0206 Mu kalju wõimust saanud

1899ULR variandis on 7. salmi eelviimases reas vähem riimuv 'kaswatamise jõudu'.

1899EMRLR on eelmine tõlge laulust paljude erinevustega:

In Deutsch mit Melodie: Mein Fels hat überwunden.

0205 Kristus surmast tõusnud

1899EMRLR variant on mitmel pool erinev, aga tundub teksti mõttes natuke selgem:

1694MKLR lk. 36 on olemas veel varasem tekst, mis on täiesti erinev tõlge:

Siin on 4. salmi ebaselguse asemel hoopis midagi muud. Kuigi 5. salmis on põrgu temaatika, millest hilisemad 4. salmid on tehtud, ei ole ka siin vääriti mõistmise võimalust.

Eelmisega kuigivõrd sarnane on 1693EMLR variant lk. 225:

1673Luther variandis lk. 205 on erinevus 6. salmi lõpus enne Kyr. (ehk Kyrie Eleison'i): "Et pöhast peewat ellama".

Kõige varasem variant on 1637Stahl lk. 40:

Tundub, et 1938ULR variandis püüti sellest vanast tekstist kinni pidada. Kirjutan selle eestikeelse teksti otse ümber tänapäevasesse keelde, lihtsalt võrdluseks, kuigi mõnes kohas tuli veidi lisaks kohendada, arvestades saksakeelset teksti, et mõte päris kaotsi ei läheks:

1. Kristus on ülestõusnud

(neist) surma paeltest.

Sellest rõõmustab inglite kogudus

laulab taevas ilmalõpmata.

Issand, halasta!

2. Kes meie ees oma elu

surma sisse on andnud,

see on nüüd meie ohvrilammas

sest me rõõmustame iseendas kogu südamest.

Issand, halasta!

3. Kes risti peale oli poodud,

ei võinud tröösti saada.

See elab nüüd au sees,

meie eest seisma on ikka valmis.

Issand, halasta!

4. Kes suure auga,

põrguhauda läinud

ning seal end õiglaselt näidanud,

see saab nüüd taevas kiidetud.

Issand, halasta!

5. Kes oli maha maetud,

see on nüüd üles tõstetud

ning tema tegu saab vägevalt nähtud

ning ristikoguduse poolt austatud.

Issand, halasta!

6. Tema laseb kuulutada

pattude andeksandmise,

et selle läbi õiget (meele)parandust

tema seaduse päraselt otsitaks.

Issand, halasta!

7. Oh Kristus, ohvritall,

sööda meid kõiki,

võta ära kõik meie eksitused,

et meie sind kiidaksime vara ning hilja.

Issand, halasta!

Viisiga variant 1872SKK, ühtlasi uuemas keeles:

Tartumaa-keelne 1864TMKLR:

Oma variant on olemas 1842WPWWL, kus kuus salmi kattuvad peaaegu täiesti ja kaks on lisatud:

Tartumaa-keelne 1783TMKLR vanem variant võrreldes 1864TMKLR-ga, kus on olemas ka 5. põrguteemaline salm:

See tekst läheb peaaegu samal kujul tagasi kuni 1685TMKLR-ni, aga olgu siin ära toodud 1726TMKLR variant, kus on vaid mõned muutused (nt. neid vs. meid):

In English with melody: Christ Is Now Arisen.

Mujalt jäi silma, et autoriks võib olla täpsemalt Michael Weiß.

Kõikide piltide allikas peale esimese ja 1899EMRLR: digitaalarhiiv DIGAR.

0204 Kristus on tõusnud

 

1899EMRLR:

1694MKLR lk. 39 on sama tõlke varasem variant:

Eelmine tõlge on 1693EMLR lk. 216:

Olemas on ka algne 1637Stahl tõlge lk. 35:

Viisiga on 1872SKK:

1864TTMKLR pakub teistsuguse viisi:

1859LWRTTMK variant on veel kolmaski:

Selle laulu kolme salmi kolme viisiga laule võib leida internetist ja need on väga ilusad, suurejoonelised.

Tartumaa-keelne 1864TMKLR:

Koos pildiga loo variant, milles tekst on peaaegu sama, 1726TMKLR:

Vaid paaris kohas erinev (samasugused kohad) on 1685WTMKLR kõige vanem variant, lk. 42:

1991KLPR: nr. 106. Siin viidatakse laulu tekstile, et on pärit 12. sajandist.

In English with melody: Christ Is Arisen.

In English: Christ is arisen.

CPDL: Christ ist erstanden, Christ ist erstanden (Sethus Calvisius).

Kõikide piltide allikas peale esimese ja 1899EMRLR: digitaalarhiiv DIGAR.

0203 Kristus on meie patu eest

 

1847EMRLR pakub eelmise tõlkevariandi paljude erinevustega:

Sellest hilisema 1899EMRLR variandi 5. salmi algus oli sellest erinev (ja hiljem veelkord muudetud): "Siin ristitules küpsetud Sai paasatallekene".

Selle variandi algne tõlge on olemas 1694MKLR lk. 37:

Järgmine tõlge mineviku suunas on 1693EMLR lk. 219:

Võimalik, et 1. salmi 3. rea 'Pehha' tähendab 'Pea'. 3. salmi 2. rea 'totnut' on 1673Luther variandis kirjas 'tottnut' ja see tähendab 'tõtanud' (1637Stahl variandis 'tulnut'). Sama salmi eelviimasel real olev 'Oddata' tähendab 'odata' ehk surm on oma odast ilma jäänud, millega ta inimesi torkab (otsene viide Piibli salmidele 1Kr 15:54-56). Viimases salmis on huvitav väljend 'rõõsk leib', millega viidatakse leibadele, mida ei olnud aega lasta kerkida (vanemas keeles hapneda), kuna üsna kohe ja väga kiiresti pidi Iisraeli rahvas Egiptusest lahkuma peale seda, kui Jumala ingel oli egiptlaste esmasündinud hukanud -- viimase ja kõige suurema nuhtluse ja ühtlasi imena kindla valiku tõttu.

Ei ole küll ilmne, aga need nuhtlused ja eriti karm viimane nuhtlus on võrdpilt sellest, kui raske on maailmast (patud, huvid, toredused, naudingud, aga ka tühjus ja orjus nendega tihedalt seotuna) välja tulla, sest Jumala vaatest on olemas kaalukad põhjused, miks peab inimene mingitest talle kallitest ja omastest asjadest loobuma, et hakata käima kitsal teel. Maailma vaimuga küllastatud ühiskonnas, kus paljud vajadused on kaetud ja kus seesama vaim laiutab avalikult ka kogudustes ja nende seas, kes end kristlasteks peavad, ei paista kitsal teel enam erilist mõtet ja sisu olevat peale vast selle, et nähtavatest üldlevinud pattudest kõrvale (püüda) hoida või neid varjata. Küll aga mõistavad seda need, kes sellele teele mingil moel Jumala armust ikka veel kuidagi kõndima satuvad ja keda teiste koguduseliikmete poolt selle eest avalikult pilgatakse ja välja naerdakse. Alles Jumalat usaldades, ususammu tehes ja sellele teele astudes saab selgeks, et need asjad, millest tuli loobuda, olid tegelikult ebajumalad, mis olid Jumala koha märkamatult endale võtnud.

Viimases salmis on trükiveana 'sähtap', mis on 1973Luther variandis õigesti 'söhtap'.

Kõige vanem tõlge on 1637Stahl lk. 35:

Viisiga variant 1872SKK:

Sama viisiga, aga väikeste erinevustega on 1864TTMKLR:

Kah sama, kuid mõne väikese erinevusega on 1859LWRTTMK viisirida:

Tartumaa-keelne variant 1864TMKLR:

Huvitav väljend on viimase salmi 'juretus': see on juuretis ehk midagi, mis püsib ja levib, siin on tähenduseks vana ja patune elu, mis levib ja kergesti süveneb. Piiblis on toodud ka vastupidine näide Mt 13:33, et ka taevariik on samasuguse omadusega: kui see otsapidi sisse lubada, siis ta levib ja vallutab kogu inimese.

Oma variant, kuigi üsna sarnane, on olemas 1842WPWWL-s:

Omamoodi lühendatud variant leidus 1816WLRTTR-s, kus 1. salm on erinev (võetud mingist vanemast lauluraamatust) ja 2. salm tehtud pikema variandi 4. ja 3. salmi põhjal, lisaks mõned muud väikesed erinevused kattuvas osas:

Varasem variant võrreldes 1864TMKLR-ga on näiteks 1766TMKLR tekst:

Siin oli trükiveana 6. salmi asemel märgitud 9. salm, aga selle sai digitaalse töötlemisega õigeks pöörata.

Mõnede lisaerinevustega on veel 1726TMKLR variant, mis on peaaegu sama ka kõige kaugemas 1690TMKLR-s:

Nagu selle variandi pealkiri viitab, on siin tegemist lauluga, mis on tol ajal oluliselt uuendatud, aga millest on paralleelses kasutuses olemas ka vanem variant 1726TMKLR-s (ja vanemates lauluraamatutes):

In English: Christ lay in death's bonds.

CPDL tõlked: Christ lag in Todesbanden.

Kõikide piltide allikas peale esimese: digitaalarhiiv DIGAR.

0202 Halleluuja, koorid kostke

 

Mitmete erinevustega detailides on 1894KKWL variant:

1939VLR pakub lühendatud viisiga variandi (lastele), kus 1. salm on uuendatud ja 2. salmiks on valitud 4. salm, mis jäetud muutmata võrreldes 1938ULR-ga:

Tartumaa-keelne variant 1909TTKLR-s on küll otsetõlge 1899ULR-st (nagu paljude uuemate lauludega), aga on riimide tõttu mitmes kohas kohendatud ja olgu sellepärast ära toodud:

1991KLPR: nr. 103.

Teise pildi allikas: digitaalarhiiv DIGAR.

0201 Au kõrges olgu Isale

 

1899ULR-s oli 3. salmis 'mind' asemel 'meid', mis on kahe järgmise salmiga paremini kooskõlas.

Meloodia leidus 1872SKK:

1991KLPR: nr. 101.

In Deutsch mit Melodie: Gelobt sei Gott im höchsten Thron. Selle järgi on autoriks Michael Weiße, kuigi 1872SKK järgi on laulu aastaarvuks 1538, neli aastat peale autori surma. Hymnary.org info järgi on surmaaasta hoopis kaks aastat hiljem peale 1538, laulul on seal kuus salmi.

Teise pildi allikas: digitaalarhiiv DIGAR.

0200 Sa oled, Issand Jeesus Krist

 

1899EMRLR:

Laulust on olemas ka kaugem variant, mis vahepealsetel aastatel on lauluraamatutest välja jäetud, 1667Blume3 lk. 25 (eraldi kaardile avades näeb suuremalt):

Nagu nendes raamatutes enamasti on, eelnes ka sellele õpetuslik osa lk. 17-26, kusjuures lk. 19-20 olid eesti- ja saksakeelne osa kogemata ära vahetatud:

Siin on toodud küsimused ja vastused Jeesuse kannatuse ja surma kohta. Küsimused on sellised: 1. Mida tänapäeval õpetatakse? 2. Kes on Issand Kristus? 3. Millepärast on Kristus Issand kannatanud? (Js 53:4) 4. Mis kasu tuleb meile meie Issanda Jeesuse Kristuse kannatusest ja surmast? (Js 53:5) 5. Mille kaudu me võtame sellise armu isiklikult vastu? (1Jh 5:4-5) 6. Mida peame meie Issanda Jeesuse Kristuse kannatusest ja surmast eriliselt õppima?

Viimase küsimuse vastuse 2. osas on sõna 'Selje-Piddaja', millest on raske aru saada, aga saksakeelne 'Rükken-halter' viitab 'seljapidajale' või 'seljahoidjale' ja Ef 6 järgi võiks see tollest nimekirjast tähendada soomusrüüd (mis kaitseb mh. selga). Vastuse 3. osa lõpus näikse olevat sõna 'jehnut' ('jäänud'), mitte 'jehuut'; u ja n on mujalgi vanades raamatutes läinud segamini ja raskendanud sõnadest arusaamist.

Need selgitused vastuste näol on väga selged, lihtsad ja kristlikud, lühidalt edasi antud. Oleks ka tänapäeval luterlikes kogudustes (ja mujalgi) rohkem sellist usku ja eluviisi, mis seda teksti järgib!

Tartumaa-keelne 1864TMKLR:

Mõnede erinevustega on olemas vanem 1783TMKWL variant:

1991KLPR: nr. 100.

In Deutsch: Der du, Herr Jesu.

Kõikide piltide allikas peale esimese ja 1899EMRLR: digitaalarhiiv DIGAR.