli taimi kuivatatud. Raamatu lehtede vahelt taime- ja muu prahi puhastamine ning lehtede korrastamine võttis lausa mitu tundi aega ja kahjuks oli just see (lõhna järgi kusagil garaažis või pööningul olnud) raamat see, kuhu keegi laps otsustas igale vasakpoolsele lehele kogu raamatu ulatuses järjest numbreid kirjutada või õppida neid kirjutama, tehes muuhulgas kaks viga, kuna ei osanud veel teha jagamistehet 2-ga lehekülje numbri järgi. Õnneks oli see kirjutatud hariliku pliiatsiga ja tundide viisi kustutades sai ka sellest "materjalist" lahti. Sisekaaned on täis kellegi tüdruku joonistusi riietusest ja stiili järgi võiks olla pärit 20. saj. esimesest poolest või enne seda. Lisaks on mitukümmend lehekülge suure kortsutuse osaliseks saanud ja ka seda olen üritanud mehaanilise survega paremaks saada. Sellest raamatust ilmselt palju siia blogisse ei skänni, aga näiteks 1938ULR laulu nr. 73 olen ka siit lisaks võtnud. Kokkuvõttes on ikkagi hea, et nii vana raamat siiski enam-vähem korras on ja kaanedki küljes.
1847EMRLR, "Eesti Ma Rahwa Laulo Ramat" (1847KWL on DIGARis eraldi failina selle täiendus, aga füüsiliselt sama raamat):
1796ULR, "Uus Laulo-Ramat":
Nagu aru on saada, siis see eraldi raamat on just eelnev 1795-8R. Lõpuosa tänapäeva keeles: "Pruukige, armas rahvas, seda kõike targasti ka sellepärast, et saaksite Jumala sõna ikka selgemini tunda ja selle järgi ka elada, siis on mulle sellest rõõm, et ma selgest armastusest teie vastu selle raamatu kallal olen vähegi vaeva näinud. Anton Hinrik Lükke."
Nagu aru on saada, siis see eraldi raamat on just eelnev 1795-8R. Lõpuosa tänapäeva keeles: "Pruukige, armas rahvas, seda kõike targasti ka sellepärast, et saaksite Jumala sõna ikka selgemini tunda ja selle järgi ka elada, siis on mulle sellest rõõm, et ma selgest armastusest teie vastu selle raamatu kallal olen vähegi vaeva näinud. Anton Hinrik Lükke."
Selle ilusa teksti juures peab paraku mainima ka tõsist puudust, mis blogi tegemise käigus on ilmnenud: selle lauluraamatu lauludest on kurat igalt poolt välja jäetud ja vastav salm ja seonduvad salmid sobivalt ümber tehtud, kasutades mingit üldisemat sõna või teist mõtet ehk õpetuslikus mõttes on raamat kallutatud, jättes osa Piibli sõnumist välja.
1795-8R, "Öppetusse-Ramat", milles 1938ULR-ga kattuvaid laule ei leidnud:
Alumine osa tänapäevaselt: "Andku Jumal suurest armust, et kõigest sellest võiks neile kasu olla, kes tema armsa poja, meie Õnnistegija Jeesuse Kristuse õpetuse ja lepituse läbi püüavad õigeks, vagaks ja õndsaks saada."
1787EMRLR, "Eesti-Ma-Rahwa Laulo-Ramat" (1787MKWL on DIGARis eraldi failina selle täiendus, aga füüsiliselt sama raamat):
1773EMRLR, "Eesti-Ma-Rahwa Laulo-Ramat" (1773MKWL on DIGARis eraldi failina selle täiendus, aga füüsiliselt sama raamat):
1721EMKLR, "Eesti-Ma Kele Laulo-Ramat":
See on raamat, mis jäi põhiliselt muutmata kuni vähemalt 1850. aastateni, millest ülaltoodud 1868EMRLR on sisuliselt sama, kui jätta kõik keelelised erinevused kõrvale. Peale seda jäi raamatu nimi samaks, aga sisu korraldati ümber, näiteks 1887EMRLR on juba uuendatud: laulude järjestus (järjenumbrid) ja ka valik on erinev.
1795-8R, "Öppetusse-Ramat", milles 1938ULR-ga kattuvaid laule ei leidnud:
Alumine osa tänapäevaselt: "Andku Jumal suurest armust, et kõigest sellest võiks neile kasu olla, kes tema armsa poja, meie Õnnistegija Jeesuse Kristuse õpetuse ja lepituse läbi püüavad õigeks, vagaks ja õndsaks saada."
1787EMRLR, "Eesti-Ma-Rahwa Laulo-Ramat" (1787MKWL on DIGARis eraldi failina selle täiendus, aga füüsiliselt sama raamat):
1773EMRLR, "Eesti-Ma-Rahwa Laulo-Ramat" (1773MKWL on DIGARis eraldi failina selle täiendus, aga füüsiliselt sama raamat):
1721EMKLR, "Eesti-Ma Kele Laulo-Ramat":
1718MKL, "Monningad Kaunid Laulud":
Selle õhukese 56-leheküljelise lauluraamatu tiitellehe juures on kirja pandud selle blogi mõte (tänapäevasel kujul): "Mõned kaunid laulud, mida üks õige ristiinimene iga päev Jumala kiituseks ning oma südame õpetuseks, manitsuseks, parandamiseks ja oma hinge rõõmuks võib tähele panna, lugeda ja laulda."
Selle õhukese 56-leheküljelise lauluraamatu tiitellehe juures on kirja pandud selle blogi mõte (tänapäevasel kujul): "Mõned kaunid laulud, mida üks õige ristiinimene iga päev Jumala kiituseks ning oma südame õpetuseks, manitsuseks, parandamiseks ja oma hinge rõõmuks võib tähele panna, lugeda ja laulda."
1694MKLR (leidsin pooljuhuslikult alles 27.04.21), "Ma Kele Laulo Ramat":
1693EMLR, "Ehsti-Ma Laulo-Rahmat":
Selle teksti tõlge on olemas all 1685WTMKLR juures. Suurelt on kirja pandud trükkimise asukoha linna nimi: REVAL ehk siis Tallinn. Edaspidi kasutatud viitenimetus 1673Luther ei ole õnnestunud, nimelt peaks olema 1673NEG ("Neu Eestnisches Gesangbuch" ehk "Uus Eesti Lauluraamat"), aga panin selle algselt nime tõttu, mis on tiitellehe algusepoole nimetatud ja pärast ei hakanud suurt ümbernimetamistööd tegema.
See piiblisalm Kl 3:16 on paljude järgnenud Eesti maarahva lauluraamatute sarja alguses, siia siis ära toodud kõige esimene:
1637Stahl:
Muuseas, selles kõige vanemas raamatus on ilusti olemas tänapäevaste ehk ladina tähtedega tekstid raamatu algusosas, aga nagu näha, läks veel 300 aastat, enne kui see lihtsam kirjatähtede kuju valitsevaks sai. Ka selle pildi peal on seda veidi näha: kõige alumine rida ja Stahli eesnime osa keskel.
2. Tartu murdes (tartumaa-keelsed) allikad:
1909TTKLR:
1678Boecler (ainult 6 laulu raamatus):
1673Luther:
Selle teksti tõlge on olemas all 1685WTMKLR juures. Suurelt on kirja pandud trükkimise asukoha linna nimi: REVAL ehk siis Tallinn. Edaspidi kasutatud viitenimetus 1673Luther ei ole õnnestunud, nimelt peaks olema 1673NEG ("Neu Eestnisches Gesangbuch" ehk "Uus Eesti Lauluraamat"), aga panin selle algselt nime tõttu, mis on tiitellehe algusepoole nimetatud ja pärast ei hakanud suurt ümbernimetamistööd tegema.
See piiblisalm Kl 3:16 on paljude järgnenud Eesti maarahva lauluraamatute sarja alguses, siia siis ära toodud kõige esimene:
Siis on olemas kolme eri trükiga osadest kokku pandud ühtne raamat, millel kolm tiitellehte, 1666Blume1, 1667Blume2 ja 1667Blume3:
Muuseas, selles kõige vanemas raamatus on ilusti olemas tänapäevaste ehk ladina tähtedega tekstid raamatu algusosas, aga nagu näha, läks veel 300 aastat, enne kui see lihtsam kirjatähtede kuju valitsevaks sai. Ka selle pildi peal on seda veidi näha: kõige alumine rida ja Stahli eesnime osa keskel.
2. Tartu murdes (tartumaa-keelsed) allikad:
1909TTKLR:
See "A. Sibul 1919" võib olla August Sibul 1878-1936, kes oli minu poolonu vanaisa, aga kui viidatud kinkimine toimus 1943, siis võis see keegi teine A. Sibul olla, võib-olla Augusti naine Alide Annette Sibul 1883-1957. Seda raamatut DIGARist ei leidnud. Raamatu sisu järgi paistab see olevat veidi uuendatud variant allolevast 1864TMKLR-st, kusjuures lisatud on uusi laule, aga need lisatud laulud on esialgsel hinnangul sisuliselt samad, mis 1938ULR-s, nii et vaid sidesõnad jms. on tartu murdes.
Saatesõnad koos tehniliste selgitustega.
Algus tänapäevasemas keeles ja murdest tõlgituna: "Teile, kes vaimulikku laulmist armastate, sest et teie selle õnnistust tunnete, ning kes vast kiriku lauluraamatu kõrval veel suuremat äratamist ja kostitamist vaimulikest lauludest tahate, (hingame?) seda raamatut südamliku sõudmisega, et teie uueks hingetoiduks palju armsaid värsse ja laule siitsamast saaksite leidma, nii et ta teile võiks armsaks koduraamatuks jääda." (Siin jätsin näite jaoks teksti horisontaalseks pööramata, igal pool mujal püüan seda teha.)
Teine pool: "Laulust nr. 780 on kirjutaja meil plaanimata eksituse läbi trükkmeistrile kaheksa värssi meie kirjutatud lauluraamatust väljakirjutamata jätnud. Need paneme siis nüüd siia [otsetõlge]:
7. Siin maitseb minu süda Kõike head, mis saatis sinu häda; Su kalli vere läbi Mul tuli õnn ning abi.
8. Las mul kõik mäletada Ning kiites kuulutada, Et armu-hoolt sa kandnud, Mul eluleiba andnud.
9. Ma olen patust päästetud, Su riigile ära ostetud; Mu meel ja käimine on taevas, Kuigi elan veel vaevas.
10. Su vaim mu südant täitku, Mul hinges jõudu läitku, End patust lahutada, Ning liha suretada.
11. Oh kallis Jeesus! lase Mu juures sul olla ase, Mu liha risti puua, End sulle anniks tuua.
12. Et ma ikka usku näitaks Ning rõõmsalt jooksmist täidaks Eeskujuks ma su võtan, Sul vaimus järgi tõttan.
13. Mind keela unustamast Ning meelest kustutamast, Kuidas sa mind õnnistanud Ning taevast kostitanud.
14. Ei kahju mul nüüd tule, Ma sinu päralt olen. -- Ma surmas põrmust pääsen, Su poole üles tõusen.
Mida need värsid tunnistavad, sedasama usumeelt tahab ka kõik see raamat äratada ja kinnitada. Selle jaoks pangu Issand Jumal oma õnnistus selle peale. Tema auks on see tehtud. Ja Temale olgu ka selle raamatu läbi, kus majas seda hoolega hoitakse, au, kiitust ja tänu kõigest suust ja südamest ja kõigest tööst ning kommetest Tema püha heameele järgi! (G. M.) -- F. H."
1783TMKKR (siin ainult selle pildi pärast), "Tarto-Ma Kele Kässi Ramat":
1783TMKLR (see on vist eelmise osa), "Tarto-Ma-Kele Laulu-Ramat":
1685WTMKLR, "Wastne Tarto Mah Keele Laulo Rahmat":
Võimalik tõlge murdest: "Uus Tartumaa-keele Lauluraamat, kus iga suure ja ka teise püha ning muu seisuse laulud on talletatud, mis enamuses õndsa Lutheri ja teiste pühade meeste poolt on tehtud ja üles kirjutatud, nüüd mõne Tartumaa kirikuisanda poolt sõnade ühtesobimise kaudu kokku seatud ja riimi viidud. Jumala auks ning tema koguduse kasuks. Riias. Trükitud Johann Georg Wilkesse kuningliku raamatutrükkali juures."
3. Nootidega allikad:
1915PLWR, "Punschel'i nelja healega Laulu-wiiside-raamat":
1911ECB, "Evangelisches Choral-Buch", üsna ilmselt tõlgiti sellest 1915PLWR, nagu esimese laulu postitustest näha saab:
1907KKWIL (kaane peal on 1908, tiitellehel ja DIGARis on 1907, selliselt olid ka mõned teised vanad raamatud), "Kannel, Koraalid, waimulikud ja ilmalikud laulud":
1897LR, "Laulude raamat":
1883WNL, "Wäike Nootidega Lauluraamat", üks olulisi viiside allikaid:
1872SKK, "Sammlung kirchlicher Kernlieder", omab sageli veidi erineva viisi ja ühtlasi ka saksakeelse teksti, kuigi paljudel juhtudel lühendatult:
1871LKH, "Laulud kolme heälega":
1864TTMKLR, "Tallinna- ja Tarto-Ma Kirriko laulo ramato laulo wisid", teine oluline viiside allikas:
1860TTMKLR, "Tallinna- ja Tarto-Ma Kirriko laulo ramato laulo wisid":
1859LWRTTMK, "Laulo-wisi-ramat Tallinna ja Tarto Ma-kele lauloramatute körwa", sisaldab pikki "viisiridu", mille tõttu pildid sellest jäävad väga väikesed, kui need panna siia blogisse tavalise laiusega. Sellepärast on selle raamatu viisiread piltide mõttes laiemad, blogis nähtavad teise laiusega ja alles peale vajutades näeb õiget suurust:
1864TMKLR, "Tarto-ma-kele Laulo-Ramat":
1853TMKLR, enda ostetud eksemplar ilusate, kuid aja poolt puretud kaantega (all esikaas):
1853TMKLR, enda ostetud eksemplar ilusate, kuid aja poolt puretud kaantega (all esikaas):
1842WPWWL, "Wastse nink parrandetu wanna Waimolikko Laulo":
Saatesõnad koos tehniliste selgitustega.
Algus tänapäevasemas keeles ja murdest tõlgituna: "Teile, kes vaimulikku laulmist armastate, sest et teie selle õnnistust tunnete, ning kes vast kiriku lauluraamatu kõrval veel suuremat äratamist ja kostitamist vaimulikest lauludest tahate, (hingame?) seda raamatut südamliku sõudmisega, et teie uueks hingetoiduks palju armsaid värsse ja laule siitsamast saaksite leidma, nii et ta teile võiks armsaks koduraamatuks jääda." (Siin jätsin näite jaoks teksti horisontaalseks pööramata, igal pool mujal püüan seda teha.)
Teine pool: "Laulust nr. 780 on kirjutaja meil plaanimata eksituse läbi trükkmeistrile kaheksa värssi meie kirjutatud lauluraamatust väljakirjutamata jätnud. Need paneme siis nüüd siia [otsetõlge]:
7. Siin maitseb minu süda Kõike head, mis saatis sinu häda; Su kalli vere läbi Mul tuli õnn ning abi.
8. Las mul kõik mäletada Ning kiites kuulutada, Et armu-hoolt sa kandnud, Mul eluleiba andnud.
9. Ma olen patust päästetud, Su riigile ära ostetud; Mu meel ja käimine on taevas, Kuigi elan veel vaevas.
10. Su vaim mu südant täitku, Mul hinges jõudu läitku, End patust lahutada, Ning liha suretada.
11. Oh kallis Jeesus! lase Mu juures sul olla ase, Mu liha risti puua, End sulle anniks tuua.
12. Et ma ikka usku näitaks Ning rõõmsalt jooksmist täidaks Eeskujuks ma su võtan, Sul vaimus järgi tõttan.
13. Mind keela unustamast Ning meelest kustutamast, Kuidas sa mind õnnistanud Ning taevast kostitanud.
14. Ei kahju mul nüüd tule, Ma sinu päralt olen. -- Ma surmas põrmust pääsen, Su poole üles tõusen.
Mida need värsid tunnistavad, sedasama usumeelt tahab ka kõik see raamat äratada ja kinnitada. Selle jaoks pangu Issand Jumal oma õnnistus selle peale. Tema auks on see tehtud. Ja Temale olgu ka selle raamatu läbi, kus majas seda hoolega hoitakse, au, kiitust ja tänu kõigest suust ja südamest ja kõigest tööst ning kommetest Tema püha heameele järgi! (G. M.) -- F. H."
1816WLRTTR, "Wastse Laulu-Ramato Töise Trükki Laulo":
1783TMKKR (siin ainult selle pildi pärast), "Tarto-Ma Kele Kässi Ramat":
1783TMKLR (see on vist eelmise osa), "Tarto-Ma-Kele Laulu-Ramat":
1766TMKLR (leidsin pooljuhuslikult alles 27.04.21), "Tarto-Ma-Kele Laulu-Ramat":
1757TMKLR, "Tarto-Ma kele Laulu-Ramat":
1752TMKLR, "Tarto-Ma kele Laulu-Ramat":
1743TMKLR, "Tarto-Ma Kele Laulu-Ramat":
Eelmisega identne trükk aga parema säilivusega (kahjuks viletsama skänniga) on 1726TMKLR:
1690TMKLR, "Tarto-Ma Kele Laulu-Ramat":
1685WTMKLR, "Wastne Tarto Mah Keele Laulo Rahmat":
Võimalik tõlge murdest: "Uus Tartumaa-keele Lauluraamat, kus iga suure ja ka teise püha ning muu seisuse laulud on talletatud, mis enamuses õndsa Lutheri ja teiste pühade meeste poolt on tehtud ja üles kirjutatud, nüüd mõne Tartumaa kirikuisanda poolt sõnade ühtesobimise kaudu kokku seatud ja riimi viidud. Jumala auks ning tema koguduse kasuks. Riias. Trükitud Johann Georg Wilkesse kuningliku raamatutrükkali juures."
3. Nootidega allikad:
1939VLR, "Väike lauluraamat kirikule, koolile ja kodule", sisaldab ka 1938ULR veidi muudetud tekste, olen selle ise hankinud. See peaks olema 1930. aastate lastele mõeldud lauluraamatu üks viimaseid variante (võib-olla kõige viimane), kui muudeti ka pealkiri:
1915PLWR, "Punschel'i nelja healega Laulu-wiiside-raamat":
1911ECB, "Evangelisches Choral-Buch", üsna ilmselt tõlgiti sellest 1915PLWR, nagu esimese laulu postitustest näha saab:
1907KKWIL (kaane peal on 1908, tiitellehel ja DIGARis on 1907, selliselt olid ka mõned teised vanad raamatud), "Kannel, Koraalid, waimulikud ja ilmalikud laulud":
1897LR, "Laulude raamat":
1883WNL, "Wäike Nootidega Lauluraamat", üks olulisi viiside allikaid:
1872SKK, "Sammlung kirchlicher Kernlieder", omab sageli veidi erineva viisi ja ühtlasi ka saksakeelse teksti, kuigi paljudel juhtudel lühendatult:
1871LKH, "Laulud kolme heälega":
1864TTMKLR, "Tallinna- ja Tarto-Ma Kirriko laulo ramato laulo wisid", teine oluline viiside allikas:
1860TTMKLR, "Tallinna- ja Tarto-Ma Kirriko laulo ramato laulo wisid":
1859LWRTTMK, "Laulo-wisi-ramat Tallinna ja Tarto Ma-kele lauloramatute körwa", sisaldab pikki "viisiridu", mille tõttu pildid sellest jäävad väga väikesed, kui need panna siia blogisse tavalise laiusega. Sellepärast on selle raamatu viisiread piltide mõttes laiemad, blogis nähtavad teise laiusega ja alles peale vajutades näeb õiget suurust:
1844TTLR, "Tallinna ja Tarto lauloramatute täis wisi ramat":
4. Muud lauluraamatud.
1923WL, enda isiklik. Saatesalm on koos Hargla kiriku altarimaaliga, salm ise pole võetud Piiblist, vaid on Nõo kiriku õpetaja Martin Lipu poolt, kes tõlkis ja kirjutas palju vaimulikke laule:
Kõikide siinsete piltide algallikas, va. 1939VLR, 1938ULR, 1909TTKLR, 1899EMRLR, 1887EMRLR, 1868EMRLR, 1853TMKLR: digitaalarhiiv DIGAR.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar