04 august 2022

0134 Nüüd Jumalale austust

 


Seda laulu on rohkem ümber tehtud, kuna juba järgmine samm mineviku poole 1899EMRLR on lisakorduste ja ka ühe hiljem välja jäetud salmiga (4.):


Sellest omakorda erinev, kuigi mitte palju, on 1847EMRLR:


Sellest jälle erinev on 1694MKLR oma tüüpiliselt hea riimiga, lk. 11:


Sellest täitsa erinev tõlge on eelnenud 1693EMLR lk. 150:


Kõige varasem on 1637Stahl lk. 17:


Meloodiaga 1883WNL:


5. salm viitab, et selle viisidega lauluraamatu tekstid on ilmselt autori poolt kohendatud, kuna selles on kaks varianti, mis on ühesugused nii 1899EMRLR-s (ja 1887EMRLR-s) kui ka 1847EMRLR-s, aga siin erinevad: sõnad 'Weel' ja 'rahwa' on mõlemas nimetatud versioonis 'Meil' ja 'rahwast'.

1872SKK pakub osaliselt erineva viisi:


Omapärane viisivariant on 1864TTMKLR-s, kuna selles on korratav osa pikem:


Ja veel üks variant 1859LWRTTMK-s:


Tartumaa-keelne 1864TMKLR üllatab lisatud 9. salmiga, mida polnud ka ülal toodud 1637Stahl originaalis:


Siit paistab üks keelelise seose areng: 'kahre' tähendab 'kare', aga võro keeles tähendab 'kahr' sõna 'karu'. Olen kuulnud kasutatavat sõna 'karune' millegi karvase kohta, aga 'karvane' ja 'kare' on ilmselt ühest tüvest. Võimalik, et looma nimetus on vanem kui see omadussõna, seega paistab tõenäoline, et 'kare' ja 'karv' on sama lähtesõnaga, nagu 'karu' (ja lõunaeesti keel on ju teatavasti vanem kui põhjaeesti keel, millest tuleb muuseas ka esimese suurem sarnasus soome keelega). Põhjaeestikeelses 1847EMRLR-s ülal on selle koha peal sõna 'korre' ehk ka tänapäevane 'kore' võib samast tüvest tulla. Muidugi võivad need seosed olla tekkinud mingit teist teed pidi ja võib-olla veel mingi teise sõna kaudu, aga tänapäeva eesti keeles sellist seost sõnaga 'karu' enam ei märka.

1909TTKLR-s oli 8. salm uuendatud: "Nüüd meile Paradiisi ta Teep walla wägewast', Ei keela Keerup mõõgaga Meil' sisseminemast. ;,;" Ilmselt on see hiline korrektuur tehtud vanemate versioonide järgi.

Eelmine variant 1766TMKLR:


8. salmi sõna 'johtake' peaks tähendama 'ühtegi' (tähendusega 'üldse'). A. V. tähendab muidugi Adrian Virginius, kes oli selle raamatu (täpsemalt: kunagise esimese trüki) üks väljaandja. 

1726TMKLR-s oli selle laulu kohta märgitud: "Sesamma Laul ärräparrandetu." Seega kolmes vanemas lauluraamatus on ka varasem versioon, kusjuures kõige vanemas 1685WTMKLR-s ongi vaid see vanem variant. 1726TMKLR lk. 19:


4. salmi 'Os' tähendab 'Oks', mis hiljem on 'juur'. See on viide kirjakohtadele Js 11:10 ja Rm 15:12.

1997VL: nr. 86, Oleviste kirikus.

1991KLPR: nr. 7.

In Deutsch mit Melodie: Lobt Gott, ihr Christen alle gleich (allzugleich).

In English with melody: Praise God, Ye Christians One and All.

Hymnary.org: Lobt Gott ihr Christen allzugleich, Praise God the Lord, ye sons of menPraise Ye the Lord, Ye ChristiansLet all together praise our God, upon His lofty throneYe Christians, sing a joyful lay.

Lyricstranslate.com: Lobt Gott, ihr Christen, alle gleich (English translation).

Kõikide piltide allikas peale esimese ja 1899EMRLR: digitaalarhiiv DIGAR.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar