0060 Ma südamest ja meelest

 

Mitme väikese erinevusega 1847EMRLR:

2. salmi lõpp on selline, mille teoloogiline probleem on uuemas variandis pehmendatud. Sest probleem on ju ilmne: inimene palub, et Jumal ei paneks pattu tähele, aga see on võimatu, sest juba igast tühjast sõnast peab Jumala kohtus aru andma, rääkimata pattudest, ja sellest tulenebki andekspalumise ja lunastuse vajadus -- mis ka vahetult eelneb sellele lõpuosale. Mineviku versioon alates 1694MKLR ja kaugemale ei sisalda sellist mõtet 2. salmi lõpus ehk seda ei olnud seal algselt. Saksakeelne tekst allpool ning nt. 1637Stahl tõlge viitab samuti vaid andestuse palumisele ja üldse selgemale mõttele. Varasem variant on ka suurema alandusega, sest seal kirjeldatakse, kuidas paluja soovib andeks saada patu, millega ta on Jumalat vihastanud, aga alates 1721EMKLR-st on see mõte muudetud. Eks taolisi muutusi ole läbi aegade palju, tõin siin ühe sellise veidi pikemalt välja.

Omamoodi sisuliste muutustega 3. ja 5. salmis oli 1796ULR:

Sisulisi muutusi on selles raamatus ka varem olnud, aga nagu varemgi nähtud, jäid need vaid selle ühe versiooni omaerinevusteks. (Sarnane, kuid täiesti ümbertehtud lauludega on tartumaa-keelne 1842WPWWL.)

Järgmine oluliselt erinev variant mineviku suunas on 1694MKLR lk. 173:

Nagu varemgi on olnud, on samamoodi oluliselt erinev aasta varasem versioon 1693EMLR lk. 75:

Ning alati on kõikidest erinev ka kõige esimene ehk 1637Stahl variant, lk. 177:

Sellest saab aru rohkem siis, kui on olemas need hilisemad variandid. Näiteks 2. salmi alguses on selline tekst: "se erraminnuth öhsesiddes", millest ei saa midagi aru, aga 1693EMLR on samal kohal kirjas "Se minnewa Öhse sehs," mis on juba üsna selgelt "selle möödunud öö sees." Üldse on selles variandis püsivalt omapärased variandid 'eddes'='ees' ja 'siddes'='sees'. Kuidagi pidi maarahva kõnekeel sellele alust andma, kui sakslastest kirikuõpetajad neid tõlkeid tegid, aga kuidas täpsemalt, ei tea. Mõningaid selliseid vanu jälgi võib äkki leida soome ja võro keelest või ka teistest soome-ugri keeltest.

1939VLR on teksti osas veidi erinev: selles osas, kui palju on alles jäetud:

Lihtsama viisiga variant 1883WNL:

Erineva viisiga on 1872SKK:

1859LWRTTMK viisirida on nendest mõlemast erinev:

Tartumaa-keelne 1864TMKLR:

Esimest korda lisan ka 1816WLRTTR variandi, kuna sealt on seni olnud vähe kattuvusi 1938ULR-ga, aga see konkreetne laul on omaette variandina:

Suure erinevusena on 3. salm ära jäetud, kuigi mõni selle mõte on pandud 4. salmi lõppu. On ka palju muid erinevusi. Selles variandis on näha, et on tahetud välja jätta viited kuradile, vastavalt on teksti muudetud ja ümber paigutatud. (Samamoodi on viited kuradile salmide kaupa välja jäetud 1991KLPR-st.) Postituse 0000 juures ära toodud tiitellehel on kirjas, et selles raamatus ongi ümbertehtud laulud. Varasemalt on olnud selles raamatus 1938ULR-ist laulud nr. 19 ja 28, aga nood olid piisavalt sarnased, et eraldi välja tuua.

1766TMKLR:

Siin on suuremad erinevused võrreldes 1864TMKLR-ga 4. ja 6. salmis.

Pildiga variant ja veelgi varasema 5. salmiga on 1743TMKLR:

Siin on 'Jeesuse' asemel kirjas 'Kristo'. 1726TMKLR-s oli palju ilusam tekst ja pilt, aga seal oli kahjuks parem serv kadunud skänni tõttu.

Varasemast oli veel erinevus algse suunas 1685WTMKLR-s 4. salmis 3. rida 'Mo Naist nink Laze Wilja'.

1991KLPR: nr. 397.

In English with Melody: My Inmost Heart Now Raises (pointing to another author).

Hymnary.org: Aus meines herzens grunde, My Inmost Heart Now Raises (pointing to another author).

Lyricstranslate.com: My inmost heart now raises (all 7 verses).

Kõikide piltide allikas peale esimese ja 1939VLR: digitaalarhiiv DIGAR.