0083 Nüüd kiitus olgu sulle

 

1899EMRLR sisaldab ühe manitseva salmi lisaks:

Seekord on üllatuseks 1796ULR variant erinev, nimelt veel ühe lisasalmiga:

Lisasalm on lõpus kena, kuigi seal on omapärane mõte, et Jumal patte ei pane süüks: Piibli järgi peab toimuma andestus, mitte lihtsalt unustamine. See mõte on ka mujal riimi ja silpide arvu tõttu selliselt kirjas olnud. Juba 1787EMRLR oli taas ilma selle viimase salmita, seega lisatud just 1796ULR autori poolt. Aga allikaks osutus tartumaa-keelne lauluraamat, nagu altpoolt näha võib ja seal on selle koha peal mõte 'pattu armust kanna'.

1694MKLR lk. 191:

Alles siin tuleb ilmsiks, mis võis olla 1. salmi viimase rea algne mõte: et tegemist on just meie Jumalaga (sest ta on meie eest hoolt kandnud), mitte et andja üleüldse Jumal on, nagu jääb mulje hilisematest variantidest.

1693EMLR lk. 116:

Siin viidatakse 2. salmis juba andeksandmisele. 1673Luther variant andis paremini edasi 2. salmi mõtteid: 'Mink lebbi' ehk 'mille läbi', 'Wihha tahs' (s-tähega ehk selgema mõttega), 'Andix lasta' (l-tähega ehk ilma trükiveata).

Lõpuks originaaltekstiga 1637Stahl lk. 191:

1883WNL:

Siin on viide 552-le trükiviga, tegelikult on see laul, nagu ülal näha, nr. 525.

Teise viisiga on 1859LWRTTMK:

Tartumaa-keelne 1864TMKLR on kohe nelja salmiga:

Üle pika aja on olemas ka 1842WPWWL variant ja hoopis rohkemate lisatud salmidega:

Arvestades 1637Stahl teksti, võiks selle versiooni kohta öelda, et on tehtud tolle laulu motiividel.

1864TMKLR-st mõne koha pealt erinev variant on 1766TMKLR-s:

Mõne väiksema muudatusega on näiteks veel 1685WTMKLR lk. 207:

Valisin just selle variandi 1743TMKLR asemel, kuna siin on kõige selgemalt näha viimase salmi olukord: see paistab nagu omaette lauluna ja on hiljem liidetud eelneva laulu külge kuni lõpuni välja (1909TTKLR). Siit ongi see võetud korraks ka põhja-eestikeelsesse 1796ULR. Selgus, et see eraldi laul ongi eraldi lauluna 1938ULR (nr. 85) jt. põhjaeestikeelsetes raamatutes.

Hymnary.org: Herr Gott nun sei gepreiset.

Kõikide piltide allikas peale esimese ja 1899EMRLR: digitaalarhiiv DIGAR.