1847EMRLR pakub eelmise tõlkevariandi paljude erinevustega:
Sellest hilisema 1899EMRLR variandi 5. salmi algus oli sellest erinev (ja hiljem veelkord muudetud): "Siin ristitules küpsetud Sai paasatallekene".
Selle variandi algne tõlge on olemas 1694MKLR lk. 37:
Järgmine tõlge mineviku suunas on 1693EMLR lk. 219:
Võimalik, et 1. salmi 3. rea 'Pehha' tähendab 'Pea'. 3. salmi 2. rea 'totnut' on 1673Luther variandis kirjas 'tottnut' ja see tähendab 'tõtanud' (1637Stahl variandis 'tulnut'). Sama salmi eelviimasel real olev 'Oddata' tähendab 'odata' ehk surm on oma odast ilma jäänud, millega ta inimesi torkab (otsene viide Piibli salmidele 1Kr 15:54-56). Viimases salmis on huvitav väljend 'rõõsk leib', millega viidatakse leibadele, mida ei olnud aega lasta kerkida (vanemas keeles hapneda), kuna üsna kohe ja väga kiiresti pidi Iisraeli rahvas Egiptusest lahkuma peale seda, kui Jumala ingel oli egiptlaste esmasündinud hukanud -- viimase ja kõige suurema nuhtluse ja ühtlasi imena kindla valiku tõttu.
Ei ole küll ilmne, aga need nuhtlused ja eriti karm viimane nuhtlus on võrdpilt sellest, kui raske on maailmast (patud, huvid, toredused, naudingud, aga ka tühjus ja orjus nendega tihedalt seotuna) välja tulla, sest Jumala vaatest on olemas kaalukad põhjused, miks peab inimene mingitest talle kallitest ja omastest asjadest loobuma, et hakata käima kitsal teel. Maailma vaimuga küllastatud ühiskonnas, kus paljud vajadused on kaetud ja kus seesama vaim laiutab avalikult ka kogudustes ja nende seas, kes end kristlasteks peavad, ei paista kitsal teel enam erilist mõtet ja sisu olevat peale vast selle, et nähtavatest üldlevinud pattudest kõrvale (püüda) hoida või neid varjata. Küll aga mõistavad seda need, kes sellele teele mingil moel Jumala armust ikka veel kuidagi kõndima satuvad ja keda teiste koguduseliikmete poolt selle eest avalikult pilgatakse ja välja naerdakse. Alles Jumalat usaldades, ususammu tehes ja sellele teele astudes saab selgeks, et need asjad, millest tuli loobuda, olid tegelikult ebajumalad, mis olid Jumala koha märkamatult endale võtnud.
Viimases salmis on trükiveana 'sähtap', mis on 1973Luther variandis õigesti 'söhtap'.
Kõige vanem tõlge on 1637Stahl lk. 35:
Viisiga variant 1872SKK:
Sama viisiga, aga väikeste erinevustega on 1864TTMKLR:
Kah sama, kuid mõne väikese erinevusega on 1859LWRTTMK viisirida:
Tartumaa-keelne variant 1864TMKLR:
Huvitav väljend on viimase salmi 'juretus': see on juuretis ehk midagi, mis püsib ja levib, siin on tähenduseks vana ja patune elu, mis levib ja kergesti süveneb. Piiblis on toodud ka vastupidine näide Mt 13:33, et ka taevariik on samasuguse omadusega: kui see otsapidi sisse lubada, siis ta levib ja vallutab kogu inimese.
Oma variant, kuigi üsna sarnane, on olemas 1842WPWWL-s:
Omamoodi lühendatud variant leidus 1816WLRTTR-s, kus 1. salm on erinev (võetud mingist vanemast lauluraamatust) ja 2. salm tehtud pikema variandi 4. ja 3. salmi põhjal, lisaks mõned muud väikesed erinevused kattuvas osas:
Varasem variant võrreldes 1864TMKLR-ga on näiteks 1766TMKLR tekst:
Siin oli trükiveana 6. salmi asemel märgitud 9. salm, aga selle sai digitaalse töötlemisega õigeks pöörata.
Mõnede lisaerinevustega on veel 1726TMKLR variant, mis on peaaegu sama ka kõige kaugemas 1690TMKLR-s:
Nagu selle variandi pealkiri viitab, on siin tegemist lauluga, mis on tol ajal oluliselt uuendatud, aga millest on paralleelses kasutuses olemas ka vanem variant 1726TMKLR-s (ja vanemates lauluraamatutes):
In English: Christ lay in death's bonds.
CPDL tõlked: Christ lag in Todesbanden.
Kõikide piltide allikas peale esimese: digitaalarhiiv DIGAR.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar