pühapäev, 26. aprill 2020

0000 Sissejuhatus

Umbes 10 aastat tagasi sattus minu kätte 1899. a. välja antud Uus Lauluraamat. Võtsin selle millalgi ette lugemiseks koos muu kristliku kirjandusega. Kui mitu aastat hiljem raamatu lõpuosani jõudsin, tärkas mõte, et kuna need laulud on olnud üldiselt hea ja sügava sisuga, nii et paljudega neist võisin südamest kaasa paluda, siis võiks need kuidagi internetti saada -- kasuks teistelegi, kel huvi. Rõhk on minu jaoks olnud just sõnumil, sest laulmisega ma ei tegele. Ligi 20 a. tagasi olin endale ostnud ka suure musta Kiriku Laulu- ja Palveraamatu (1991) just sama eesmärgiga, et sealseid laule vaimulikuks kasuks lugeda, aga see huvi realiseerus tegelikult selle vana, Uue Lauluraaamatuga.

Hakates selle kohta internetist infot otsima, tuli välja, et EELK on koostamas ja välja andmas uut lauluraamatut ning töö käib juba mitmendat aastat. Selle kohta panin mõned leitud viited viidete nimekirja paremas tulbas. Samuti on seal suurte tähtedega link (vist) praegusele Kiriku Laulu- ja Palveraamatule.

Samuti leidsin üllatuseks, et Rahvusraamatukogu on avalikult www.digar.ee veebilehele üles pannud mitmed sisse skaneeritud vanad raamatud, mh. esimesed Piiblid ja lauluraamatud. Viimaste sees sai siis ringi tuhnitud ja huvitavaid asju leitud, et kuidas mingi laul on arenenud alates esimestest lauluraamatutest peale, kui tegemist oli veel pigem proosalise otsetõlkega saksa keelest.

Kuna see lauluraamat, mida aastaid lugesin, oli kohati määrdunud ja plekiline, ostsin Uuest Lauluraamatust ilusama variandi internetti skännimise jaoks. See osutus ka uuemaks, nimelt 1938. a. trükiks. Nagu selgus, oli selles variandis tehtud juba keelelisi parandusi kaasaegse eesti keele suunas ja tänapäevasele inimesele teeb lugemise kergemaks mõistetavam k-täht. Selle tiitellehelt on pärit selle blogi pealkirjapilt.

Järgmistes blogipostitustes lisan laulude kaupa Uuest Lauluraamatust sisse skännitud laule (enda skännitud, kuna seda raamatut ma DIGARist ei leidnud) ja lisan mõne enda jaoks olulisema või huvitavama varasema versiooni, kus laulu sõnum on olnud kuigivõrd erinev. Erandiks on 1. laul, mille puhul näitan ära rohkem erinevusi läbi paljude lauluraamatute, see lähtub küll rohkem ajaloo- ja keelehuvist, aga samuti ilmestamiseks, millised muutused on laulude tekstidega läbi aja toimunud.

Oma üllatuseks leidsin DIGARist ka tartukeelsed lauluraamatud -- ei teadnud, et sellised üldse olemas on, kuigi lõunaeestikeelset Piiblit muidugi tean. Need toon erinevustena välja (kui vastav laul õnnestub üles leida), sest need on paratamatult riimide tõttu erinevad ja omaette huvitavad. Tartu murdes laulud elasid nagu oma paralleelelu koos põhja-eestikeelsete variantidega, kuniks neid enam välja ei antud (viimase sellise lauluraamatu leidsin DIGARist aastanumbriga 1864, hiljem sain endale raamatu aastast 1909). Juba 1. laulu puhul tuli välja, et selle laulu sai tartukeelsete lauluraamatute registrist kätte vaid tänu saksakeelsele laulualgusele, sest laulu eestikeelne algusrida oli erinev ja mitmetes vanemates lauluraamatutes on nii saksakeelne kui kohalikus keeles olev register mõlemad antud. Tartu murre on lihtsam kui võro murre, st. ta on lähemal standardsele eesti keelele. Olles ise võro keele rääkija, polnud mul raske neist tekstidest aru saada ja lisaks õppisin ja õpin juurde varasemaid murdesõnade vorme ja kasutusi.


Laulude sisu kohta

Minu jaoks on lauludes põhiline vaimulik sisu. Küllap on mitmed muutused aastakümnete ja -sadade möödumisel tehtud sellepärast, et teoloogiliselt on algses tekstis olnud möödapanekuid, aga teised muutused on tehtud parema lauldavuse pärast, nt. riimide pärast ja ka sõnade aegumise pärast (kas enam ei kasutata või on tähendus muutunud). Just selles teises mõttes ei kohuta mind gooti kiri ega võimalikud halvemad riimid ja sellepärast tahangi näidata lisaks Uuele Lauluraamatule kui põhimaterjalile lisaks varasemaid versioone, lisaks tulevikus või ka jooksvalt mõne teise vana lauluraamatu laule (nt. teisi DIGARist leitud häid laule või ka tuntud lauluraamatust "Laulud Talle kiituseks").

Arvan, et inimene, kes neid laulab, peaks laulude sisu tähele panema. Kas pole rumal, kui peale teenistusel või koosviibimisel lauldud laulu keegi küsib: millest sa just laulsid? -- ning sisust ei mäleta midagi, meeles on vaid meloodia? Kerge on laulda laulmise pärast, nautida meloodiat või kooslaulmist teistega, täita traditsiooni, aga sel kõigel on mõte, kui see, mida lauldakse, ka tegelikult laulja palve on või ta laulus kirjeldatut on ise läbi elanud, kogenud või isegi saavutanud, teatud maale jõudnud. Mitmete laulude lihtsana näivad read sisaldavad endas väga palju, sisaldavad suuri vaimuliku võitluse alasid. Need pole mõeldud möödaminnes laulmiseks. Kes neid laule laulab või tekstina loeb, mõelgu nende sügavuse üle, nii et ka peale laulmist ja lugemist võiks sõnumit mäletada ja palves jätkata.


Uus Lauluraamat 1938

Kaanepilt on juhtumisi väga ilus ja minimalistlik. Värvus on tegelikult must, aga selle skänni pealt on näha, et rist on kunagi olnud vist kuldne:

Teibiga parandatud tiitelleht:

Eessõna (peale vajutades saab suuremalt lugeda). Siin on väga huvitav ajalooline info ja DIGARist sai kätte mitmed siin viidatud raamatud (1637, 1690. aastatest murdevariandid, 1721 ja ilmselt rohkemgi).










Teksti pildikvaliteedi osas on olukord selline, et kuna väikesest raamatust ei õnnestu teksti sirgelt skännida, siis pean iga lehe teksti hiljem vajadusel horisontaalseks keerama, mis tekitab udusust juurde, selle peale rakendan teravustamise, et udusust vähendada. Lisaks liidan kokku erinevate laulude osad (eri lehekülgedelt) üheks pildiks, sest neid erinevate tükkidena hoides ei jääks see pilt minu arvates nii hea, nad oleks ühele ja teisele poole viltu.

Sisukord:



Laulualguste juhataja, kust on ära näha, mis laulud siin konkreetselt olemas on:











Muud lauluraamatud ja algallikad

Järgmiseks esitan allpool sissejuhatusena kõikide kasutatud lauluraamatute tiitellehed ja mõnede juurde ka saatesõnad või saatesalmid. DIGARis on 18. ja 19. sajandi erinevaid trükke palju rohkem, välja said valitud need, mille säilivus on parem või kust olid tehtud paremad ja selgemad fotod või skännimised. Mõnede juures on allpool toodud saatesõnad: need on olulised just vaimulikust vaatepunktist, et milliste soovide ja sõnadega raamat rahva kätte anti. Kui tulevikus mõni raamat allikana lisandub, täiendan allolevat nimekirja (nt. hetkel lahtine 1991KLPR, mille osas on copyright küsimus). Samuti panen siia kirja lühendid, mida edaspidistes postitustes kasutan, sest raamatute pealkirjad on tavaliselt pikad. Need lühendid lähevad ka siltide nimekirja või kunagi omaette sisukorra postitusse. Siltide osas panen eestikeelse teksti alguseks (pean panema ilma kirjavahemärkideta) 1938ULR (algus EK), saksakeelse alguse 1899ULR (algus SK) ja tartu murdes ehk tartumaa keeles 1864TMKLR (algus TK). Allikad jaotan kolmeks: põhja-eestikeelsed, tartu murdes ja noodid. Nootide osa lisan pigem täiendiks, kui see on mingi laulu puhul olemas, sel juhul just ühehäälse.

1. Põhja-eestikeelsed allikad.

1916ELR:


Kuna see on ainus allikas, kus pole kasutatud gooti kirja, siis lisan sellest raamatust kõik variandid nende jaoks, kellele gooti kiri raskem lugeda.

1882EMRLR, "Eesti Ma rahwa Laulo-Ramat":


1847EMRLR, "Eesti Ma Rahwa Laulo Ramat" (1847KWL on DIGARis eraldi failina selle täiendus, aga füüsiliselt sama raamat):


1796ULR, "Uus Laulo-Ramat":



Nagu aru on saada, siis see eraldi raamat on just eelnev 1795-8R. Lõpuosa tänapäeva keeles: "Pruukige, armas rahvas, seda kõike targasti ka sellepärast, et saaksite Jumala sõna ikka selgemini tunda ja selle järgi ka elada, siis on mulle sellest rõõm, et ma selgest armastusest teie vastu selle raamatu kallal olen vähegi vaeva näinud. Anton Hinrik Lükke."

1795-8R, "Öppetusse-Ramat", milles 1938ULR-ga kattuvaid laule ei leidnud:


Alumine osa tänapäevaselt: "Andku Jumal suurest armust, et kõigest sellest võiks neile kasu olla, kes tema armsa poja, meie Õnnistegija Jeesuse Kristuse õpetuse ja lepituse läbi püüavad õigeks, vagaks ja õndsaks saada."

1787EMRLR, "Eesti-Ma-Rahwa Laulo-Ramat" (1787MKWL on DIGARis eraldi failina selle täiendus, aga füüsiliselt sama raamat):


1773EMRLR, "Eesti-Ma-Rahwa Laulo-Ramat" (1773MKWL on DIGARis eraldi failina selle täiendus, aga füüsiliselt sama raamat):


1721EMKLR, "Eesti-Ma Kele Laulo-Ramat":


1718MKL:

Selle õhukese 56-leheküljelise lauluraamatu tiitellehe juures on kirja pandud selle blogi mõte (tänapäevasel kujul): "Mõned kaunid laulud, mida üks õige ristiinimene iga päev Jumala kiituseks ning oma südame õpetuseks, manitsuseks, parandamiseks ja oma hinge rõõmuks võib tähele panna, lugeda ja laulda."

1693EMLR, "Ehsti-Ma Laulo-Rahmat":

1673Luther:

Selle teksti tõlge on olemas all 1685WTMKLR juures. Suurelt on trükkimise asukoha linna nimi: REVAL.

See piiblisalm Kl 3:16 on paljude järgnenud Eesti maarahva lauluraamatute sarja alguses, siia siis ära toodud kõige esimene:

1637Stahl:

Muuseas, selles kõige vanemas raamatus on ilusti olemas tänapäevaste ehk ladina tähtedega tekstid raamatu algusosas, aga nagu näha, läks veel 300 aastat, enne kui see lihtsam kirjatähtede kuju valitsevaks sai. Ka selle pildi peal on seda veidi näha: kõige alumine rida ja Stahli eesnime osa keskel.

2. Tartu murdes (tartumaa-keelsed) allikad:

1909TTKLR:


See "A. Sibul 1919" võib olla August Sibul 1878-1936, kes oli minu poolonu vanaisa, aga kui viidatud kinkimine toimus 1943, siis pidi see keegi teine A. Sibul olema, võib-olla Augusti naine Alide Annette Sibul 1883-1957. Seda raamatut DIGARist ei leidnud. Raamatu sisu järgi paistab see olevat veidi uuendatud variant allolevast 1864TMKLR-st, kusjuures lisatud on uusi laule, aga need lisatud laulud on esialgsel hinnangul sisuliselt samad, mis 1938ULR-s, nii et vaid sidesõnad jms. on tartu murdes.

1864TMKLR, "Tarto-ma-kele Laulo-Ramat":

1842WPWWL, "Wastse nink parrandetu wanna Waimolikko Laulo":

Saatesõnad koos tehniliste selgitustega.

Algus tänapäevasemas keeles ja murdest tõlgituna: "Teile, kes vaimulikku laulmist armastate, sest et teie selle õnnistust tunnete, ning kes vast kiriku lauluraamatu kõrval veel suuremat äratamist ja kostitamist vaimulikest lauludest tahate, (hingame?) seda raamatut südamliku sõudmisega, et teie uueks hingetoiduks palju armsaid värsse ja laule siitsamast saaksite leidma, nii et ta teile võiks armsaks koduraamatuks jääda." (Siin jätsin näite jaoks teksti horisontaalseks pööramata.)



Teine pool: "Laulust nr. 780 on kirjutaja meil plaanimata eksituse läbi trükkmeistrile kaheksa värssi meie kirjutatud lauluraamatust väljakirjutamata jätnud. Need paneme siis nüüd siia [otsetõlge]:
7. Siin maitseb minu süda Kõike head, mis saatis sinu häda; Su kalli vere läbi Mul tuli õnn ning abi.
8. Las mul kõik mäletada Ning kiites kuulutada, Et armu-hoolt sa kandnud, Mul eluleiba andnud.
9. Ma olen patust päästetud, Su riigile ära ostetud; Mu meel ja käimine on taevas, Kuigi elan veel vaevas.
10. Su vaim mu südant täitku, Mul hinges jõudu läitku, End patust lahutada, Ning liha suretada.
11. Oh kallis Jeesus! lase Mu juures sul olla ase, Mu liha risti puua, End sulle anniks tuua.
12. Et ma ikka usku näitaks Ning rõõmsalt jooksmist täidaks Eeskujuks ma su võtan, Sul vaimus järgi tõttan.
13. Mind keela unustamast Ning meelest kustutamast, Kuidas sa mind õnnistanud Ning taevast kostitanud.
14. Ei kahju mul nüüd tule, Ma sinu päralt olen. -- Ma surmas põrmust pääsen, Su poole üles tõusen.
Mida need värsid tunnistavad, sedasama usumeelt tahab ka kõik see raamat äratada ja kinnitada. Selle jaoks pangu Issand Jumal oma õnnistus selle peale. Tema auks on see tehtud. Ja Temale olgu ka selle raamatu läbi, kus majas seda hoolega hoitakse, au, kiitust ja tänu kõigest suust ja südamest ja kõigest tööst ning kommetest Tema püha heameele järgi! (G. M.) -- F. H."

1783TMKKR (siin ainult selle pildi pärast), "Tarto-Ma Kele Kässi Ramat":

1783TMKLR (see on vist eelmise osa), "Tarto-Ma-Kele Laulu-Ramat":

1690TMKLR, "Tarto-Ma Kele Laulu-Ramat":

1685WTMKLR, "Wastne Tarto Mah Keele Laulo Rahmat":

Võimalik tõlge murdest: "Uus Tartumaa-keele Lauluraamat, kus iga suure ja ka teise püha ning muu seisuse laulud on talletatud, mis enamuses õndsa Lutheri ja teiste pühade meeste poolt on tehtud ja üles kirjutatud, nüüd mõne Tartumaa kirikuisanda poolt sõnade ühtesobimise kaudu kokku seatud ja riimi viidud. Jumala auks ning tema koguduse kasuks. Riias. Trükitud Johann Georg Wilkesse kuningliku raamatutrükkali juures."


3. Nootidega allikad:

1915PLWR, "Punschel'i nelja healega Laulu-wiiside-raamat":

1911ECB, "Evangelisches Choral-Buch", üsna ilmselt tõlgiti sellest 1915PLWR, nagu esimese laulu postitustest näha saab:

1907KKWIL (kaane peal on 1908, tiitellehel ja DIGARis on 1907, selliselt olid ka mõned teised vanad raamatud), "Kannel, Koraalid, waimulikud ja ilmalikud laulud":

1897LR, "Laulude raamat":


1883WNL, "Wäike Nootidega Lauluraamat":

1872SKK, "Sammlung kirchlicher Kernlieder":

1871LKH, "Laulud kolme heälega":



1864TTMKLR, "Tallinna- ja Tarto-Ma Kirriko laulo ramato laulo wisid":

1860TTMKLR, "Tallinna- ja Tarto-Ma Kirriko laulo ramato laulo wisid":

1844LWRTTMK, "Laulo-wisi-ramat Tallinna ja Tarto Ma-kele lauloramatute körwa":

1844TTLR, "Tallinna ja Tarto lauloramatute täis wisi ramat":

Muud lauluraamatud ja algallikad va. alguses olev 1938ULR ja hilisem 1909TTKLR: digitaalarhiiv DIGAR.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar